Noorte vaimset tervist parandab eriline retsept

Uuring: Noorte vaimset tervist, suhteid, käitumist ja enesehinnangut saab parandada juba enne psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttu.

University College London (UCL) teadlaste juhitud uus uuring näitab, et sotsiaalne suunamine (social prescribing), mille käigus inimesed suunatakse osalema kunsti-, liikumis- ja muudes kogukondlikes tegevustes ning leitakse neile sobivaid tugivõimalusi, võib aidata noortel, kes ootavad eriarsti vaimse tervise abi. See võib parandada nende vastupidavust, käitumist ja suhteid teiste inimestega.

Ajakirjas European Child & Adolescent Psychiatry avaldatud uuringus osales enam kui 550 Inglismaa 11–18-aastast noort, kes olid suunatud laste ja noorukite vaimse tervise teenuseid saama (CAMHS). Teadlased võrdlesid neid noori, kes said ravi oodates neile individuaalselt kohandatud sotsiaalse suunamise teenust nendega, kes seda ei saanud.

Mis on sotsiaalne suunamine ehk social prescribing?

Sotsiaalne suunamine (ingl social prescribing) tähendab, et tervishoiutöötaja ei piirdu ainult ravimite või teraapiaga, vaid aitab inimesel leida talle sobivaid kogukondlikke tegevusi – näiteks spordi-, kunsti- või loodusringe, vabatahtlikku tegevust või tugigruppe. Eesmärk on vähendada üksildust, suurendada aktiivsust ja tugevdada vaimset heaolu. Uuring näitab, et noorte puhul võib selline lähenemine aidata ravi oodates paremini toime tulla, kuid see ei asenda psühhoteraapiat ega muud teaduspõhist vaimse tervise ravi.

Uuring näitas, et sotsiaalset suunamist saanud noored hindasid oma käitumist paremaks – vähenesid näiteks käitumisraskused –, nende suhted teiste inimestega paranesid ning suurenes psühholoogiline vastupidavus. Samuti kasvas usk oma probleemide lahendamise võimesse ja enesehinnang.

Ooteaeg Inglismaa vaimse tervise spetsialisti juurde pea 8 kuud

aasta lõpu seisuga ootas Inglismaal eriarsti vaimse tervise abi üle 350 000 lapse ja noore. Keskmine ooteaeg oli veidi alla kaheksa kuu.

Uuringu juhtivautor dr Daniel Hayes (UCL-i käitumisteaduse ja tervise instituut) ütles:

„Meie varasemad uuringud on näidanud, et paljud noored ja nende pered peavad vaimse tervise abi ootamist väga raskeks ning tunnevad, et selle aja jooksul jäävad nad piisava toetuseta. Uus uuring viitab sellele, et sotsiaalne suunamine võib pakkuda väärtuslikku tuge just ooteajal, aidates tugevdada suhteid, kasvatada vastupidavust ja parandada igapäevast toimetulekut.“

Üks uuringus osalenud noor kirjeldas oma kogemust nii:

„Arvan, et üks suur muutus on see, et kui ema või keegi koolis, näiteks õpetaja, küsib, kuidas mul läheb, olen nüüd palju avatum sellest rääkima. Enne sotsiaalset suunamist ma seda nii ei teinud.“

Teine osaleja ütles, et tema tugitöötaja „aitas mul uuesti ühineda erinevate seltskondade ja ühistegevustega, nii et tundsin end teiste inimeste seas palju mugavamalt“.

Kolmas noor lisas:

„Mul oli tunne, et keegi tõesti kuulab mind. Minu sotsiaalse suunamise nõustaja oli alati kohal ja hoolis päriselt.“

Tugitöötajad suunasid noori mitmesugustesse tegevustesse ja kogukondlikesse ettevõtmistesse, näiteks karateklubidesse, kunstiringidesse, Pokémoni turniiridele, raamatuklubidesse ja looduses liikumise klubidesse. Samuti aitasid nad noortel planeerida ühiseid väljasõite sõpradega.

Uuringu vanemautor professor Daisy Fancourt (UCL-i käitumisteaduse ja tervise instituut) rõhutas, et kuuekuulise jälgimisperioodi jooksul ei leitud tõendeid selle kohta, et sotsiaalne suunamine oleks vähendanud depressiooni, ärevuse või stressi sümptomeid. Tema sõnul ei olnud see siiski ootamatu.

„Sotsiaalset suunamist ei tohiks pidada teaduspõhise psühholoogilise ravi asendajaks. Pigem näitavad tulemused, et sellest on kasu vaimse tervise teenuste järjekorras olevatele noortele, sest see aitab parandada igapäevast toimetulekut ja tugevdada kaitsetegureid just sellel kõrge riskiga ooteperioodil. Selle asemel, et lihtsalt oodata, saavad noored ja nende pered osaleda tegevustes, mis aitavad neil ravi alguseks paremini valmis olla.“

Depressioon ja ärevus ei vähenenud, kuid paranes probleemidega toimetulek

See väärib tugevamat rõhutamist. Uuringus ei vähenenud statistiliselt oluliselt

depressioon,
ärevus,
tajutud stress.

Paranesid hoopis muud näitajad:

käitumine,
suhted,
vastupidavus,
probleemide lahendamise enesekindlus,
enesehinnang.

Ühtegi kahjulikku mõju ei leitud

See on uuringus eraldi välja toodud. Uurijad märgivad, et sotsiaalse suunamisega ei kaasnenud ühtegi sekkumisest põhjustatud kõrvaltoimet ega kahjulikku sündmust. Autorid rõhutavad, et sotsiaalne suunamine võib muuta noore “raviks paremini valmis olevaks” (“treatment ready”).

See tähendab näiteks, et ravi alguseks on noore enesehinnang ja suhtlemisoskus parem, motivatsioon suurem ning igapäevaelu on stabiilsem. Seega ei asenda see psühhoteraapiat, vaid võib aidata sellest rohkem kasu saada.

Aita noortel ise vastutus võtta

Sunderlandi nõustamiskeskuse laste ja noorte tugitöötaja Amanda Thompson ütles:

„Selle mudeli üks suurimaid väärtusi on inimesekeskne lähenemine. Keskendutakse sellele, mis on konkreetsele noorele oluline ja tähenduslik, ning noor ise on kogu protsessi keskmes. Olen oma töös näinud, kuidas selline lähenemine annab noortele võimaluse võtta vastutus oma arengu eest ning märgata ja tähistada oma edusamme. Positiivne mõju ulatub sageli ka kogu pereni – väheneb pinge, paranevad omavahelised suhted ja kodune õhkkond muutub toetavamaks.

On väga rõõmustav näha, kuidas noor, kellel on varem olnud raskusi suhtlemisega, hakkab osalema huviringides ja ühistegevustes, leiab uusi hobisid, õpib uusi oskusi, loob sõprussuhteid ning muutub enesekindlamaks. See, mis võib kõrvaltvaatajale tunduda väike samm, võib noore jaoks olla väga suur saavutus. Kui vaadata tagasi noore teekonnale ja näha, kui kaugele ta on jõudnud, on see üks selle töö kõige rahuldustpakkuvamaid külgi.“

Noor ei käinud lihtsalt “ringis”

Üks olulisemaid detaile uuringust on see, et sotsiaalne suunamine ei tähendanud lihtsalt soovitust minna näiteks kunstiringi. Igal noorel oli Link Worker ehk spetsiaalne tugitöötaja, kes:

kohtus noorega keskmiselt viiel korral,
kaardistas tema huvid ja probleemid,
otsis talle sobivad tegevused,
motiveeris osalema,
aitas praktilisi takistusi ületada,
hoidis ühendust ka pärast tegevuste alustamist.

See on tõenäoliselt üks põhjusi, miks mõju üldse tekkis.

Kas “sotsiaalset retsepti” võiks ka Eestis kasutada?

Sisuliselt tähendab sotsiaalne suunamine, et perearst, psühholoog või vaimse tervise spetsialist saab noore suunata näiteks noortekeskusse, huviringi, spordiklubisse, loodusretkele, vabatahtlikku tegevusse, tugigruppi, kus teda aitab selleks koolitatud koordinaator. Kuigi Eestis sellist süsteemi veel Suurbritannia eeskujul ei kasutata, sobiks see hästi täiendama olemasolevaid vaimse tervise teenuseid.

Sageli ei vaja noor ravi oodates ainult uut retsepti või järgmist vastuvõttu. Sama oluline võib olla inimene, kes aitab uuesti kodust välja tulla, leida huvipakkuva tegevuse, taastada suhted eakaaslastega ja märgata oma väikseid edusamme.

Just selliste väikeste sammude kogunemine võib uuringu autorite hinnangul aidata noorel ravi alguseks olla tugevam, enesekindlam ja paremini valmis keeruliste probleemidega tegelema.

Suurbritannias on see NHS-i (tervisekassa) ametlik teenus juba aastaid ning 2023. aastal suunasid perearstid seda teenust saama üle miljoni inimese. Täiskasvanute seas on sama uurimisrühm näidanud umbes 20% paranemist üldises vaimses heaolus mõne kuu jooksul pärast sotsiaalse suunamise alustamist.

See noori puudutav uuring ongi järjeks sama teadlaste rühma tänavu ajakirjas Nature Health avaldatud tööle, mis näitas, et sotsiaalsele suunamisele saadetud täiskasvanute – sealhulgas noorte täiskasvanute – heaolu paranes märkimisväärselt juba mõne kuu jooksul pärast programmi algust. Selles uuringus analüüsiti 19 627 Ühendkuningriigi inimese andmeid, kes olid saanud sotsiaalse suunamise teenust kas perearsti või kogukondlike suunamiste kaudu ning täitnud heaolu hindamise küsimustikud. Tulemused näitasid järjepidevat paranemist kõigis hinnatud näitajates, sealhulgas umbes 20-protsendilist paranemist üldises vaimses heaolus. Lisaks suurenesid õnnetunne ja eluga rahulolu, vähenes ärevus ning tugevnes tunne, et elul on mõte.

“Sotsiaalse retsepti” uuringust

Värske Wellbeing While Waiting uuring viidi läbi koostöös 11 Inglismaa riikliku tervishoiusüsteemi (NHS) laste ja noorukite vaimse tervise keskusega. Uuringut rahastas Prudence Trust ning täiendavat toetust andsid Wellcome ja Ühendkuningriigi Majandus- ja Sotsiaaluuringute Nõukogu (ESRC). Uuring oli mitmekeskuseline kontrollrühmaga, kuid mitte juhuslikustatud (non-randomised controlled trial). See tähendab, et tulemused on paljulubavad, kuid ei tõesta sama tugevalt põhjuslikku seost kui randomiseeritud uuring.

Täiskasvanuid käsitlenud sotsiaalse suunamise uuringut rahastas samuti ESRC, seda toetas National Academy for Social Prescribing (NASP) ning analüüsis kasutati anonüümseks muudetud patsientide andmeid, mis pärinesid sotsiaalse suunamise tarkvarapakkujalt Access Elemental.