Uus uuring näitab, et seljaaju vigastuse järel on liikumisvõime taastamine võimalik – vähemalt loomkatsetes.
Implanteeritav elektrooniline seade on loomkatse käigus taastanud liikumisvõime pärast seljaaju vigastust. Seljaaju vigastused on praegu ravimatuks peetavad ning neil on rängad tagajärjed inimeste elule, kuid Waipapa Taumata Rau poolt Aucklandi Ülikoolis läbiviidud uuring annab lootust tõhusaks raviks.
Seljaaju vigastused katkestavad ajju ja kehasse kulgeva signaali, põhjustades sageli liikumis- või tundehäireid. „Erinevalt nahalõikest, mis paraneb tavaliselt iseenesest, ei suuda seljaaju end tõhusalt taastada – just see teebki sellised vigastused nii hävitavaks ja tänapäeval ravimatuks,“ selgitas juhtivteadur dr Bruce Harland, Waipapa Taumata Rau, Aucklandi Ülikooli farmaatsiateaduskonna vanemteadur.
Enne sündi ja vähesel määral ka pärast seda mängivad looduslikud elektriväljad olulist rolli närvisüsteemi arengus – need soodustavad ja juhivad närvikoe kasvu seljaaju suunas. Nüüd kasutavad teadlased seda looduslikku elektrilist juhtimissüsteemi laboris.
Implantaate on varem inimestega tehtud katsetes kasutatud
See pole esimene kord, kus elektrivoolu juhtivaid implantaate seljaaju vigastuste raviks on kasutatud – seda on tehtud ka inimestel ja saavutatud julgustavaid tulemusi. Probleem seisnes siiani selles, et metallist elektroodide korrosioon vähendas nende tõhusust ja võis tekitada toksilises kontsentratsioonis kõrvalsaadusi, nagu metallioonid, pH muutusi ja reaktiivseid hapnikuioone, mis kahjustasid kudesid.
Uus implanteeritav elektrooniline seade, mida katsetati loomade peal, on taastanud liikumisvõime pärast seljaaju vigastust, andes lootust, et sarnane ravi võiks tulevikus aidata ka inimesi ja isegi nende lemmikloomi.
Uus seade on imeõhuke
„Töötasime välja üliõhukese implantaadi, mis paigutatakse otse seljaaju peale – täpselt vigastuskohale,“ selgitas dr Harland.
Seade edastab vigastuskohale täpselt juhitud elektrivoolu. „Eesmärk on stimuleerida paranemisprotsessi, et inimesed võiksid taastada seljaaju vigastuse tõttu kaotatud funktsioone,“ ütles professor Darren Svirskis, Aucklandi Ülikooli farmaatsiateaduskonna CatWalk Cure programmi direktor.
Erinevalt inimestest on rottidel suurem loomulik taastumisvõime pärast seljaaju vigastust, mis võimaldas teadlastel võrrelda loomulikku paranemist ja elektrilise stimulatsiooniga toetatud paranemist.
Paranemine oli silmnähtav
Neli nädalat pärast ravi liikusid igapäevaselt elektriväljaravi saanud rotid paremini kui need, kes ravi ei saanud. Kogu 12-nädalase uuringu vältel reageerisid nad ka kiiremini õrnale puudutusele.
Teadlased ei täheldanud küll veidi üllatavalt olulisi erinevusi närvilõpmete tiheduses ja nende taastumises vigastuse kohal, kuid alates neljandast nädalast paranesid ravitud rottide tagajäsemete funktsioonid märgatavalt võrreldes ravita jäänud kontrollgrupiga ning tundlikkus puudutusele paranes juba pärast esimest ravinädalat ja püsis kogu uuringu vältel stabiilsena.
„See viitab, et ravi aitas kaasa nii liikumise kui tundlikkuse taastumisele,“ märkis Harland. „Sama oluline on, et meie analüüs kinnitas, et ravi ei põhjustanud põletikku ega muid kahjustusi seljaajule – see tõendab, et ravi oli mitte ainult tõhus, vaid ka ohutu.“
Uuring, mis avaldati mainekas teadusajakirjas Nature Communications, sündis Aucklandi Ülikooli ja Rootsi Chalmersi Tehnoloogiainstituudi koostöös.
Nüüd on vaja välja selgitada õige doos
„Pikas perspektiivis on meie eesmärk muuta see tehnoloogia meditsiiniliseks seadmeks, mis võiks aidata inimesi, kes elavad nende elumuutvate seljaaju vigastustega,“ ütles professor Maria Asplund Chalmersi Tehnoloogiainstituudist.
„See uuring pakub põnevat tõestust kontseptsioonile, et elektriväljaravi võib toetada taastumist pärast seljaaju vigastust,“ lisas doktorant Lukas Matter, samuti Chalmersi instituudist.
Järgmine samm on uurida, kuidas erinevad doosid – sealhulgas ravi tugevus, sagedus ja kestus – mõjutavad taastumist, et leida seljaaju paranemiseks kõige tõhusam „retsept“.
Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Viide uuringule: https://www.nature.com/articles/s41467-025-60332-0