Autor: Põhjalik ülevaade põletikest meie kehas! Kust põletikud tulevad, kuidas kulgevad, milleni viivad ning kuidas sest nõiaringist välja saada.
Kui keha on tekitanud põletikku, siis on see tegelikult organismi reaktsioon kudede kahjustusele. Nendeks kahjustajateks võivad olla viirused, bakterid, seened, trauma, allergeenid, mürgised ained – sh alkohol ja sigaretisuits, tugev kuumus või külm. Ka väike pind ja nõelatorge tekitavad väikese põletiku, sest naharakkudele on see ikkagi trauma. Aga põletikul võivad olla ka “sisemised” põhjused – immuunsüsteemi ekslik ja liig äge reaktsioon või reaktsioon “rikkiläinud” rakkudele – näiteks kasvajarakkudele. Omaette teema on kroonilise stressi põhjustatud põletik.
Kuid põletik on ka vajalik paranemismehhanism. Kiiret väikest põletikku ei tasu üldse tegelikult karta või hakata seda alla võtma. Selline kiire väike põletik on vajalik, mis ravib ära haige koha. Aga see väide kehtib muidugi vaid keha taluvuspiirides – kui asi “väikese ja kiire” piiridest väljuma hakkab, tuleb sekkuda.
Suures plaanis võime põletikud kaheks jagada. On akuutne äge põletik, mis on kiire, lühike – väike trauma, haav või isegi viirusinfektsioon, mis möödub halvemal juhul kahe nädalaga. Et see on lühiajaline, tervendab organism meid ära. Eriti siis, kui me ise kaasa aitame. Teine asi on kroonilise põletikuga, mis on aeglane ja pidev, ei taha enam ära minna ja ei taha paranemisega lõppeda. Mõnikord on krooniline põletik alaäge – kestab kehas edasi ilma selgete ja märgatavate väliste sümptomiteta.
Elu teises elu pooles võib ebatervislik eluviis ja emotsionaalne pinge luua soodsama pinnase põletiku tekkeks. Seda tahame me ennetada. Selleks on vaja keha toetada tervisliku eluviisiga, toidulisanditega ja muude tegevustega. Kuidas seda põletikku või põletikule soodsat olukorda siis ära tunda?
Kui on suur ülekaal, siis on paraku teada, et kuskil vohab alaäge põletik. Pidevalt on väikesed või suuremad liigesevalud, põletikud igemetes, silmades, limaskestadel, nahapõletikud. Pidevad probleemid seedesüsteemis, maksas, mujal siseorganites. Tihti on ka põletikunäitajad normist kõrgemad. Pika kroonilise põletikuga seostatakse erinevaid kroonilisi haigusi – põletik võib olla nii nende soodustajaks kui ka tagajärjeks.
Kroonilised põletikuga seotud haigused ja häired, mis on tingitud põletiku pikaajalisest kulgemisest
Südame- ja veresoonkonna haigused • Diabeediga kaasnevad tüsistused • Luude/liigeste ja kroonilised põletikulised haigused • Autoimmuunsed häired • Erinevad vähid ja nende sekundaaarsed staadiumid • Neuroloogilised häired • Kopsuhaigused • Metaboolsed ja endokriinsed häired.
Stress ja põletik – mis neid seob?
Üks hästi suur mõjutaja on stress, vaimne pinge ehk olukord, kus keha on pinges elumurede pärast. Seda on väga palju teaduses uuritud. Stress soodustab haiguste teket. Stress suurendab südame löögisagedust ja vererõhku; stressihormoonid takistavad immuunsüsteemil asjakohaselt toimimast ja ühtlasi tekivad probleemid seedimises ja muutub mikrobioom. Kui keha on stressi poolt niimoodi nõrgestatud, siis on suurem võimalus haigestuda nii nakkushaigustesse kui luua krooniliste haiguste tekkeks soodsam võimalus. Seega tuleb tegeleda oma stressi maandamisega ja juhtimisega täiesti teadlikult!
Kogemuslugu:
“Tegelen haiguste ennetamiseks kogu aeg oma stressi maandamisega ja pingetest arusaamisega, enda emotsioonide juhtimisega, enda keha õpetamisega, kuidas omale võimalikult vähe stressi tekitada. Varem oli nii, et juba hambaarsti visiidile eelneval päeval oli hirmust kõht lahti. Tänaseks olen ma sellistest hirmudest üle saanud, nüüd lähen täiesti külma kõhuga hambaarsti juurde. Aga egas see ei tähenda, et ma suurematest asjadest juba olen lahti saanud ja täitsa külma kõhuga oma elust läbi lähen – sellega vist tegeleb inimene iga päev ja sellega võiks tegeleda teadlikult.”
Kuidas tugevada immuunsüsteemi ja vähendada põletikku?
Kes vastutab põletike ennetamise eest? Ikka eelkõige inimene ise! Piltlikult peame oma tervisepanka reservi koguda.
Tervisepanka reservi kogumine käib nagu panka raha kogumine. Et kogud kogud kogu aeg ja siis, kui pesumasin katki läheb, saab kerge meelega võtta pangast raha ja osta uue pesumasina. Tervise puhul tähendab see näiteks, et kui ikkagi oktoobris, novembris algab viiruste periood, siis me alustame ettevalmistust varakult, mitte ei lähe esimesel oktoobril apteeki C-vitamiini ostma. Aasta aega enne alustame treeningutega, tervisliku toitumisega, et meil oleks see reserv kehal võtta, et keha oleks võimalikult terve – nii palju, kui me ise saame teha. Ja siis võib-olla ükski viirus ei tulegi külge.
On küll geneetilised soodumused jmt eeldused, aga me saame ise üsna suure osa ära teha ja see on tänaseks ka teaduslikult tõestatud. Tervise mõttes on oluliseks verstapostiks keskiga, kus terviseprobleemid ennast ilmutama hakkavad.
Mõjutajad: Vanus, elundite seisund (süda, kopsud, neerud, maks). • Keskkond, kokkupuude bakterite, viiruste, seente/hallituse, parasiitidega, aga ka linnade planeeringud, haljastus. • Eluviis, stress, toitumine, stimulandid (alkohol, suitsetamine), toitainete puudus/ liigsus, füüsiline aktiivsus, unepuudus, ülekaalulisus. Ravimid. Sünteetilised tooted/ kosmeetika • Mikrobioom.
Elundite seisund sõltub geneetilistest eeldustest, aga suuresti ka eluviisist. Loomulikult mängivad olulist rolli ka bakterid, viirused ja seened, millega me igapäevaselt kokku puutume. Hallitusseened näiteks majas näiteks võivad tekitada palju terviseprobleeme. Ka toitumine on tänases maailmas väljakutse, sest meil on väga palju töödeldud toitu müügil ja see on väga, väga, väga ahvatlev! Isegi vastlakuklit saab nüüd aastaringselt nii, et ei tea, millal need vastlad siis on …
Stimulandid, vähene füüsiline aktiivsus, unepuudus, ülekaalulisus, suur ravimikasutus, erinevad sünteetilised tooted, kodukeemia, kosmeetika jne – see kõik omakorda ajab meie mikrobioomi paigast ära ja mõjutab meie immuunsust.
Kuidas seda põletikku ikkagi vähendada?
Doktor Triin Eller-Pihelgas tõi oma funktsionaalse meditsiini kursusel tooli-näite, kus tasakaalus tooli jalgadeks on liikumine, päikesevalgus ehk õues viibimine, toitumine ja tuju – ehk siis seesama stressi maandamine. Ja kui tuju on hea, siis on ka tervis parem. Need neli jalga peavad kõik olema täidetud tegevustega – see on loomulik tervislik eluviis. Kui võtame ühe tooli jala ära, saab sellel toolil istuda küll, aga mitte mõnusalt ja lõdvestunult. Sa oled pinges, sest hoiad seda ühte osa ju üleval ja kaua sellise tooli peal istuda ei saa. Kõik need neli jalga peavad olema täidetud. See puudutab ka toidulisandeid. Eriti neid aineid, mida me toidust kätte ei saa või mida keha enam vanuse tõttu ei tooda. Toidulisandite maailma tuleb lisaks mõista keskmise eluea tõusmise kontekstis.
Lühikese aja jooksul on eluiga pikenenud oluliselt, kuid meie keha lõpetab teatud ainete tootmise poole eluea pealt ära. Seega on loogiline, et kui me tahame edasigi tervemalt ja mõnusamalt elada, siis peame enda keha eest hoolitsema ja võtma mõningaid aineid juurde.
Põletikku soodustavad tegurid
Põletik tekib kui kogu tarbimine (sh toit, ravimid, kokkupuude kahjulike kemikaalidega) on ületanud individuaalse vastupanuvõime • Stress, düsbioos, ülekaal, istuv eluviis, veresuhkru tasakaalutus, toidutalumatus ja allergia, teatud ravimid, oomega 3 rasvhapete puudus, autoimmuunsed seisundid, ebatervislik toitumine (antioksüdantide puudus).
Siin me räägime ikka sellest pikast, kroonilisest, alaägedast, vaiksest põletikust. Piltlikult öeldes – kui sa oled ikka esimesed 40 aastat omale kartulikrõpse sisse puginud igal õhtul, siis mingil hetkel annab keha lihtsalt järgi ja ütleb, et on liig mis liig!
Põletike puhul alusta soolestikust
Väga tähtis on alati meelde tuletada meie heade bakterite tähtsust! Põletikuseisundite puhul tuleb alati soolestikust alustada.
Uuringud on näidanud, et mikrobioom: • Toetab teiste immuunrakkude küpsemist ja tööd • Aitab vältida allergiaid ja autoimmuunhaiguseid (IBD; reumatoidartriit) • Toetab homöostaasi säilimist kehas • Takistab haigustekitajate liigkasvu • Mikroobikoosluste tasakaalustamatus ehk düsbioos = IBS, põletik, ülekaal, diabeet, allergia, kroonilised haigused
Öeldakse, et 80 protsenti meie immuunsusest on meie soolestikus. Soolestik toetab väga suuresti meie tervist ja takistab haigustekitajate ülekasvu. Kui soolestiku mikrobioota on tasakaalust väljas ehk heade bakterite kooslused ei ole normis, siis tekib seal düsbioos ja põletik.
Loe kindlasti ka seda: Tähtsamad toiduained ja toidulisandid põletiku puhul ja põletiku ennetamiseks. Paast ja füüsiline aktiivsus põletiku tõrjeks.
Füüsiline treening ja põletik
Füüsiline treening on üks peamistest faktoritest, mis mõjutab meie heaolu. Füüsiline treening on üldtunnustatud kui väga oluline strateegia krooniliste haiguste riski vähendamiseks.
Korralikud uuringud näitavad, et aeroobne vastupidavustreening vähendab lihaspõletikku.
Juba 20minutiline treening võib avaldada põletikuvastast toimet!
Eriti oluline on treening juhul, kui olete pikalt olnud vähese liikumisega kas trauma, haiguse või ka istuva eluviisi tõttu! Ja mida vanemaks me saame, siis seda rohkem peame hakkama igapäevaselt liigutama oma lihaseid ja liigeseid, tegema jõutrenni, tegema kardiotrenni, venitama. Ja tegema seda väga teadlikult. Näiteks naistel on naissuguorganite allavaje ohtu ja sellega kaasnevaid vaevusi teadlikult tegutsedes võimalik ennetada ja lihaseid treeninguga taastada.
Kuidas menopausis põletikku vähendada
Väga palju räägitakse ka menopausi ajast. Sellel ajal tekkivaid vaevusi peetakse paratamatuseks. Paratamatud on siiski muutused, aga vaevused mitte alati. Põhjendada kõiki vaevusi menopausiga on justkui kergema vastupanu teed minek. Aga tegelikult on vaja teises elupooles võtta tõsine vastutus, mida noor inimene veel ei oska ega tea. Kui me hakkame neid sümptomeid ükshaaval vaatama, siis väga paljud neist on raskemad sellepärast, et on saabunud keskiga ja inimene ei liigu, ei toitu tervislikult, ei võta vajalikke toidulisandeid ja ka seepärast, et inimesel on stress sellest elust, mida ta elab.
Naistel hakkab menopausi ajal kiiresti halvenema ka luukoe olukord. Ka see nõuab trennitegemist ja seda eriti siis, kui te näiteks trauma tõttu kaua pea liikumata olete olnud. Tänapäeva ühiskonna probleem ongi, et inimesed on nagu kuulnud, aga tegelikult ei adu, et me saame ennast aidata ja mõnusalt elada. Selleks on vaja oma tervise eest vastutus võtta.
Head ja halvad vabad radikaalid
Väga suur teema, millele silm iga päev peale jääb, on põletikku tekitavad, sh ebatervisliku eluviisi poolt soodustatud vabad radikaalid ja oksüdaktiivne stress. Vaba radikaal on osake, millel on üks paarumata elektron. Ja kuigi neil on halb kuulsus, võivad nad olla nii toksilised kui ka kasulikud. Need tekivad raku normaalse elutegevuse käigus ja neid on selle elutegevuse jaoks vaja. Näiteks on nende teke paratamatu energiatootmise juures, immuunsüsteemi toimimises, võitluses sissetungijatega, kui on vaja näiteks bakterite membraane ja DNAd rikkuda. Probleemseks läheb olukord siis, kui neid saab liiga palju. Ja palju saab neid reostuse, sigaretisuitsu, mitmete ravimite, kiirguse, kodukeemia ja paljude teiste asjade tõttu. Vabade radikaalide kuhjumine viib oksüdatiivse stressini ja lõpuks põletikuni.
Keskkonna vabad radikaalid ründavad rakku!
Vabad radikaalid ja nende allikad: • Suitsetamine • Liigne raud ja vask (toidulisandites) • Alkohol (liigne alkoholi tarvitamine) • Kemikaalid (pestitsiidid, olmekeemia, puhastusvahendid, lahustid jne) • Toksilised metallid (Pb, Hg, Cd, Al) • Toidukemikaalid (nitritid, sünteetilised magustajad jm) • Transrasvad (margariin, pagaritooted, kartulikrõpsud, friikartulid, popcorn) • Ravimid (kemoteraapia, steroidid, paratsetamool) • Infektsioonid (leukotsüüdid kasutavad vabu radikaale bakterite vastu võitlemiseks) • Radiatsioon (päike, röntgenikiirgus, mobiiltelefon) • Vaimne stress • Liigne füüsiline stress (Ironman, maratonid jms)
Oksüdatiivne stress tekib siis, kui vabade radikaalide ja antioksüdantide omavaheline tasakaal on häirunud. Lühiajaline oksüdatiivne stress – nagu ka lühiajaline põletik – võib olla kasulik, aga pikaajaline on kahjulik ja tekitab soodsa olukorra pikaajalise põletiku ja krooniliste haiguste tekkeks.
Ateroskleroos ja infarkt on ennetatavad
Ateroskleroos on üks paremini ennetatavaid kroonilisi haigusi, kuid endiselt on see üks suurimaid tapjaid maailmas. Ateroskleroos on ennetatav 100% ja müokardiinfarktid on ennetatavad kuni 95% juhtudest.
Ateroskleroosi tekkimist soodustav olukord on selline:
Vabade radikaalide poolt oksüdeeritud LDL ehk “halb kolesterool” (OxLDL) koguneb arterite sisekihti ja tekitab põletiku. Trombotsüüdid kleepuvad arterite põletikuliste piirkondade külge ja nii tekivad naastud. Aja jooksul koguneb arterite seintesse rasv, kolesterool ja muud ained ning naastud kasvavad suuremaks ja arteri sein “lubjastub” ehk muutub jäigemaks-rabedamaks. Lõpuks põhjustab naastude kasv verevoolu kahanemise arteris. Nii ateroskleroos tekibki.
Vastupidine protsess, mis aitab ateroskleroosi ennetada, eeldab tervislikku dieeti, sobivat kehalist koormust, sobivat emotsionaalset koormust ja head antioksüdantide taset kehas, mis aitavad vältida OxLDL ülemäärast teket.
Seleen toimib antioksüdandina
Antioksüdantsed kompleksid, mida keha toodab seleeni abil, on glutatioonperoksüdaasid (GPx), katalaas ja tioredoksiini reduktaas (jt). Nende kaudu aitab seleen neutraliseerida vabu radikaale! Seleenil on lisaks suur roll immuunsüsteemi ja kilpnäärme normaalses toimimises, normaalses spermatootmises, aga ka juuste ja küünte heas tervises.
Seleeni ühendid valkudega ehk selenoproteiinid
Glutatioon-peroksüdaasid on antioksüdandid, mis kaitsevad rakke kahjustuste eest.
Tioredoksiini reduktaasid on ained, mis taastavad teatud antioksüdantide taset (sh Q10) ja aitavad neil kehas toimida.
Joodtüroniini dejodinaasid on vajalikud kilpnäärme tööks ja seepärast peaks kilpnäärmeprobleemide korral seleeni juurde võtma.
Selenoproteiin P kaitseb veresoonte endoteeli ehk sisekihi rakke oksüdatsiooni eest.
15kDa selenoproteiin võib kaitsta eesnäärme rakke ja vähendada eesnäärmevähi riski.
Mitokondrites asuv selenoproteiin V kaitseb sperma rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest.
Seleen ja autoimmuunhaigused
Seleeni peetakse immuunsuse võtmeelemendiks. Oluline on, et meie immuunsüsteem reageeriks ohtudele adekvaatselt – mitte liiga nõrgalt ega ka mitte üleliia tugevalt või lausa ekslikult. Kroonilised põletikud on nende ekslike reageerimiste üks oluline allikas ja tulemuseks on tihtilugu autoimmuunhaigused – näiteks reumaatilised haigused. Huvitav on, et autoimuunhaiguste korral on vereseerumis seleeni tase vähenenud. Kui nüüd seleeni juurde võtta, siis võib autoimmuunsete protsesside intensiivsus kahaneda ja ka põletikunäitajad alanevad. Uuringud ütlevad, et seleen võib parandada elulemust ja elukvaliteeti.
Seleen ja liigesed
Seleeni defitsiit ja seleeni sisaldavate valkude töö häirumine loob soodsa olukorra liigesekõhrede kiiremaks kulumiseks ehk siis osteoartriidi tekkeks. Osteoartriit on Eestis väga levinud. Kuigi haigus algab sageli selliste sümptomitega nagu liigeste jäikus, valulikkus või paistetus, võib see aja jooksul hakata tavalist elu väga piirama. Huvitav on, et normaalse seleenitasemega inimestel on ka vaatamata osteoartriidi arengule vähem põletikku ja hinnaguliselt parem elukvaliteet. Ehk siis üha raskemaks muutuvad liigesevalud ei ole alati paratamatus!
Kuidas seleeni võtta ja kuipalju seda vaja on?
Põhjamaades ja Balti riikides on seleenisisaldus madal nii mullas kui ka kohapeal kasvatatud toidus!!! Viimane on muidugi loogiline … Segadust selles, kuipalju me seleeni ikkagi saame, võivad lisada ka toidupäevikud. Enamasti on nii, et arvestuslikult peaks inimene saama toidust küll mingi koguse kätte, aga täpsed mõõtmised ütlevad, et reaalne kogus on arvestuslikust oluliselt väiksem! Ehk siis ka head seleeniallikad nagu erinevad pähklid, liha, munad, seened, värvilised puu- ja köögiviljad võivad sisaldada seleeni vähem kui eeldame.
• Täiskasvanu: 100 µg ööpäevas • Seleeni ohutu ülempiir täiskasvanutele on 255 µg ööpäevas. • lapsed 1-3 a – 60 µg • lapsed 4-6 a – 90 µg • lapsed 7-10 a – 130 µg • lapsed 11-14 a – 200 µg • lapsed 15-17 a – 250 µg • Seleeni päevane võrdluskogus on 55 µg – selleks on vaja toidust saada 110 µg! • Seleeni ei tohiks tarbida vähipatsiendid kiiritusravi ajal. Ja ohutu ülempiir ei tähenda, et peab nii palju võtma – mõistlik on jääda soovituse juurde võtta juurde 100 µg päevas. Suuremate dooside osas on mõistlik arstiga konsulteerida.
Põletik ja veresuhkru tasakaal
Tegemist on ülitähtsa teemaga! Tänapäeval, kus inimene sööb väga palju magusat ja toitudes on väga palju lisatud suhkrut, on suhkrust saanud nuhtlus. Magus kraam on alati võtta. Eriti ohus on lapsed. Hommikul on magus toit, lõunal on magus toit, õhtul on magus toit. Pasta, pitsa, friikartulid jmt kuuluvad mõju poolest samasse ritta … Needki kergitavad veresuhkrut kiiresti üles ja siis läheb suhkrutase kiiresti jälle alla. Kui lapseeas suudab keha need veresuhkru suured kõikumised normivahemikus hoida, siis elu teises pooles võib see organismi võime ammenduda või mehhanism olla väga kurnatud ning tagajärjeks on oht kroonilise haiguse tekkeks.
Liigne suhkur tekitab põletikku. See mõjutab kohe otseselt veresoonte ja südame tervist ja meie tervist teises elupooles. Väga-väga suur põletiku mõjutaja on insuliini resistentsus.
Keha toodab insuliini, mis ütleb rakkudele, et nad laseksid “magusa” ehk glükoosi rakkudesse sisse. Rakud kasutavad glükoosi energiatootmisel. Suhkruliia korral pole kõhunäärmel puhkust – ta peab kogu aeg töötama. See tähendab aga, et vead ja kurnatus on vältimatud. Ühel hetkel ei suuda rakud enam insuliini “käsul” glükoosi vastu võtta ja teisalt ei suuda kõhunääre enam nii palju insuliini toota. Mis tähendab, et glükoos “kuhjub” verre, loob soodsa olukorra põletikuks, rasvapõletus pidurdub, ladestumine süveneb ehk kaal tõuseb.
Insuliiniresistentsus- südameveresoonkonna haiguste tekke riskitegur
Insuliin käsib rakkudel toidust saadud glükoosile avaneda ja selle energiaks muuta • Insuliiniresistentsuse korral rakud ei reageeri ega avane, mille tulemuseks on veres liigne suhkrutase • Aja jooksul püüab kõhunääre pidevalt veresuhkrut reguleerida, tootes üha rohkem insuliini, kuni see võime ammendub ega suuda enam suures koguses insuliini toota • Selle tulemusena võib veresuhkru tase tõusta diabeedile omase tasemeni • Kui insuliin on pidevalt kõrge – rasvapõletus pidurdub ja ladestamine süveneb, kaal tõuseb, maks rasvub, vererõhk tõuseb.
Kuidas insuliini kõikumine söögiisu mõjutab
Kõrge ja kõikuva insuliinitasemega inimestel esineb sagedamini järske näljasööste, vastupandamatut isu süsivesikute ja maiustuste järele. Ehk siis kujuneb välja nõiaring – rohke magus kraam tekitab insuliini kõikumist, mis omakorda tekitab magusaisu sööste. Sa sööd ära ühe magusa küpsise, veresuhkur läheb üles, on justkui mõnus … ja siis läheb hästi kiiresti alla ja sa tahad veel, sest keha ju tegelikult vajalikku toitu ei saanud. Oluline on söögikordade vahel magusanäksimise lõpetamine – see on esimene samm parema tervise teel. Sellised veresuhkru varajased suured kõikumised ja kõrvalekalded tekitavad südame-veresoonkonna haiguste riski isegi inimestel, kellel pole diabeeti diagnoositud.
Tee 4minutilisi aktiivsuspause!
Istumine on tänapäeva katk! Lühikesed aktiivsed pausid istumise vahel viivad söögijärgse glükoosi ja insuliini olulisele vähenemisele, olenemata selle tegevuse intensiivsusest. Iga tunni aja tagant tuleks vähemalt neli minutit liikuda, teha kükke, joosta või käia treppidest üles-alla või käia vähemalt ümber maja ringil. Vähemalt 24–30% plasma glükoosi ja 23% insuliini langus, mida täheldati pärast nelja minuti pikkust aktiivset pausi, on võrreldav ägeda mõõduka intensiivsusega aeroobse või jõutreeninguga ülekaalulistel/rasvunud inimestel.
Uuringus on näidatud, et noortel mitterasvunud täiskasvanutel väheneb kogu keha insuliinitundlikkus oluliselt vaid ühepäevase pikaajalise istumise tagajärjel!
Suur magusaisu võib viidata kroomipuudusele
Kroomipuudust ei saa tavaliste analüüsidega täpselt mõõta – seda tehakse vaid mürgistuse tuvastamiseks. Teadlased on välja toonud, et diabeedikutel või suure magusaisuga inimestel või suure ülekaaluga inimestel võib-olla kroonipuudus. Niiet kroomi sisaldavate toidulisanditega võib proovida oma isusid ohjata ja tervise eest hoolitseda. Kroom on see, mis aitab insuliinil glükoosi rakkudesse suunata. Kui kroomi on liiga vähe, siis võib ainevahetus natukene sassi minna ja inimese enda pingutused võivad allavett minna.
Kes võiks kroomi proovida?
Seda võiks proovida teise tüübi diabeedikud, ülekaalulised inimesed; need, kellel on vaja veresuhkrut tasakaalustada, eakad, sportlased ja trennisõbrad.
Uuringud on näidanud, et kroomi mõjul on vere glükoositase paranenud, insuliini resistentsus on vähenenud, halb kolesterool ja triglütseriidid alanenud, hea kolesterooli tase tõusnud.
Allikas
Kirjutamisel on kasutatud tervise-ja toitumisterapeudi Triin Terasmaa loengumaterjale.
Loe lisaks
Kuidas mees tervelt sajani elab?
Erektsioonihäire on mehe keha hädasignaal
Kuidas hoida silmade tervist digiajastul?
Silmahaiguste ravi ja nende ennetamine