Autor: Iisraelis hakatakse katsetama patsiendi enda rakkudest tehtud närvikude, mis võib taastada seljaajuvigastuse tõttu kadunud liikumisvõimet.
Aju annab käsu jalga liigutada, kuid jalg ei liigu. Seljaajuvigastuse korral võib põhjus olla selles, et aju ja lihaste vaheline ühendustee on kahjustatud. Käsk on olemas ja lihased võivad olla töökorras, ent neid ühendav närvisüsteemi osa ei lase sõnumil kohale jõuda.
Tel Avivi ülikooli professori Tal Dviri uurimisrühm otsib võimalust seda ühendust taastada. Teadlaste idee on kasvatada laboris väike elus närvikoe tükk, mis paigutataks kahjustatud seljaaju piirkonda. Selle ülesanne oleks aidata närvisignaalidel taas vigastuskohast läbi pääseda.
„Meie eesmärk on aidata halvatud patsientidel ratastoolist püsti tõusta,“ on Dvir selgitanud ülikooli vahendusel. Tema laboris sündinud tehnoloogiat arendab edasi Iisraeli biotehnoloogiaettevõte Matricelf, mille Dvir asutas koos doktor Alon Sinaiga.
Patsiendi enda kehast kasvatatud ühenduslüli
Matricelfi arendatava ravi üks keskseid mõtteid on isikupärasus: uus närvikude valmistataks patsiendi enda rakkudest ja koematerjalist. Nii loodetakse vähendada ohtu, et immuunsüsteem peab siirikut võõraks ja hakkab seda ründama.
Protsess algab vereproovist ja väikesest kõhuõõne rasviku koeproovist. Vererakud programmeeritakse ümber indutseeritud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Lihtsamalt öeldes viiakse juba kindla ülesandega rakud tagasi paindlikku arenguseisundisse, et nad kujuneks teist tüüpi rakkudeks.
Rasviku koest saadakse aga rakkude kasvamiseks vajalik tugimaterjal. Sellest eemaldatakse rakud ning allesjäävast rakuvälisest ainest, sealhulgas kollageenist, valmistatakse veerikas geel ehk hüdrogeel. Sellesse paigutatud tüvirakke suunatakse arenema närvirakkudeks. Kavandatav ravi ühendab seega patsiendi verest saadud rakud tema enda koest valmistatud kasvukeskkonnaga.
Laboris püütakse jäljendada tingimusi, milles seljaaju kujuneb embrüonaalse arengu ajal. Rakud kasvatavad jätkeid, loovad omavahel ühendusi ning neist moodustub kolmemõõtmeline närvivõrgustik.
Oluline ongi, et vigastuskohta viidaks juba ettekasvatatud ja omavahel ühendusi loonud kude. Üksikult siirdatud rakkudel tuleks ellu jääda, areneda ja ühendusi rajada kahjustatud seljaaju keerulistes tingimustes. Koena ettevalmistades tehakse osa sellest tööst ära laboris.
Loomkatsed näitasid, et liikumine võib paraneda
Lähenemise teaduslik alus avaldati 2022. aastal ajakirjas Advanced Science. Lior Wertheimi, Tal Dviri ja kolleegide uuringus parandas laboris kasvatatud närvikude hiirte liikumisvõimet nii värske kui ka juba mõnda aega tagasi toimunud seljaajuvigastuse korral.
Just vanema vigastuse ravimine on eriti keeruline. Kahjustuskohta tekib aja jooksul armkude, mille keskkond ei soosi närvirakkude kasvamist ega uute ühenduste moodustumist. Uuring andis lootust, et ettekasvatatud närvikude võiks aidata ka sellises olukorras.
Katse tingimused vajavad siiski täpsustamist. Hiirtel oli seljaaju osalise läbilõikega vigastus. Samuti kasutati selles varases uuringus inimese tüvirakkudest kasvatatud närvirakke koos sea rasvikust valmistatud hüdrogeeliga. Täielikult patsiendi enda materjalist siirik on inimestele kavandatud lahendus. Loomkatse tulemused näitavad meetodi võimalusi, kuid inimese taastumise ulatus tuleb alles väljaselgitada.
Enne inimkatset tuleb kontrollida ohutust
Elusrakkudest valmistatud ravil on eriline nõue: siirdatud rakud peavad tegema õiget tööd ka kuude ja aastate pärast. Muuhulgas tuleb uurida, kas need võivad hakata kontrollimatult paljunema või liikuda kehaosadesse, kuhu nad ei kuulu.
Matricelf teatas 2026. aasta juunis mahuka loomkatsete ohutusuuringu lõpetamisest. Ettevõtte andmetel osales uuringus 248 looma, keda jälgiti pärast siirdamist kuni 39 nädalat. Ei tuvastatud raviga seotud toksilisust, kasvajate teket ega implantaadi levimist kaugematesse elunditesse või kudedesse.
„Tulemused toetavad tugevalt meie tehnoloogia ohutusprofiili,“ ütles Matricelfi tegevjuht Gil Hakim ettevõtte teates.
Need tulemused on oluline samm inimkatse poole. Seni on need avalikkuseni jõudnud ettevõtte teatena ning loomadel täheldatud ohutus vajab inimestel eraldi kontrollimist.
Esimene siirdamine võiks toimuda 2027. aastal
Tel Avivi ülikooli 2026. aasta augustis ilmunud teate järgi võiks esimese valitud patsiendi ravi alata 2027. aasta esimesel poolel. See eeldab vajalike uuringute ja ettevalmistuste lõpetamist ning lõplike lubade saamist.
Esimene siirdamine on plaanitakse teha Sheba meditsiinikeskuses. Loewensteini taastusravikeskuse spetsialistid aitavad leida ja hinnata võimalikke osalejaid ning toetada nende raviteekonda. Kuna iga inimese implantaadi valmistamine võtab mitu kuud, saab osa ettevalmistustest teha ajal, mil kooskõlastused veel käivad. Patsientide valimise ja vereproovide võtmise luba ei tähenda siiski veel siirdamisoperatsiooni luba.
Shebaga sõlmitud koostöö hõlmab ka implantaatide valmistamist kontrollitud puhasruumides. See võimaldab ühendada koe tootmise, operatsiooni ja taastusravi ettevalmistused ühe ravikeskuse ümber.
Kavandatav esimene uuring keskenduks täiskasvanutele, kellel on väljakujunenud traumaatiline seljaaju rinnapiirkonna vigastus ja kliiniliselt täielik kahjustus. Esmajoones hinnataks ravi ohutust, aga ka närvitalitluse muutusi, lihasjäikust ja igapäevast iseseisvust. USA ravimiamet FDA on ettevõtte teatel toetanud uuringukava põhielemente, kuid see tagasiside ei ole inimkatse alustamise luba.
Jaapani teadlased on jõudnud juba patsientideni
Kas teised teadlased on samas suunas sama kaugele jõudnud? Närvirakkude siirdamisega on mõned rühmad inimkatseteni juba jõudnud. Nende meetodid erinevad aga Matricelfi ettekasvatatud, patsiendi enda materjalist loodud kolmemõõtmelisest implantaadist.
Jaapani Keio ülikoolis on professorite Hideyuki Okano ja Masaya Nakamura juhitud meeskond siirdanud neljale seljaajuvigastusega patsiendile ümberprogrammeeritud tüvirakkudest saadud närvirakkude eellasrakke. Ülikooli teatel kestis osalejate jälgimine kuni neli aastat ning selle aja jooksul ei täheldatud siirdatud rakkudega seotud kasvajate teket ega raskeid kõrvaltoimeid. Tulemused avaldati 2026. aasta juulis ajakirjas Nature Medicine.
Uuringus paranes ka osalejate liikumis- ja tundlikkusfunktsioon. Kaks neljast patsiendist liikusid vigastuse raskusastme skaalal täieliku kahjustuse kategooriast sellisesse, kus vigastuskohast allpool oli taastunud osa tahtlikust liikumisest.
See on julgustav, kuid nelja osalejaga uuring ei anna veel lõplikku vastust ravi tõhususe kohta. Puudus samal ajal jälgitud juhuslikustatud võrdlusrühm ning värskema seljaajuvigastuse järel võib toimuda ka loomulikku taastumist. Jaapani uuring käsitles vigastuse varasemat faasi, samal ajal kui Matricelfi kavandatav uuring on suunatud väljakujunenud kahjustusele. Seetõttu ei saa tulemusi otse kõrvutada.
Ka pikaajalise vigastuse puhul on nähtud paranemist
California San Diego ülikooli teadlased on uurinud närvitüvirakkude siirdamist inimestele, kelle seljaajuvigastus oli juba krooniline.
Joseph Ciacci ja Joel Martini juhitud uuringus jälgiti nelja patsienti viis aastat. Kaks neist näitasid püsivat neuroloogilist paranemist: paranesid liikumise ja tundlikkuse hindamise tulemused ning muutusi kinnitas ka lihaste elektrilise aktiivsuse mõõtmine. Kõik neli talusid siirdamisprotseduuri hästi.
Ajakirjas Cell Reports Medicine avaldatud uuringu põhieesmärk oli hinnata ohutust ja teostatavust. See ei tõendanud kõndimisvõime taastamist, kuid andis põhjuse uurida meetodi ravitoimet edasi.
Lootus tähendab ka suuremat iseseisvust
Kõndimine on uurijate suur eesmärk, ent taastumise väärtus ei piirdu esimeste sammudega. Seljaajuvigastusega inimesele võivad palju tähendada ka parem põie- ja sooletalitluse kontroll, lihtsam riietumine või võimalus liikuda voodist ratastooli väiksema kõrvalabiga. Neid igapäevase toimetuleku muutusi soovitakse hinnata ka Matricelfi kavandatavas uuringus.
„See koostöö ühendab Iisraeli tipptasemel teaduse, maailmatasemel kliinilise tootmistaristu ja tõelise lootuse miljonitele inimestele üle maailma,“ on öelnud Tel Avivi Sourasky meditsiinikeskuse juht Eli Sprecher varasema tootmiskoostöö kohta.
Praegu annavad lootusele sisu eri uurimisrühmade tulemused: laboris kasvatatud närvikude on aidanud loomadel paremini liikuda ning väikesed inimkatsed on näidanud, et närvirakkude siirdamine võib olla teostatav ja sellega võib kaasneda funktsiooni paranemine. Järgmiste uuringute ülesanne on välja selgitada, kellele selline ravi sobib ja kui palju see aidata suudab.
Iisraeli teadlaste kavandatav implantaat lisab sellele tööle uue võimaluse: kasvatada inimese enda materjalist elus ühenduslüli, mis võiks aidata kahjustatud seljaajul taas sõnumeid edasi anda.
Teadusuuringud ja peamised algallikad
- Wertheim L. jt. Regenerating the Injured Spinal Cord at the Chronic Phase by Engineered iPSCs-Derived 3D Neuronal Networks. Advanced Science, 2022.
- An iPSC-derived neural progenitor cell therapy for subacute spinal cord injury: a phase 1 trial with long-term follow-up. Nature Medicine, 2026.
- Martin J. R. jt. Long-term clinical and safety outcomes from a single-site phase 1 study of neural stem cell transplantation for chronic thoracic spinal cord injury. Cell Reports Medicine, 2024.
- Tel Avivi ülikool: ettevalmistused esimeseks võimalikuks siirdamiseks, 19. august 2026.
- Matricelf: arenduse ja regulatiivsete ettevalmistuste teated.
Loe lisaks
Implantaat ravib loomkatsetes seljaajuvigastusi!
Uued elupäästvad veresooned valmivad minutitega