Autor: Kohv aitab soolestiku tervist ja seedimist hoida ning mõjutab soole-aju telge, parandades meeleolu ja alandades stressitaset.
Esmakordselt tehtud uuring näitab, kuidas kohv aitab soolestiku tervist ja seedimist parandada ning mõjutab soolestiku ja aju vahelist telge (gut-brain axis). Leiti, et kohv mõjutab uuringus osalenute tajutavat meeleolu ja stressitaset positiivselt.
Regulaarne kohvitarbimine, sõltumata sellest, kas tegemist on kofeiiniga või kofeiinivaba kohviga, on seotud biomarkeritega, mida tavaliselt seostatakse parema psühholoogilise heaoluga.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud ja Coffee Scientific Information Institute’i (ISIC) toetatud uuring näitab, kuidas nii kofeiiniga kui ka kofeiinivaba kohvi regulaarne tarbimine võib mõjutada soolestiku mikrobioomi ning see omakorda mõjutab meeleolu ja stressitaset.
Tee ajuni võib viia ka läbi seedesüsteemi
Kohvi kasu seedimisele ja meeleolule on laialdaselt uuritud, kuid nende mõjude täpsed mehhanismid on seni jäänud ebaselgeks. Uuring heidab valgust, kuidas kohvi tarbimine mõjutab mikrobioota–soolestiku–aju telge – kahesuunalist suhtlust soolestiku mikrobioomi ja aju vahel. Uuringus kasutati laia valikut mõõdikuid.
31 kohvijoojat ja 31 mittekohvijoojat uuriti põhjalikult mitmete psühholoogiliste testide, kofeiini- ja toidupäevikute ning väljaheite- ja uriiniproovide abil, et mõista muutusi nende mikrobioomis ning tajutud meeleolus ja stressis. „Kohvijoojate“ hulka määratleti inimesed, kes tarbivad regulaarselt 3–5 tassi kohvi päevas. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on see enamiku inimeste jaoks ohutu ja mõõdukas kogus.
Paus kohvijoomises muudab bakterite kooslust
Osalejad loobusid esmalt kaheks nädalaks kohvist, mille jooksul tehti regulaarselt psühholoogilisi hindamisi ning koguti väljaheite- ja uriiniproove. See kohvipaus oli kohvijoojate puhul seotud märkimisväärsete muutustega soolestiku mikrobioomi metaboliitide profiilides võrreldes mittekohvijoojatega.
Seejärel taastati kohvitarbimine varasematel kohvijoojatel “pimesi”: pooled osalejad tarbisid kofeiinivaba ja pooled kofeiiniga kohvi. Mõlema rühma inimesed teatasid madalamast tajutud stressist, depressioonist ja impulsiivsusest, mis viitab, et kohvi joomine parandas märkimisväärselt meeleolu, sõltumata selle kofeiinisisaldusest.
Millised bakterid armastavad kohvi?
Baktereid nagu Eggertella sp. ja Cryptobacterium curtum esines kohvijoojatel märgatavalt rohkem kui mittekohvijoojatel. Esimene neist arvatakse soodustavat mao- ja soolehappe eritumist, teine aga osaleb sapphapete sünteesis – mõlemad võivad aidata kõrvaldada ebatervislikke soolebaktereid ja maoinfektsioone. Samuti täheldati Firmicutes bakterite hulga suurenemist, mida on seostatud suurema hulga positiivsete emotsioonidega just naistel.
Märkimisväärne paranemine õppimises ja mälus ilmnes ainult neil, kes tarbisid kofeiinivaba kohvi, mis viitab sellele, et kognitiivse kasu eest vastutavad muud komponendid kui kofeiin – näiteks polüfenoolid. Samas leidsid teadlased, et ainult kofeiiniga kohv oli seotud ärevustunde vähenemisega ning parema erksuse ja tähelepanuga. Kofeiini seostati ka väiksema põletikuriskiga.
Seedimise ja vaimse tervise seosed
Uuringu juhtiv autor professor John Cryan, APC Microbiome Irelandi teadusjuht University College Corkis, kommenteeris: „Avalikkuse huvi soolestiku tervise vastu on tohutult kasvanud. Seedimise ja vaimse tervise vaheline seos on samuti üha paremini mõistetav, kuid kohvi mõju mehhanismid sellel soolestiku-aju teljel on jäänud ebaselgeks.”
„Meie tulemused näitavad kohvi mõju mikrobioomile ja neuroloogilistele reaktsioonidele ning kohvi võimalikku pikaajalist kasu tervislikuma mikrobioomi jaoks. Kohv võib muuta mikroobide kollektiivset toimimist ja kasutatavaid metaboliite. Kuna inimesed mõtlevad üha enam toitumise muutmisele seedimise tasakaalu parandamiseks, võib kohvi kasutada täiendava sekkumisena tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osana.“
„Kohv on midagi enamat kui lihtsalt kofeiin — see on kompleksne toitumistegur, mis mõjutab meie soolemikroobe, ainevahetust ja isegi emotsionaalset heaolu,“ lisas professor Cryan. „Meie tulemused viitavad, et nii kofeiiniga kui ka kofeiinivaba kohv võivad tervist mõjutada erinevatel, kuid teineteist täiendavatel viisidel.“
Lisateavet kohvi ja tervise kohta leiab: https://www.coffeeandhealth.org/
Käitumuslikult näitasid kohvijoojad üles suuremat impulsiivsust ja emotsionaalset reaktsioonivõimet, samas kui kofeiinivaba kohvi joojatel oli parem mälu. Mõõdukas kohvitarbimine on seotud mitmesuguste tervise-eelistega, sealhulgas II tüüpi diabeedi, maksahaiguste, südame-veresoonkonna haiguste ja vähi riski vähenemisega. Suures läbilõikeuuringus, milles osales 468 629 inimest, kellel ei olnud kliinilist südame-veresoonkonna haigust, seostati väike või mõõdukas kohvitarbimine madalama üldise suremuse, kardiovaskulaarse suremuse ja insuldi esinemissagedusega. Lisaks on kohvitarbimine seotud Parkinsoni tõve riski vähenemisega annusest sõltuvalt. Metaanalüüsid on samuti leidnud, et kohvitarbijatel on väiksem depressioonirisk ja üks kognitiivse languse kohortuuringute metaanalüüs näitas, et kohvitarbimine vähendas Alzheimeri tõve esinemissagedust 27% .
Loe lisaks
Kohvijoomine kahandab südamehaiguste ja diabeedi riski
Kofeiin võib kaitsta depressiooni eest