Kuidas kooliaasta alguse ärevust leevendada

Uued õpetajad, kõrged ootused, muutuvad sõprussuhted ning tihe päevakava võivad mõjutada noore vaimset heaolu rohkem, kui esmapilgul paistab.

Suve lõpp võib mõnele lapsele tuua elevust ja ootusärevust, kuid paljude laste ja teismeliste jaoks tähendab kooliaasta algus märkimisväärset muutust igapäevaelus.

SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õe Eve Viilma sõnul on mõningane närvilisus enne esimest koolipäeva täiesti normaalne. „Kui aga stress muutub püsivaks või hakkab segama lapse igapäevast toimetulekut, õppimist või suhteid teistega, tasub sellele tähelepanu pöörata,” sõnab Viilma.

Sotsiaalmeedia on kooliaja uus väljakutse

Tänapäeva noorukid seisavad silmitsi väljakutsetega, mida varasemad põlvkonnad samal määral ei kogenud. Lisaks tavapärasele õpikoormusele mõjutavad nende heaolu sotsiaalmeedia ja sellega kaasnev võrdlemine teistega, tehnoloogiliste muutustega kohanemine ning suurenenud sotsiaalne surve.

Kooliga seotud stressil võib olla mitu põhjust. „Levinumad kooliaasta algusega seotud stressitegurid võivad olla hirm halbade hinnete ees, soov sobituda eakaaslaste hulka, suurenenud koolivälised kohustused, muutused sõprussuhetes, muutunud unerütm pärast suvevaheaega, mure kontrolltööde ja eksamitega toimetuleku pärast,” loetleb vaimse tervise õde. Kuigi sellised väljakutsed on koolielus tavapärased, võivad need lastele erinevalt mõjuda. Mõni räägib tekkinud murest või pingest avatult, teine hoiab selle pigem enda teada.

Foto: cottonbro studio

Lapsevanemale: kooliaasta algusega aitavad kohaneda avatud vestlused

Kooliaasta alguse eel saab lapsevanem üsna lihtsate võtetega aidata lapsel eelseisvaks muutuseks valmistuda. Vaimse tervise õde Viilma soovitab võtta enne kooli algust aega, et lapsega rahulikult rääkida ja kuulata, milliste mõtetega ta uuele kooliaastale vastu läheb. „Vaadake koos tagasi suvele. Vestelge sellest, mis lapsele kõige rohkem meelde jäi, mida uut ta õppis või proovis ja mille üle ta ise uhke on. Selline mõtisklemine aitab lapsel märgata oma tugevusi ja toetab tema enesehinnangut,“ soovitab vaimse tervise õde.

Lapselt võib uurida, mida ta kooli naasmise juures ootab ja kas on midagi, mis talle muret teeb. Meeles tasub pidada, et mõningane ärevus enne kooli algust on loomulik. „Kui laps oma hirmudest räägib, kuulake ta esmalt hinnanguid andmata ära ja andke talle mõista, et tema tunded on mõistetavad. Seejärel saab koos arutada, mis võiks olukorda tema jaoks lihtsamaks teha ja kuidas saate talle toeks olla.“

Eesmärgid ja ootused olgu realistlikud

Viilma soovitab koos lapsega seada uueks kooliaastaks eesmärgid, mis on jõukohased, motiveerivad ning toetavad tema arengut. „Liiga kõrged ootused võivad tekitada asjatut stressi. Lapsele tasub selgitada ka seda, et eksimine ja ebaõnnestumine kuuluvad õppimise juurde,” sõnab Viilma. „Jätkake vestlusi ka siis, kui kool on alanud. Tundke huvi selle vastu, kuidas lapsel läheb, mis talle rõõmu teeb ja mis muret valmistab. Kui igapäevastest asjadest rääkimine on harjumuspärane, on vanemal lihtsam märgata, kui laps vajab rohkem tuge.“

Tervislikud harjumused mängivad tähtsat rolli

Suvevaheaeg pakkus rohkem vabadust ja paindlikkust, kuid rutiini puudumine võib mõjutada und, meeleolu ja keskendumisvõimet. Vaimse tervise õe sõnul on oluline alustada kooliaasta rütmiga kohanemist juba enne selle algust.

„Kvaliteetne uni on vaimse tervise alus. Enne kooli algust tasub magamamineku- ja ärkamisaegu järk-järgult kooliaasta rütmile lähemale nihutada. Heale unele aitavad kaasa rahulik õhtune rutiin, ühtlane uneaeg ning ekraaniaja piiramine enne uinumist,“ selgitab Viilma.

Selged ja ennustatavad tegevused hoiavad ärevust eemal ning aitavad lapsel oma päeva paremini korraldada. „Selles võiks olla oma aeg hommikusöögiks ja teisteks toidukordadeks, kooliasjade ettevalmistamiseks, kodutöödeks, perega suhtlemiseks ning puhkamiseks ja taastumiseks,” sõnab Viilma. Ühtlasi tasub jälgida, et kooli, huvitegevuste, sõprade ja muude kohustuste kõrval jääks lapsele piisavalt vaba aega. Vanemad saavad aidata seada prioriteete ja planeerida tegemisi nii, et koormus ei kasvaks liiga suureks.

Sotsiaalmeedia ja nutiseadmed on noorte igapäevaelu loomulik osa, kuid liigne ekraaniaeg mõjutab omakorda und, meeleolu ja keskendumist. Viilma soovitab peres kokku leppida näiteks tehnoloogiavabad söögiajad, ekraanivabad tunnid enne magamaminekut ning teha teadlikult pause sotsiaalmeediast.

Kuidas koolistressi ära tunda ja aidata noorel sellega toime tulla?

Viilma sõnul avaldub stress üldjuhul käitumise muutustena. „Tähelepanu võiks pöörata näiteks suurenenud ärrituvusele või vihapursetele, perest ja sõpradest eemaldumisele, sagedastele pea- või kõhuvaludele, une- ja keskendumisraskustele, huvi kadumisele varasemate tegevuste vastu ning kooli vältimisele,” loetleb vaimse tervise õde. Ohumärgiks võivad olla ka riskikäitumine, ainete tarvitamine või pidev muretsemine kooli ja suhtlemisega seotud olukordade pärast.

„Stressi ei ole võimalik täielikult vältida, kuid noor saab õppida sellega paremini toime tulema. Ärevuse ja pinge leevendamisel võivad abiks olla lihtsad hingamis- ja lõõgastusharjutused ning tähelepanu teadlik suunamine käesolevale hetkele,” kinnitab vaimse tervis spetsialist.

Viilma soovitab leida aega ka regulaarseks liikumiseks, mis aitab pingeid maandada ja toetab vaimset heaolu. Selleks sobib noorele endale meeldiv tegevus, olgu selleks jalutamine, rattasõit, ujumine, jooksmine, jooga või tantsimine.

Ka loomingulised tegevused võivad aidata pingeid maandada ja oma tundeid paremini mõista. Kirjutamine, joonistamine, maalimine või muusikaga tegelemine annavad noorele võimaluse oma emotsioone väljendada ja neid enda jaoks lahti mõtestada.

Vaimse tervise õde rõhutab, et oluline on arendada ka vastupidavust ja õpetada lapsele, et raskused ja tagasilöögid kuuluvad õppimise ja kasvamise juurde. „See aitab mõista, et pingutus on oluline, vigadest õpitakse ja edu kujuneb järjepidevuse kaudu.”

Püsiva või süveneva ärevuse korral on vaja professionaalset abi

Kuigi kooliaasta algusega seotud ärevus on tavapärane, vajab laps mõnikord täiendavat tuge. „Abi tasub otsida, kui ärevus on intensiivne, püsib pikemat aega või süveneb, laps keeldub korduvalt kooli minemast, eemaldub sõpradest ja varem huvi pakkunud tegevustest või tal tekivad sagedased seletamatud kehalised vaevused,” toonitab Viilma. Tähelepanu vajavad ka olulised muutused söömis- või magamisharjumustes, lootusetuse väljendamine ning enesevigastamisest rääkimine või enesevigastamine.

Varajane sekkumine aitab ennetada probleemide süvenemist ja toetab lapse toimetulekuoskuste kujunemist. Kõige olulisem on, et laps tunneks end kuulduna ja toetatuna. Kui raskused püsivad või süvenevad, tasub pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole. SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õdede poole saavad pöörduda õpilased ja lapsevanemad Tallinna ning nende Harjumaa koolide kaudu, kus kooliõendusteenust osutab SA Tallinna Koolitervishoid.

Vaimse tervise õega saab ühendust võtta e-posti aadressil vaimnetervis@kth.ee.