Autor: Loe, kuidas kõrgem intelligentsus sügavates teadmistes väljendub ja miks intelligentsusest üksi asjatundlikkuse kujunemiseks ei piisa.
Arvukad uuringud on näidanud, et intelligentsemad inimesed saavad koolis ja tööl üldjuhul paremini hakkama. Ent mis toimub valdkondades, kus puuduvad sellised ajendid nagu head hinded või rahaline tasu ning kus sotsiaal-majanduslik staatus ei ole oluline tegur? Üks selline näide on teadmised veinist. Saarlandi Ülikooli intelligentsuse uurija Maximilian Krolo uuris, kas intelligentsuse põhjal saab ennustada sügavate teadmiste omandamist mõnes kitsas erialavaldkonnas. Tulemused avaldati nüüd ajakirjas Intelligence & Cognitive Abilities ilmunud artiklis, mille kaasautor on Edinburghi Ülikooli psühholoogiaprofessor Timothy C. Bates.
„Intelligentsustestidega saab ennustada, kui hästi inimene koolis ja tööl hakkama saab. Kuid nii koolis kui ka töökeskkonnas oleme kas kohustatud õppima või makstakse meile selle eest ning mõlemad keskkonnad on tihedalt seotud inimese sotsiaal-majandusliku taustaga. Seetõttu on keeruline kindlaks teha, kas õppimist soodustab intelligentsus ise või näitab see üksnes, et inimene satub tõenäolisemalt keskkonda, kus õppimist kas nõutakse või toetatakse,“ ütleb psühholoog Maximilian Krolo. Seetõttu valis ta uurimiseks teadmiste valdkonna, millega enamik inimesi tegeleb vabatahtlikult ja rahalist tasu saamata – põhjalikud teadmised veinist.
Intelligentsuse uurija Maximilian Krolo aitab praegu Burgundias viinamarju korjata. Foto: Saarland University
Vein kui erialateadmiste näidisvaldkond
„Viinamarjakasvatust, veinitootmist ega veinide mitmekesisust tavapärastes kooliprogrammides ei käsitleta ning neid teadmisi nõutakse väga vähestel ametikohtadel. Enamikule inimestest ei paku veinialased teadmised ei palka ega karjäärivõimalusi,“ ütleb Maximilian Krolo.
Samas on laialdaste teadmiste omandamine veinist ja veinitootmisest intellektuaalselt nõudlik. See eeldab viinamarjasortide ja viinamarjakasvatuspiirkondade tundmist ning arusaamist tootmismeetoditest ja erinevatest veinistiilidest. „Kuna veinil on paljudes riikides tähtis ja kultuuriliselt nähtav roll, eeldasime, et märkimisväärne hulk inimesi tegeleb selle teemaga vabatahtlikult,“ ütleb Saarlandi Ülikooli teadur Maximilian Krolo.
Intelligentsustesti ja veinialaste teadmiste küsimustiku täitis 525 osalejat
Uuringus, mille viis läbi juhtivautor Maximilian Krolo koostöös Ühendkuningriigis asuva Edinburghi Ülikooli professori Timothy C. Batesiga, täitsid osalejad esmalt tunnustatud ICAR-i intelligentsustesti (International Cognitive Ability Resource).
Osalejad tegid lühikesed kognitiivsete võimete testid, millega hinnati nende verbaalset ja maatriksipõhist järeldamisoskust ning võimet jätkata arvu- ja tähejadade seaduspärasusi. Teises uuringuvoorus vastasid 525 osalejat 68 valikvastustega küsimusele, millega hinnati nende teadmisi veinist.
Küsimused põhinesid rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsiooni Wine & Spirit Education Trust ehk WSET kvalifikatsiooni õppekaval. WSET-i kvalifikatsioon on mõeldud sommeljeedele ning jaekaubanduses ja majutuse-toitlustuse valdkonnas töötavatele inimestele, kuid selle omandamine on eesmärgiks ka paljudele asjaarmastajatest veinihuvilistele.
Uuringus registreeriti ka osalejate ametialane seotus veiniga ja nende eelistatud joogiliik, mis võimaldas mõlema teguri mõju statistiliselt arvesse võtta.
Kõrgem intelligentsus on seotud paremate veinialaste teadmistega
„Igaüks, kes soovib veinist asjatundlikult rääkida, vajab enamat kui päheõpitud faktide kogumit. Ei piisa üksnes viinamarjaistanduste kliima, piirkondlike viinamarjasortide või erinevate veinitootmistehnikate tundmisest. Samuti tuleb näiteks mõista, et jahedas kliimas kasvanud viinamarjad on üldjuhul happelisemad, ning osata seda põhimõtet konkreetsetel juhtudel rakendada. Just sellistes struktureeritud teadmiste valdkondades tulevad intelligentsuse erinevused nähtavale,“ selgitab Maximilian Krolo.
Uuringus kogutud andmete analüüs kinnitas, et osalejate intelligentsustulemuste erinevused seletasid statistiliselt veidi üle üheksa protsendi nende veinialaste teadmiste tulemuste erinevustest – seda siis valdkonnas, kus teadmiste omandamiseks puuduvad otsesed välised ajendid.
Töökogemus veinide valdkonnas tugevdab mõju, kuid pelgalt veini joomisest sügavateks valdkonnateadmisteks ei piisa
„Veiniga töötavad inimesed saavad kõrgemast intelligentsusest veelgi rohkem kasu. Kognitiivsed võimed ja struktureeritud kogemus ei anna üksnes teineteisest sõltumatut panust, vaid võimendavad teineteise mõju,“ ütleb psühholoog.
Krolo selgituse kohaselt tagab töökeskkond korduva kokkupuute teemaga ja võimaldab saada tagasisidet korrastatud raamistikus – just sellistes tingimustes õpivad suuremate kognitiivsete võimetega inimesed teistest märksa rohkem.
„Kuid lihtsalt suure hulga veinide maitsmisest ei piisa selle valdkonna ulatuslike teadmiste omandamiseks. Erinevalt erialasest töökogemusest veinikaubanduses ei tugevda veini eelistamine intelligentsuse mõju. Tähtis pole pelgalt kokkupuude veiniga, vaid raamistik, milles see kokkupuude toimub,“ ütleb Krolo.
Intelligentsus hõlbustab õppimist
Maximilian Krolo sõnul näitab uuring, et intelligentsemad inimesed omandavad sügavaid erialateadmisi isegi valdkondades, kus keegi neid õppima ei sunni ja kus nende teadmiste omandamise eest ei saa kohest tasu.
„See viitab sellele, et intelligentsus tõepoolest hõlbustab õppimist, mitte ei ennusta üksnes seda, kes satub õppimist rohkem soodustavasse või toetavasse keskkonda. Üldteadmisi peetakse tavaliselt laiahaardeliseks, kuid pinnapealseks teadmiste kogumiks. Meie tulemused näitavad, et intelligentsus ennustab ka seda, kes omandab ühes konkreetses valdkonnas sügavad teadmised – täiesti ilma eksamite surveta,“ võtab Krolo tulemused kokku.
Ta lisab, et kõrgem intelligentsus näib olevat eriti kasulik keskkonnas, mis pakub struktuuri, kordamist ja tagasisidet. Tõenäoliselt kehtib sama põhimõte ka hariduses ja erialases täiendusõppes.
Mida need tulemused veinimaailma jaoks tähendavad?
„Vähe on valdkondi, kus kogemust romantiseeritakse sama palju kui veinimaailmas. Eeldatakse, et tuleb lihtsalt piisavalt palju veine maitsta ja asjatundlikkus kujuneb iseenesest. Meie andmed räägivad teistsuguse loo. Inimesed, kellele meeldib veini juua, teavad sellest tõepoolest rohkem, kuid veini joomine iseenesest ei muuda seda, kui palju nad sellest kogemusest õpivad,“ ütleb Krolo.
Määrava tähtsusega on struktuur. Veinivaldkonna töökeskkonnas puutuvad inimesed samade veinidega korduvalt kokku, peavad neid liigitama, saavad tagasisidet ja parandusi ning õpivad korrastatud ja struktureeritud raamistikus. Just sellistes tingimustes annab intelligentsus täiendava eelise.
„Kõigile, kes tegelevad veinialaste teadmiste edasiandmisega – sealhulgas jaemüüjatele, majutus- ja toitlustusettevõtetele, viinamarjakasvatajatele, veinitootjatele ning veinikoolidele –, on meie uuringul praktiline sõnum: veini degusteerimisel on püsivam mõju siis, kui see on süsteemselt üles ehitatud, mitte siis, kui lihtsalt esitletakse üht pudelit teise järel,“ ütleb Krolo.
Tema arvates seab uuring kahtluse alla ka levinud stereotüübi. Veinialaseid teadmisi peetakse sageli isikliku tausta, maitse ja ligipääsetavuse küsimuseks – millekski, mis inimesel kas on või ei ole.
„Meie tulemused näitavad, et veinialased teadmised moodustavad struktureeritud teadmiste kogumi, mida saab õppida samamoodi nagu mis tahes muu valdkonna asjatundlikkust. Seetõttu on see vähem elitaarne, kui paljud arvavad,“ ütleb Maximilian Krolo, kes on ka ise veinikollektsionäär ning on mitmel korral käinud Prantsusmaal ja Saksamaal viinamarjakoristusel abiks.
Seal kohtas ta väga erineva taustaga inimesi, kes olid omandanud üksikasjalikud teadmised veinist, ilma et keegi oleks neilt seda nõudnud. Õigupoolest andsid just need kohtumised talle mõtte kasutada veini intelligentsuse uurimise valdkonnana.
Viide uuringule
Bright People Know More About Wine
Loe lisaks
Erektsioonihäire on mehe keha hädasignaal
Neerude tervist ja rakujõujaamu toetab resveratrool
Kõhnumisravim aitab ka alkoholismi ravida
Mida teha joodikutega? Uued alkoholismi raviviisid!