Autor: Tähtsamad toiduained ja toidulisandid põletiku puhul ja põletiku ennetamiseks. Paast ja füüsiline aktiivsus põletiku tõrjeks.
Kõige olulisemad asjad kokkuvõtlikult:
• Füüsiline aktiivsus • Vahelduv paast (vähemalt 12 tundi ööpäevas ei söö) • 3 korraliku toidukorda päevas, vajadusel vahepalad, aga ei mingit pidevat näksimist • Eemalda põletikku soodustavaid toiduaineid menüüst (rafineeritud nisu, suhkur, säilitusained, lisaained jm.) • Antioksüdandid – värviline vikerkaar • Kiudained – tervislik süsivesik • Tasakaalus toitumine • Kvaliteetsed toidulisandid vajaduspõhiselt • Vähendada keskkonna saasteaineid, erinevaid toksiine.
On lausa paratamatu, et aegajalt läheb ka kõige järjekindlamatel asi toidukordadega käest ära või tuleb mõni näks vahele. Aga see tuleb endale andeks anda, sest keha annab need harvad juhud andeks. Kui me sellele teadlikult läheneme, siis mu seedimine on väga hea, mul on hea olla, mul on energiat rohkem ja kõik on hästi.
Kuidas süües põletikku vähendada?
Söö terviktoitu – see on kõige lihtsam juhend! Terviktoit tähendab seda, et näiteks apelsinimahla asemel võtan apelsini, kartulipudru asemel keedan ise kaks kartulit ja teisi asju ka. Kasuta puhast toitu, võimalusel mahedat. Söö mitmekesist toitu, et oleks värviline vikerkaart, nagu riik meile soovitab, et saada neist kätte võimalikult suur osa antioksütantidest ja teistest vajalikest ainetest. Joogiks vesi ja taimetee.
Igasugused magustatud joogid ja muu taoline jama tuleb välja jätta ning teadlikult tarbida neid aineid sisaldavaid kvaliteetseid toidulisandeid, millest on puudus.
Põletikuvastased toidud
• Köögiviljad, lehtviljad ja maitseürdid: brokoli, paprika, rohelised lehtviljad • Puuviljad ja marjad: eriti tugevavärvilised marjad nagu mustikad, kirsid, mustad sõstrad, arooniad, astelpaju • Kõrge rasvasisaldusega viljad: avokaadod ja oliivid • Tervislikud rasvad: esimese külmpressi oliiviõli, kalaõli • Rasvased kalad: lõhe, sardiinid, heeringas, makrell • Pähklid ja seemned: mandlid, sarapuupähklid, kreeka pähklid, chia-, kõrvitsa- ja kanepiseemned • Vürtsid: kurkum, kaneel • Taimetee • Toorkakao, tume šokolaad
Põletikku soodustavad toiduained
• Lauasuhkur ja fruktoosisiirup • Rafineeritud süsivesikud • Töödeldud (liha)tooted • Transrasvad ehk osaliselt hüdrogeenitud taimsed rasvad
Suhkur – jah või ei?
Tänastes, 2025. aastal uuendatud Eesti riiklikes toitumissoovitustes on (lisatud) suhkur organismile mittevajalik aine. Ka varem oli meil soovitatud suhkruhulk väga väike – pool klaasi mahla, üks komm ja üks väike küpsis päevas …
Tavaline lauasuhkur koosneb ka 50 protsenti glükoosist ja 50 protsenti fruktoosist. Suur kogus fruktoosi tekitab seedhäireid, koormab maksa, tõstab veresuhkrut, põhjustab insuliinresistentsust. Maks muudab fruktoosi kohe rasvaks. Fruktoos tõstab kolesterooli- ja trüglütseriidide taset, on maksa rasvumist soodustav. Nii loob fruktoos põletikulise keskkonna.
Kus on fruktoosi rohkem? Näiteks õunamahl, see meie rahvusjook, on koguni väga ebatervislik. Põhjus on lihtne – sealt on enamasti täiesti eemaldatud kiudaine ja üks klaas õunamahla sisaldab mitme õuna glükoosi/fruktoosi. Kuna suhkrud mahlas pole kiudainega seotud, tõstavad need kiiresti veresuhkru taset, rikkudes tasakaalu. Tervise mõttes on mahlajoomise asemel mõistlik süüa üks õun toidukorra kohta või üks apelsin või banaan.
Paljudes toitudes on suhkrukogus meeletult suur!
BATOONID • (müsli-, pähkli-, marja-, teravilja-, proteiini-) – suhkruid 20-50g – 100 g toote kohta • Pagaritooted (100 g tootes): • Kaneelirull 12,1g • Rummisai 18 g • Pähkli-šokolaadi croissant 16,9g • Sõõrik 23g • Moonisai 23,7g • Kohupiimatasku 14g • Kohupiimatort 15,5g • Meekook 24,2g • Porgandikook 24,5g • Kohupiima-Tosca tort 19,6g
On tõsi, et aju vajab glükoosi – nii umbes 120 grammi ööpäevas. Nii aju hea tervise kui hea üldtervise jaoks on vajalik, et aju saaks oma glükoosiportsu tervislikest süsivesikutest – brokkolist ja mustikast ja muudest puu- ja juurviljadest, marjadest jne., kust süsivesikud tulevad koos kiudainetega ning mitmesuguste bioloogiliselt aktiivsete ja tervist toetavate ainetega.
Kuidas tervena vananeda
“Terve vananemine” – elamine üle 70. eluaasta ilma oluliste krooniliste haiguste, mälukaotuse, oluliste füüsiliste piirangute või halva vaimse terviseta.
Naistel, kes sõid 40. ja 50. eluaastates rohkem täisteratooteid, köögivilju, kaunvilju, oli kuni 31% suurem tõenäosus vananeda ilma haiguste või allakäiguta • Valge leiva, suhkrurikaste suupistete ja töödeldud süsivesikute rikas dieet oli seotud oluliselt halvema vaimse, füüsilise ja ainevahetusliku tervisega vanemas eas.
Tegemist on värske, 2025. aastal avaldatud uuringuga, kus osales enam kui 47 000 naise. Uuring ise on siin: https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2834202
Soome naistearsti kogemus
60 protsendil neist inimestest, kes tema poole on pöördunud, kadusid mitmed põletikusümptomid ära siis, kui nad lõpetasid lisatud suhkru söömise. Pisike trenn, igapäevane füüsiline liikumine ja siis lisatud suhkur nulli!
Kui süüa pidevalt liiga palju
Kui süüa pidevalt liiga palju, siis rakud saavad kogu aeg signaali: “Toitu on külluses, ehitame (keha) juurde!” • Aktiveeruvad valgud (näiteks MTORC1 ja EP300), mis käivitavad kasvu ja tootmise režiimi • Samal ajal valgud, mis tavaliselt lülituvad sisse toidupuuduse ajal (näiteks AMPK, SIRT1 ja SIRT3) jäävad passiivseks – kuid need rakud: • käivitavad rakkude “koristuse” ehk autofaagia – riknenud osade eemaldamise, parandavad DNA-d, aktiveerivad kaitsemehhanisme oksüdatiivse stressi vastu.
Reeglina ongi meil tänapäeval käeulatuses liiga palju toitu. Ja inimesel on “sisseehitatud” enesealalhoiu mehhanism, et kui toitu on, siis tuleb süüa ja talletada, sest homme ei pruugi toitu enam olla. Seetõttu on ka kehakasvatamise – eriti rasvakasvatamise – protsessid tänapäeva väga energiarikka toid külluse tingimustes potensiaalselt ohtlikud, kui me liigsöömisele mõistusega piire ei pane.
Mitte nälgimine, vaid toidupausid
Kui me sööme liiga palju, siis see tähendab reeglina, et me näksime pidevalt, ka toidukordade vahel. Õige on süüa korralikult ja pidada ajapõhist toitumispaus. Õine söögipaus peab olema 12-13 tundi. Selle mõõduka toitumispiirangu kohta on tehtud samuti värske ja väga korralik randomiseeritud uuring.
Uuringus kasutati 12-tunnist öist söögipausi, mõnedel päevadel 13-14 tundi. 121 ülekaalulist täiskasvanut said 6 kuud tasakaalus toitu. Kolmel mittejärjestikusel päeva nädalas oli söömisega hoopis eriline olukord – osalejad said hommikul ainult umbes 30% oma päevasest energiavajadusest ja päevas oli ainult kaks toidukorda, kuid need sisaldasid piisavalt valku, kiudaineid ja mikrotoitaineid, et vältida toitainete puudust. Pärastlõunal algas 20-tunnine paast kuni järgmise päeva hommikuni – kella 8.00. Tulemuseks oli see, et autofaagia ehk rakkude “koristusmehhanismi” aktiivsus oli neil oluliselt kõrgem kui kontrollgrupis ning triglütseriidide tase langes, mis viitab paremale ainevahetuse tervisele.
Uuring näitab selgelt, et mõõdukas toitumispiirang pärsib kasvusignaale, aktiveerib energiapuudust tajuvad valgud, käivitab rakkudes kaitsemehhanismid ja aitab aeglustada vananemist.
Loe kindlasti ka seda infot: Põhjalik ülevaade põletikest meie kehas! Kust põletikud tulevad, kuidas kulgevad, milleni viivad ning kuidas sest nõiaringist välja saada.
Tähtsamaid toidulisandid põletiku puhul
Oomega rasvhapped ja põletik
Vale oomega 3 ja 6 tasakaal on osaline põletiku soodustamises, rasvumises, vananemises. Põletiku puhul on oomega-3 rasvhapped üks põhiline toidulisand, millel on põletikuvastane toime. Üks põhjus, miks see tasakaal meie toidus nii paigast ära on, peitub selles, et me sööme väga vähe rasvast kala nagu heeringat, forelli, lõhet, kust saaks palju oomega 3. Euroopas tarbitakse rohkem oomega 6, mis tuleb näiteks kiirtoidust.
Oomega 3 / 6 ideaalne suhe on 1 / 2
See ei tähenda, et oomega 6 on läbinisti halb – meie keha vajab ka seda, aga mitte nii suurtes kogustes nagu me saame. Teeme nüüd asja veel detailsemaks! Kui me võtame oomega 3 toidulisandi paki, siis on seal lühendid DHA ehk dokosaheksaeenhape ja eikosapentaeenhape ehk EPA. Need on kaks rasvhapete vormi, mida keha suudab hästi omandada ja kasutada. On veel üks vorm – ALA ehk alfa-linoleenhape – mida leidub taimedes ehk siis taimsetes õlides nagu linaseemnetes, chias, Kreeka pähklites ning kanepi-, tudra- ja rapsiõlis. See on hea asi küll, kuid ALA muundub meie kehale vajalikeks vormideks vaid 0,1 kuni 10 % ulatuses. Ehk siis oomega 3 head taset sellega ilmselt ei saavuta.
Oomega 3 rasvhapped (DHA ja EPA) võivad vähendada üldist põletikku, mõjuvad hästi südameveresoonkonna tervisele üldiselt ning alandavad kõrgenenud vererõhku (päevadoosid alates 1,5 g, värskemates uuringutes ka 3 g). Triglütseriidide tase langeb, “halva” kolesterooli “kleepuvus” väheneb.
Uuringutest on selgunud, et oomega 3 on kasulik võtta põletikuliste ja autoimmuunsete haiguste puhul – reumatoidartriit, Crohni tõbi, haavandiline soolepõletik, psoriaas, luupus, SM ja migreen. See võib aidata vähendada haiguse aktiivsust ja vajadust põletikuvastaste ravimite järele.
Oomega-3 rasvhapete põletikku vähendavad mehhanismid
Oomega 3 rasvhapped blokeerivad neutrofiilide liikumise, vähendavad põletikku suurendavate T-rakkude liikumist ja apoptoosi ning vähendavad põletikku soodustavate eikosanoidide tootmist. Põletikku vähendav toime kaob, kui võtta kalaõli koos suhkruga!
Kuidas oomega-3 südame tervist toetab?
Süstemaatiline ülevaade 18 teadusuuringust ütleb, et oomega-3 (EPA/DHA) doos, mis on suurem kui 2000 mg päevas, on selgelt positiivne mõju südame ja veresoonkonna tervisele. Uuringud näitavad, et see aine langetab triglütseriidide taset veres, tõstab “hea kolesterooli” ehk HDL-kolesterooli taset ja muudab “halva kolesterooli” ehk LDL-kolesterooli vähem aterogeenseks. Viimane tähendab, et LDL kolesterool aitab vähem kaasa naastude tekkele ehk kolesterool “ei kleepu” enam nii lihtsalt veresoonte seintele.
Kuidas oomega-3 toetab nägemist?
Silma võrkkestas leidub palju oomega-3 rasvhapet DHA-d ja see moodustab üle 50% silma rakkudes ehk kepikeste membraanides leiduvatest rasvadest. Membraanide tervise toetamine tähendab väiksemat põletikku ja vähem kuiva silmaga seotud probleeme. Ühtlasi vähendab oomega-3 kuiva nahaga seotud probleeme – sealhulgas ka silmaümbruse naha probleeme. Kasulik toime ilmneb 100 mg DHA päevas. Oomeda-3 võtmist soovitatakse ka imetavatele emadele, et toetada imiku normaalset nägemist. Toimet tugevdab teine oomega-3 komponent EPA, foolhape ehk B9 ja B12.
Lisaks on silmal vaja ka oomega-7 rasvhappeid – eriti kuiva silma puhul ja kontaktläätsete kandjatel. Näiteks astelpajuõli kapslid sisaldavad palju oomega-7 rasvhappeid, mis aitavad hakkama saada pisaratevooluga, punetusega ja põletustundega silmades külmal aastaajal. Tegemist on tuntud kuiva silma sündroomi sümptomitega. Katsetused näitavad, et oomega-7 vähendab kontaktläätsete kandjatel negatiivseid sümptomeid silmas.
Oomega-3 aju tervises
Oomega-3 (DHA) ja oomega-6 (AA) moodustavad u. 30% neuronite-närvirakkude ja teiste ajurakkude membraanidest. Kui oomega-3 pole piisavalt, kasutab aju selle asemel oomega-6 (AA), mis on suuremas koguses põletikku soodustav. Kroonilist, madala intensiivsusega ehk nn alalävist põletikku seostatakse erinevate seisunditega, sealhulgas teatud depressioonivormide, kognitiivsete düsfunktsioonidega (n mäluprobleemidega), Alzheimeri ja Parkinsoni tõvega jne. Ehk siis teiste sõnadega – on oluline, et ajul oleks oomega-3 piisavalt, et oomega-6 seda asendama ja põletikku soodustama ei pääseks.
Oomega-3, allergia ja atoopiline dermatiit
Allergia ja atoopilise dermatiidi teemal on tehtud väga kvaliteetne platseebokontrolliga randomiseeritud uuring. Selles osales rühm rasedaid naisi, kellel endal või abikaasadel või varem sündinud lastel esines allergiaid. Emad võtsid alates 25. rasedusnädalast (kuni keskmiselt 34 kuud) iga päev kas BioMarine Plus’i (1,6 g EPA-d ja 1,1 g DHA-d) või platseebokapsleid. Tulemused: Bio-Marine Plus grupis oli laste toiduallergiate esinemissagedus kordades madalam kui platseebogrupis. Sama kehtib ka ekseemi esinemissageduse kohta. Siit saame järeldada, et oomega-3 piisav kogus võib kahandada autoimmuunsete põletikuliste reaktsioonide kujunemise võimalusi. Võib öelda, et nahaprobleemide korral on oomega-3 number üks toidulisand, mille võtmisele mõelda.
Kui palju oomega-3 lisandit võtta?
Kui sa üldse kala ei söö või sööd heal juhul üks kord nädalas, siis peaks seda lisandit kindlasti juurde võtma. Kui sööd rasvast kala neli-viis korda nädalas, siis peaksid endale vajaliku koguse kalast ka kätte saama ning juurde võtta pole reeglina vaja.
Kui kalasöömisega on halvasti, aga tervis tundub korras olevat, siis on miinimumkoguseks 500 milligrammi ehk pool grammi päevas. Et see kogus kokku tuleks, tuleb pakendilt vaadata, palju seal oomega-3 sees on ja vajadusel arvutada, mitut kapslit vaja on. EFSA ehk euroopa toiduohutusamet ütleb, et 250 mg DHA päevas on piisav kogus tervete täiskasvanute ja laste südame- ja veresoonkonna üldise tervise säilitamiseks. Paljud oma tervist jälgivad inimesed võtavad 1000 mg ehk ühe grammi päevas. Siin on nüüd kolm soovitust, mis mahuvad kõik lahedasti ohutu piiri sisse ja kus otsuse pead sa ise langetama. Võid oomega-3 taset oma raha eest mõõta ja siis arstiga konsulteerida.
Kui on probleemid vererõhuga ja triglütseriididega ehk siis nende taseme tõusuga, siis peaks juurde võtma 2 kuni 4 grammi (4000 mg) oomega-3. Ka sellel tasemel pole ohutuse pärast muretseda vaja – Euroopa toiduohutusamet ütleb, et täiskasvanutele on ohutu ka 5 grammi (5000 mg) päevas. Allergiate ja ekseemide puhul on see kogus pigem 2-3 grammi päevas.
Rasedad peaksid kindlasti võtma vähemalt 200 milligrammi päevas, sest et loote aju ja silmad vajavad kolmandal trimestril seda arenguks väga.
Kas oomega-3 on tervisekasu või mitte, saab teada siis, kui oled seda vähemalt kolm kuud (parem pool aastat) pigem natuke rohkem kui vähem igapäevaselt kasutanud – vähemalt 500 mg EPA ja DHA kokku. See, et sa aegajalt – kui meelde tuleb – ühe kapsli võtad, reaalsete muutusteni rakkudes viia ei saa.
Vitamiin D tervisefunktsioonid
Vitamiin D ja immuunsüsteem
Väga oluline immuunsüsteemi häireteta ja adekvaatses funktsioneerimises ja põletiku vähendamises on vitamiin D. Täna soovitatakse hoida vitamiin D taset veres vahemikus 80 kuni 140 nanomooli liitri kohta – tähistatakse vereanalüüsides lühendina nmol/L. Ehk siis hea on silmas pidada 100 nmol/L piiri – hea ümmargune arv meeldejätmiseks. Selle taseme juures võime loota tervisekasudele ja põletikureaktsioonide vähendamisele. Vitamiinil D on oluline roll kaitses viiruste eest. Juba kaheksakümnendatel aastatel leiti immuunrakudest D-vitamiini retseptoreid. Immuunrakud võivad muuta D-vitamiini otse aktiivseks vormiks ehk siis kaltsitriooliks. See, et immuunrakud võivad seda ise teha, soodustab immuunfunktsioone, immuunrakude talitlust ja parandab fagotsütoosi, kus immuunrakud hävitavad sissetungivaid patogeene.
Vitamiin D parandab ka antigeeni ehk patogeenide tuvastamist näiteks dendriitrakkude poolt ja esitlemist immuunrakkudele ning soodustab põletikuvastaste tsütokiinide (keemiliste sõnumitoojate) taseme kasvatamist.
Vitamiin D teised tervisekaitse funktsioonid
Kaltsiumi ja fosfaadi normaalne imendumine/kasutamine • Hammasteja luude kasv ning tugevus • Immuunsüsteemi toimimine: oluline immuunsüsteemi häireteta ja adekvaatses funktsioneerimises, põletiku vähendamises • Roll rakkude kasvu ja jagunemise protsessis • Vererõhu, vere hüübimisprotsesside regulatsiooni ja südamelihase töö toetamine • Keharakkude insuliinitundlikkuse parandamine, et rakud kasutaksid energia saamiseks veresuhkrut.
Liposoomne kurkumiini ekstrakt
Kurkumiinil on rahvameditsiinis teada põletikuvastane toime. Samas lubab ka Euroopa toiduohutusamet kurkumiini kohta öelda, et see aitab kaasa liigeste liikuvuse säilitamisele. Kurkumiini pulbril on üks viga – ta ei taha imenduda. Varem öeldi, et kurkumiini imendumiseks on vaja lisada piperiini, kuid tänapäeval piperiini lisada ei soovitata – see aitab erinevatel toksiinidel imenduda koos kurkumiiniga ja ärritab magu. Et kurkumiin imenduks, tuleks võtta selle liposoomset vormi. Ühtlasi kaitseb see kurkumiini maohappe ja maksa lagundava toime eest. See kurkumiini koostis toimetab vaba kurkumiini verre ja sihtkudedesse ning võimaldab kehas kurkumiinist sünteesitud ainetel läbida hematoentsefaalbarjääri. On uuringuid, mis viitavad sellele, et kurkumiinist on abi Alzheimeri tõvega seotud põletiku alandamiseks, amüloidi ladestumise aeglustamiseks ja teiste vanusega seotud haiguste ravimiseks. Kurkumiinist on kasu ka osteoartriidi ja reumatoidartriidi ravis – mõlemad haigused on seotud põletikuga ja selle põletiku alandamine on ravis väga oluline.
Koensüüm ehk vitamiin Q10 ja põletiku ravi
Tugev antioksüdant • Muudab mitmete miRNAde tootmist • Väga oluline fibromüalgia korral • Vähendab oksüdatiivset stressi • Uuringutes vähendanud põletikuprotsesse
Kes Terviselehte lugenud on, see suudab vast meenutada, et siin on korduvalt juttu olnud sellisest väga kavliteetsest ja pikaajalisest uuringust nagu KiSel-10. Selles tervelt viis aastat kestnud uuringus osales enam kui 400 inimest vanuses 70 kuni 88 aastat. Osalejad jagati kahte võrdsesse gruppi. Üks grupp sai iga päev 5 aasta jooksul 200 mg Bio-Quinone Q10 ja lisaks 200 μg SelenoPrecise ehk seleeni. Teine grupp sai iga päev platseebokapsleid. Tulemused erinesid vägagi oluliselt: Q10 + Se rühmas vähenesi suremusrisk 54% (võrreldes platseeborühmaga). Seda saab nimetada murranguliseks tulemuseks – arvestades, et südame-veresoonkonna haigused on lääneriikides surmapõhjuste arvu poolest esikohal ja riski vähenemine saavutati väga lihtsaid vahendeid kasutades.
Veres on selline valk nagu NT-proBNP, mille tase annab infot südame töö ja koormuse kohta. Sisuliselt näitab selle valgu taseme muutus, kui pinges või väsinud on süda. Q10 + Se rühmas oli selle valgu tase stabiilne, mis näitab, et süda sai väga hästi oma tööga hakkama. Lisaks fikseeriti südame funktsiooni paranemine ehhokardiograafia abil.
Pikemad telomeerid – pikem elu
Mainitud uuringu jätku-uuring, mis oli samuti pikaajaline – 3,5 aastat – ja kus kasutati Q10 ja seleeni samu doose, näitas veel väga olulist asja. Nimelt olid KiSel’i testgrupis osalenute telomeerid pikemad. Pikemad telomeerid kromosoomide otstes kaitsevad kromosoome “kulumise” eest ja võimaldavad rakkudel rohkem kordi jaguneda ilma kahjustuseta. See on seotud aeglasema vananemise ja väiksema riskiga teatud haiguste tekkeks. Uurijate järeldus oli, et leukotsüütide telomeeride pikkuse säilitamine seleeni ja Q10-ne abil on seotud väiksema kardiovaskulaarse surmariskiga, madalama põletiku- ja oksüdatiivse stressi tasemega ning ka aeglasema vananemisega.
Q10 mõjub hästi endoteeli ehk veresoonte sisekesta tervisele ja elastsusele ning veresoonte läbilaskvusele. Lisaks omab Q10 tugevat põletikuvastast toimet ja kaitseb sellega endoteeli rakke kahjustuste tekke eest.
Üks põhjustest seisneb asjaolus, et Q10 kaitseb “head kolesterooli” vabade radikaalide rünnakute ja seega “rääsumise” eest sellega, et läheb kolesteroolimolekuli peale nagu kilbiks. Seega on näiteks kroonilise südamepuudulikkuse puhul mõistlik Q10 lisaks võtta.
Melatoniin ja põletiku ohjeshoidmine
Melatoniin reguleerib teatavasti keha ööpäevarütmi. Seda toodetakse käbinäärmes, aga melatoniini tootmine väheneb koos vanuse kasvuga. Samas just vanuse kasvuga oleks seda rohkemgi vaja – seega eakad ei tohiks melotoniinivajadust ignoreerida! Põhjused on üsna selged. Melatoniinil on tugev toime selliste neurodegeneratiivsete haiguste nagu Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, Huntingtoni tõve ja amütroofse lateraalse skleroosi tõttu ajus tekkivate vabade radikaalide kahjutukstegemisel. Melatoniini oluliseks omaduseks on, et see läbib aju-vere barjääri kergesti ja jõuab lihtsalt ajju. See öine antioksüdant on ainulaadne, sest lahustub nii lipiidides (rasvades) kui ka vees ning jaotub seetõttu eriti kergesti kõikidesse kehaosadesse. Eriti tugev toime on melatoniinil OH-radikaalile, mis on oksüdatiivse metabolismi käigus tekkivatest radikaalidest kõige kahjulikum. Raku tasemel koguneb melatoniin ümber rakutuuma, kaitstes DNAd kahjustuste eest.
Alati, ka kõige paremini tehtud uuringu puhul, jäävad mingid küsimused üles. Sellegipoolest on vastutus tervise eest ikka eelkõige inimese enda oma. Selles loos on palju soovitusi, mis aitavad tõenäoliselt tervislikult vananeda. Katseta, sest kaotada ei ole midagi, kui tahad ka kaheksakümneselt maailmas ringi seigelda!
Allikas
Kirjutamisel on kasutatud tervise-ja toitumisterapeudi Triin Terasmaa loengumaterjale.
Loe lisaks
Kuidas mees tervelt sajani elab?
Erektsioonihäire on mehe keha hädasignaal
Kuidas luua tervislik ja õnnelik suhe?
Rasvumine on Eestile raske koorem
Kuidas hoida silmade tervist digiajastul?
Silmahaiguste ravi ja nende ennetamine
Kuulmislangus võib panna eakad kukkuma
Meeste parodontiit ehk hambakadu on peatatav