Vajadus psühhiaatrilise abi järele püsib suur

Aastaid on levinumateks diagnoosideks ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, ning meeleoluhäired, sh depressioon.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2025. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel üle 97 000 psüühika- ja käitumishäire haigusjuhu, mida oli 2% vähem kui 2024. aastal.

Vajadus psühhiaatrilise abi järele ei ole vähenenud. Psühhiaatrite koormust aitab leevendada vaimse tervise abi pakkuvate teenuseosutajate arvu kasv. Kliinilised psühholoogid on võrdsustatud tervishoiutöötajatega ja nad saavad abi osutada nii Tervisekassa rahastusel kui iseseisva teenuseosutajana. Tervisekassa on laiendanud vaimse tervise õdede kaasamist perearstiabis ning suurenenud on e-konsultatsioonide kasutamine. See võimaldab psühhiaatritel keskenduda patsientidele, kelle ravivajadus on suurem.

Kümnendik psühhiaatri patsientidest olid alla 15-aastased ja nende hulgas oli kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid. Alla 15-aastastel registreeriti psüühika- ja käitumishäireid ühe protsendi võrra rohkem kui 2024. aastal. Kasv tulenes hüperkineetilise häire, sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimisest poistel. Hüperkineetilised häired ongi selle vanuserühma sagedaseim diagnoos ja seda häiret esineb rohkem just poistel. Esmakordseid hüperkineetilise häire haigusjuhte registreeriti 9 juhtu tuhande alla 15-aastase poisi ja ligi 4 juhtu tuhande samas vanuses tüdruku kohta.

31% psüühika- ja käitumishäire haigusjuhtudest esines patsientidel esmakordselt. Psühhiaatrid diagnoosisid 2025. aastal rohkem kui 30 000 esmakordse psüühika- ja käitumishäire haigusjuhtu, mida oli 2% enam kui aasta varem. Aastate lõikes on levinumateks diagnoosideks ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, ning meeleoluhäired, sealhulgas depressioon. Esmakordseid ärevus- ja stressiga seotud häirete haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid enam kui 9 300 — 5 juhtu tuhande mehe ja ligi 9 juhtu tuhande naise kohta.

Meeleoluhäirest – peamiselt depressioonist – põhjustatud haigusjuhte oli üle 7 000 — ligi 4 juhtu tuhande mehe ja enam kui 6 juhtu tuhande naise kohta. Nii ärevus- ja stressihäireid kui ka meeleoluhäireid esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel.

Sageduselt kolmanda diagnoosina on jätkuvalt tõusutrendis tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, eeskätt hüperkineetilised häired (sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäire). Kui varasematel aastatel oli meestel üheks levinumaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired, siis viimastel aastatel on selleks hüperkineetilised häired. Hüperkineetilisest häirest põhjustatud esmakordseid haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid enam kui 5 400 — ligi 4 juhtu tuhande inimese kohta. Hüperkineetilise häire diagnoosimine suureneb jätkuvalt ja üha rohkem täiskasvanutel, kellel see häire on lapsepõlves jäänud diagnoosimata.

Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati välja 9 078 inimest, kelle ravikestus oli keskmiselt 17,6 päeva. Võrreldes 2024. aastaga oli keskmine ravikestus mõnevõrra pikem, kuid haiglaravil viibinute arv väiksem. Sagedasimaks diagnoosiks psühhiaatria haiglaravi patsientide hulgas on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired.

Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning visualiseeritud andmetega TAI kodulehel.