Autor: Haiguse aktiivsus vähenes märkimisväärselt kõigil 6 katsealusel. Jälgimisperioodi lõpuks ei vajanud 3 patsienti enam ühtegi reumaravimit.
Immunoteraapiat, näiteks CAR-T-rakuteraapiat, kasutatakse eeskätt vähi raviks. Tulevikus võiksid meetodid, mille jaoks kasutatakse patsiendi enda immuunrakke, aidata ravida ka autoimmuunhaigusi. Charité – Universitätsmedizin Berlin kliinikus on seda ravi nüüd saanud kuus eriti raske reumatoidartriidiga patsienti.
Ajakirjas Nature Medicine avaldatud artiklis kirjeldavad teadlased maailmas esimese omataolise kliinilise uuringu tulemusi: haiguse aktiivsus vähenes märkimisväärselt kõigil uuringus osalenutel. Jälgimisperioodi lõpuks ei vajanud kolm patsienti enam ühtegi reumatoidartriidi ravimit.
Mis haigus on reumatoidartriit?
Reumatoidartriit on krooniline haigus, mille puhul immuunsüsteem ründab ekslikult keha enda liigeseid. See põhjustab korduvaid põletikke ja liigeste turset ning haiguse edenedes võib põhjustada liigesekahjustusi. Praegu kasutatavate ravimeetoditega saab põletikku tavaliselt kontrolli all hoida, kuid haigust välja ravida need ei suuda. Seetõttu peavad patsiendid tarvitama ravimeid kogu elu, sealhulgas põletikuvastaseid ja immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid koos kõigi nendega kaasnevate kõrvaltoimetega.
Mõne patsiendi puhul ei anna piisavat tulemust isegi mitu uuemat ravimeetodit. Arstid nimetavad haigust siis ravile allumatuks ehk ravirefraktaarseks. Haigetele tähendab see püsivat valu, piiratud liikumisvõimet ja elukvaliteedi märkimisväärset halvenemist.
Miks reumatoidartriit raskesti ravitav on?
„Üks põhjus võivad olla haigust käigus hoidvad B-rakud – omandatud immuunsüsteemi mälurakud, mis võivad pärast nakkust jääda püsima lümfisõlmedesse, luuüdisse või liigesekudedesse. Seal toodavad nad keha enda kudede vastu suunatud kahjulikke antikehi ja vallandavad põletiku üha uuesti,” selgitas professor David Simon, kes kavandas selle patsiendirühma uuringu koos Charité reumatoloogia ja kliinilise immunoloogia osakonna professori Gerhard Krönkega.
Teadlased loodavad, et CAR-T-rakud – laboris geneetiliselt muundatud patsiendi enda immuunrakud – suudavad haigust käigushoidvad B-rakud valikuliselt üles leida isegi sügaval kudedes, patoloogilise B-rakumälu võimalikult täielikult lähtestada ja anda sel viisil B-rakkude süsteemile sisuliselt uue alguse.
Rakuteraapia lähtestab immuunsüsteemi
Algselt vähiraviks väljatöötatud CAR-T-rakke kasutatakse nüüd üha laiemalt. Vähiravis saavad patsiendi immuunrakud omamoodi „väljaõppe”, et nad tunneksid kasvajarakud ära ja hävitaksid need. Autoimmuunhaiguste puhul püütakse immuunrakud suunata hoopis haigust käigushoidvate mälurakkude vastu.
„Paljude B-rakkude – nii vere- või lümfisüsteemi vähkkasvajate ebanormaalsete B-rakkude kui ka reumatoidartriiti käigushoidvate B-rakkude – tunnusmärk on rakupinnal paiknev molekul CD19. Seda võib kujutleda omamoodi nimesildina,” selgitas David Simon. „Selleks, et CAR-T-rakud suudaksid haigust põhjustavad rakud üles leida ja hävitada, varustame patsiendi enda immuunrakud retseptoriga, mis toimib CD19 otsingusensorina.”
Seda tüüpi CD19-vastase CAR-T-rakuteraapia korral võetakse esmalt patsiendi verest T-rakke. Need on immuunrakud, mis tavaliselt tunnevad ära nakatunud või ebanormaalsed rakud ja hävitavad need. Laboris muudetakse rakke geneetiliselt ning neile lisatakse peamine äratundmisvahend – kunstlik antigeeniretseptor CAR, mis seondub just CD19 molekuliga.
Enne muudetud immuunrakkude ühekordse infusioonina patsiendi organismi tagasiviimist on immuunsüsteemis ruumitegemiseks vaja lühikest ettevalmistavat keemiaravikuuri. See vähendab ajutiselt teatud immuunrakkude hulka, et CAR-T-rakud saaksid seejärel tõhusalt paljuneda ja oma ülesannet täita.
Organismi tagasiiidud muudetud immuunrakud hakkavad otsima CD19 markerit ning ründavad just seda kandvaid rakke. Nii kõrvaldavad nad ajutiselt kõik CD19-positiivsed B-rakud, võimaldades immuunsüsteemil lähtestuda. See aitab hävitada ka liigestes elavaid pikaealisi, haigust käigus hoidvaid B-rakke, milleni oleks muidu raske jõuda.
Kas meetod toimib raskesti ravitava reumatoidartriidi korral?
Maailma esimesse kliinilisse uuringusse, milles hinnati CD19-vastase CAR-T-rakuteraapia ohutust ja tõhusust reumatoidartriidi ravis, kaasas Charité uurimisrühm esialgu kuus eriti raske haigusega patsienti. Kolm naist ja kolm meest olid 31–69-aastased. Eelneva kümne aasta jooksul oli neile määratud kuni kaheksa sihitud või bioloogilist ravimeetodit, millest ükski ei olnud piisavalt tõhus.
Põhiküsimus oli, kas CAR-T-rakud suudavad liigestes haigust käigus hoidvad B-rakud üles leida ning kas ravi on lisaks tõhususele ka ohutu. Teadlaste hinnangul on COMPARE-uuringu esimese osa tulemused väga julgustavad.
„Haiguse aktiivsus vähenes märgatavalt kõigil kuuel patsiendil. Kuni aasta kestnud jälgimisaja jooksul püsisid kolm patsienti remissioonis, tarvitamata ühtegi reumatoidartriidi ravimit,” ütles Gerhard Krönke, kes juhib Charités ja Leibnizi instituudis tegutsevat Saksamaa reumauuringute keskuse (DRFZ) kliinilise reumatoloogia uurimisrühma. „See on eriti tähelepanuväärne, sest ükski tavapärane ravi ei suutnud varem nende haigusnähte piisavalt leevendada.”
Näib, et rakuteraapia ei pidurdanud liigeste põletikku üksnes ajutiselt. Muudetud immuunrakud leidsid üles ja hävitasid haigust soodustavaid B-rakke ka sügavamates reservuaarides, nagu luuüdi, lümfisõlmed ja liigesekude. Järgneva 12 kuu jooksul korrapäraselt toimunud järelkontrollides avastas uurimisrühm, et reumatoidartriidile iseloomulike autoantikehade tase oli järsult langenud.
David Simon lisas: „Kui B-rakkude süsteem hiljem taastus, tulid tagasi peamiselt naiivsed B-rakud, mida haigus ei olnud veel kujundanud. Enne ravi esinenud keha enda kudede vastu suunatud B-rakke ei olnud seevastu peaaegu ühelgi patsiendil enam võimalik tuvastada. See viitab, et ravi võib tõepoolest olla võimeline patoloogilist immuunmälu lähtestama.”
Varasemate vaktsineerimistega tekkinud kaitsvad antikehad, näiteks tuulerõugete või teetanuse vastu, jäid alles. Hoolimata B-rakkude põhjalikust eemaldamisest näib kaitsev antikehamälu olevat suures osas säilinud. Ravi võimalikku pikemaajalist mõju immuunsüsteemile tuleb siiski veel uurida.
Patsiendi enda laboris geneetiliselt muundatud immuunrakud leiavad haigust käigus hoidvad B-rakud üles isegi sügavalt kudedest. Põletikukoldeid, nagu uuringus osalenu põlveliigeste ümber näha olevad kolded (purpurpunaselt), ei ole isegi mitu kuud pärast CD19-vastast CAR-T-rakuteraapiat enam võimalik tuvastada (parempoolsel PET-MRT-pildil). Turse ja valu on taandunud ning liikuvus paranenud. Foto: © Charité | David Simon
Esimesed edusammud, kuid pikk tee on veel ees
Uuring näitab, et mõne patsiendi puhul võib üksainus CAR-T-rakkudega ravi tuua kaasa pikaajalise sümptomiteta perioodi ilma ravimiteta – haiguse mitteaktiivse seisundi, mida nimetatakse remissiooniks.
Valitud reumatoidartriidiga patsientidel, kes ei ole ravile piisavalt reageerinud, võib tulevikus olla võimalik patoloogiline immuunmälu sihipäraselt lähtestada ja püsiv põletik sellega peatada, selle asemel et põletikku ravimitega pidevalt pärssida.
Autoimmuunhaiguste ja eriti reumatoidartriidi CAR-T-rakuteraapia on siiski endiselt eksperimentaalne. Selle ravi pikaajaliste mõjude kohta kogemused veel puuduvad. Ka praeguses uuringus erines patsientide ravivastus: mõnel ei tekkinud täielikku ravivastust ning ühel juhul naasis haigus pärast esialgset ravimivaba remissiooniperioodi. Seni kogutud ohutusandmeid peavad teadlased seevastu julgustavaks.
„Pärast CD19-vastaste CAR-T-rakkude manustamist täheldasime kõigil osalejatel üksnes ajutist kerget kuni mõõdukat tsütokiinide vabanemise sündroomi ehk CRS-i, mida oli lihtne ravida. Raskeid neuroloogilisi tüsistusi ega muid tõsiseid kõrvaltoimeid ei esinenud ning infektsioone oli harva,” selgitas doktor Marie Luise Hütter-Krönke, Charité hematoloogia, onkoloogia ja vähiimmunoloogia osakonna hematoloogiliste varajase faasi kliiniliste uuringute üksuse meditsiinijuht.
Uuringu teises etapis, milles osaleb veel kümme patsienti, võrdlevad teadlased uut ravimeetodit juba reumatoidartriidi raviks heakskiidetud ravimiga, mis on samuti suunatud B-rakkude vastu. Nii soovitakse välja selgitada, kas CAR-T-rakkudel on tugevam ja pikaajalisem toime ning kas need tõepoolest suudavad immuunmälu lähtestada.
Kui uus ravikontseptsioon leiab selles ja teistes suuremates uuringutes kinnitust, võib sellest viimaks saada alternatiiv patsientidele, kelle elu haigus tugevasti mõjutab ja kelle jaoks praegu puudub piisavalt tõhus ravi.
Viide uuringule
Albach FN, Rehm MC, Hütter-Krönke ML, Le TH jt. „CD19 CAR-T cell therapy for treatment-refractory seropositive rheumatoid arthritis: a Phase 1 trial.” Nature Medicine, 27. august 2026. DOI: 10.1038/s41591-026-04603-3 Ravile allumatu reumatoidartriidi CD19-vastase CAR-T-rakuteraapia ohutust ja tõhusust hindava kaheosalise COMPARE-uuringu esimesse etappi andsid põhilise panuse Charité reumatoloogia ja kliinilise immunoloogia osakonna ning Campus Benjamin Franklini hematoloogia, onkoloogia ja vähiimmunoloogia osakonna teadlased. Uuringus osalesid ka tippkeskuse ImmunoPreCept, Leibnizi instituut, Saksamaa reumauuringute keskus DRFZ ning Fraunhoferi translatsioonilise meditsiini ja farmakoloogia instituudi ITMP teadlased.
Loe lisaks
Teadlased avastasid ajus kroonilise valu piduri
Artriit ja seksuaalsus – kas tabuteema või mitte?
Kuidas vananedes head tervist säilitada?