Tahtlik enesekahjustamine on kasvutrendis

Noorte enesevigastamine on kasvanud. Reaalsus on veel halvem – suur osa noorte enda kahjustamise juhtumitest ei jõua statistikasse.

2025. aastal oli Eestis veidi üle 161 000 vigastusjuhu ja arstiabi vajas ligi 142 000 isikut. Kuigi vigastuste koguarv vähenes võrreldes eelmise aastaga 7%, püsib murettekitavana tahtliku enesekahjustamise juhtude arvu kasv – seda eriti noorte seas.

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast selgus, et kõige rohkem vigastusi esines 5–14-aastaste (~31 000 juhtu) ja 15–24-aastaste (~23 000 juhtu) vanuserühmades. Sarnaselt varasemate aastatega oli levinuimaks vigastuse välispõhjuseks kukkumine, mis moodustas 42% kõigist vigastustest.

Vigastuste arv vähenes, aga …

Viimase kümne aastaga on vigastusjuhtude arv vähenenud 11%. Tahtlik enesekahjustamine on aga kasvutrendis: 2025. aastal oli tahtliku enesekahjustamise vigastusjuhte üle 2100, mida on 38% rohkem kui 2016. aastal.

„Tahtliku enesekahjustamise korral on tegemist vigastuse või mürgistusega, mille inimene on tekitanud teadliku eesmärgiga ennast kahjustada. Statistika arvestab vaid vigastusi, mille tagajärjel on pöördutud tervishoiuasutusse. Seetõttu võib tegelik juhtumite arv olla märgatavalt suurem, sest kõik juhud ei jõua tervishoiusüsteemi vaatevälja,” selgitas Tervise Arengu Instituudi andmeanalüütik Kaisa Usberg.

Eriti kiiresti on viimase kümne aasta jooksul tahtlik enesekahjustamine suurenenud nooremates vanuserühmades: 5–14-aastaste seas on juhtude arv rohkem kui kolmekordistunud (+112 juhtu) ning 15–24-aastaste vanuserühmas kahekordistunud (+334 juhtu). 15–24-aastaste hulgas on tahtliku enesekahjustamise juhud suurenenud märgatavalt alates 2020. aastast.

Kuigi üldpildis esineb tahtlikku enesekahjustamist meeste ja naiste seas peaaegu võrdselt (vastavalt 50,5% ja 49,5% juhtudest), ilmnevad nooremas eas selged erinevused. 5–14-aastaste seas moodustavad tüdrukud koguni 79% juhtudest ja 15–24-aastatse hulgas 65%.

Alkohol ja enesekahjustamine

2025. aastal moodustas tahtlik enesekahjustamine alkoholiga meestel 53% ja naistel 29% kõigist tahtliku enesekahjustamise juhtudest. 15–24-aastaste seas esines neid juhte sugude lõikes peaaegu võrdselt, kuid vanemates vanuserühmades oli alkoholiga seotud enesekahjustamist oluliselt enam just meestel. Kuigi nooremates vanuserühmades on tahtlikku enesekahjustamist rohkem naistel, suureneb vanemates vanuserühmades meeste osakaal just alkoholiga seotud juhtude tõttu märkimisväärselt.

Surmaga lõppenud vigastusi registreeriti 2025. aastal 811, mis on 12% vähem kui aasta varem. Ligi kolmveerand neist surmadest esines meestel. Tahtliku enesekahjustamisega põhjustatud surmade ehk enesetappude arv püsis stabiilsena – 2025. aastal registreeriti 179 enesetappu. Enesetappe esineb oluliselt enam meestel: 2025. aastal moodustasid mehed 83% kõigist suitsiidijuhtudest.

Vaimse tervise nõuanded

Vaimse tervise toetamise kohta leiab lisateavet ja nõuandeid peaasi.ee veebilehelt. Lisaks on Tervise Arengu Instituudi poolt loodud depressiooni ja ärevuse veebipõhised eneseabiprogrammid, mis on sobilikud kergemate sümptomite puhul ja on kõigile kättesaadavad Digiriigi Akadeemias. Alkoholi tarvitamise vähendamiseks on Tervise Arengu Instituut välja töötanud veebipõhise eneseabiprogrammi „Selge”.