Autor: Seleen ja Q10 – millised teaduslikud tõendid näitavad, et need võivad aeglustada vananemist ja vähendada südamehaiguste esinemissagedust?
Vanemaks saamine on vältimatu, kuid küsimus ei ole enam ammu ainult selles, kui kaua inimene elab. Üha enam räägitakse hoopis sellest, kui kaua suudetakse elada tervena, hea töövõime, selge mõistuse ja iseseisva toimetulekuga. Tänapäeva vananemisteadus keskendubki üha rohkem bioloogilisele vanusele – sellele, kui „vana” on keha tegelikult, sõltumata sünnipäevade arvust.
Hiljuti külastas Eestit enimtuntud ja tunnustatud Rootsi kardioloogiaspetsialist, Linköpingi ülikooli kardioloogiaprofessor Urban Alehagen. Ta esines loenguga “Seleen ja Q10 – millised teaduslikud tõendid näitavad, et need võivad aeglustada vananemist ja vähendada südamehaiguste esinemissagedust?” Järgnev lugu põhineb tema ettekandel, Triin Terasmaa loengumaterjalil ja teemakohastel uuringutel.
KiSel-10 uuring ning selle 23 alamuuringut pakuvad selle teema kohta tähelepanuväärseid tulemusi. Uuringus jälgiti eakaid inimesi, kellele anti nelja aasta jooksul koensüüm Q10 ja seleeni kombinatsiooni. Tulemused näitasid mitte ainult paremat südame-veresoonkonna tervist, vaid ka muutusi mitmetes biomarkerites ehk näitajates, mida tänapäeval peetakse tervisliku vananemise näitajateks.
Vananemine ei tähenda ainult elatud aastaid
Vananemist kirjeldatakse tänapäeval kui protsessi, mille käigus langeb järk-järgult rakkude, kudede ja organite võimekus oma ülesandeid täita. Samal ajal on inimeste eluiga viimaste kümnendite jooksul pikenenud. Küsimus on aga selles, kui palju neist lisandunud aastatest veedetakse hea tervise juures.
Bioloogilise vanuse hindamisel kasutatakse nii füüsilise võimekuse teste, kehakoostise näitajaid kui ka bioloogilisi (biokeemilisi) näitajaid ehk biomarkereid, mis annavad infot rakkude ja organite seisundi kohta. Kui inimese rakud ja kehasüsteemid on paremas seisukorras kui samaealistel keskmiselt, peetakse tema bioloogilist vanust nooremaks.
2023. aastal ajakirjas Cell avaldatud ülevaateuuring tõi välja 12 peamist vananemise tunnust: genoomi ebastabiilsus, telomeeride lühenemine, epigeneetilised muutused metüleerimise, atsetüülimise ja/või mikroRNA de kaudu, proteostaasi kadumine, puudused autofaagias, ainevahetuse regulatsiooni häired, mitokondrite düsfunktsioon, rakkude vananemine, tüvirakkude ammendumine, muutunud rakkudevaheline kommunikatsioon, krooniline põletik ja düsbioos.
Need mehhanismid ei ole ainult laboriteaduse küsimus. Need mõjutavad otseselt inimeste igapäevast tervist.
Eesti inimeste tervisekadu algab liiga vara
Tervise Arengu Instituudi andmete põhjal elavad Eesti naised tervena keskmiselt umbes 60. eluaastani ja mehed vaid 55. eluaastani. Sealt edasi suureneb haiguskoormus kiiresti. Tervisekaotuse peamised põhjused on kõrgevererõhktõbi, südame isheemiatõbi, ajuveresoonkonna haigused, maksatsirroos ning kroonilised liigesehaigused. Paljud neist probleemidest on seotud kroonilise põletikuga – protsessiga, mida peetakse üheks vananemise peamiseks kiirendajaks.
Põletik – vananemise nähtamatu mootor
Vananedes muutub keha põletikulisemaks. Veres tõusevad põletikumarkerid ning sageneb krooniline süsteemne põletik, mis mõjutab veresooni, liigeseid, närvikude ja immuunsüsteemi. Vananev organism eemaldab kehvemini kahjustunud, viirusega nakatunud ja kasvajaliste muutustega rakke; suureneb autoimmuunhaiguste risk ning taastumisvõime langeb. Sama teemat on käsitletud ka Terviselehes varasemalt ilmunud artiklites, kus rõhutatakse, et põletik ei ole alati halb – lühiajaline põletik aitab organismil paraneda. Probleemiks muutub aga krooniline, pikaajaline, salamisi kulgev põletik, mis võib aastate jooksul kahjustada veresooni, ainevahetust ja aju.
Ka keha hormonaalne tasakaal muutub vananedes. Naistel langeb menopausi järel järsult östrogeeni tase, mis mõjutab luustikku, lihasmassi ja rasvade jaotumist kehas. Väheneb östradiooli ja testosterooni tase, kuni alles jääb vaid 1%. Võib tekkida vaagnaelundite allavaje, lekkiv põis, selja- ja kaelavalu, istmikunärvi valu, külmunud õlg, liigesevalud üle keha, kõht suureneb rasva ladestumise tõttu.
Meestel seostatakse vananemist südame-veresoonkonna probleemide, hüpogonadismi, erektsioonihäirete ja eesnäärme suurenemisega. Hüpogonadism on sugunäärmete funktsinaalsuse ja aktiivsuse ning suguhormoonide eritamise vähenemine, sugurakkude tootmise või regulatsiooni kahjustumine. Eesnäärme suurenemine ehk hüperplaasia tähendab põletikku ja valu eesnäärme, munandite, anuse juuures, alaseljas, urineerimisel, vahekorra ja ejakulatsiooni ajal jm. Eesnäärmeprobleemid võivad alata juba 30aastaselt.
Erektsioonihäireid käsitlevates Terviselehe loos rõhutatakse, et tegemist ei pruugi olla üksnes lokaalse probleemiga või seksuaalterapeutide töömaale jääva küsimusega – sageli on see hoopis südame-veresoonkonna ja ainevahetushäirete varajane hoiatussignaal. Südameprobleemide ilmumiseni jääb sellisel juhul tihti 5 kuni 7 aastat ja seega on võimalus oma tervise kaitseks väga palju ära teha!
Lihased ja liikumine – tervena vananemise alus
Üks vananemise keskseid probleeme on luu- ja lihasmassi vähenemine. Eriti kiiresti hakkab luumass vähenema naistel pärast menopausi.
Uuringud rõhutavad, et füüsiline aktiivsus on tervislikul vananemisel kriitilise tähtsusega. Jõutreening aitab säilitada lihasmassi, oma keha raskust kasutavad harjutused toetavad luutihedust ja vähendavad mineraalainete kadu ning liikuvusharjutused aitavad säilitada liigeste tööd.
Liikumine ei ole oluline ainult kehakaalu kontrollimiseks, vaid mõjutab otseselt põletiku ja veresuhkru taset, aju tervist ja hormonaalset tasakaalu.
Toitumine võib mõjutada vananemise kiirust
2025. aastal avaldatud suures uuringus jälgiti enam kui 47 000 naist. „Terve vananemise” all mõisteti elamist üle 70. eluaasta ilma oluliste krooniliste haiguste, ilma mälukaotuse ja oluliste füüsiliste piiranguteta või halva vaimse terviseta.
Tulemused näitasid, et naistel, kes sõid 40. ja 50. eluaastates rohkem täisteratooteid, köögivilju ja kaunvilju, oli kuni 31% suurem tõenäosus vananeda ilma haiguste või allakäiguta. Samas saia, suhkrurikaste suupistete ja töödeldud süsivesikuterikas dieet oli seotud oluliselt halvema vaimse, füüsilise ja ainevahetusliku tervisega vanemas eas.
Kui süüa pidevalt liiga palju
Kui süüa pidevalt liiga palju, siis saavad rakud kogu aeg signaali: toitu on külluses, ehitame juurde! Selle peale aktiveeruvad valgud – näiteks MTORC1 ja EP300 – mis käivitavad kasvu ja tootmise režiimi. Samal ajal valgud, mis tavaliselt lülituvad sisse toidupuuduse ajal ning käivitavad rakkude koristuse ehk autofaagia riknenud osade kõrvaldamiseks, aktiveerivad kaitsemehhanisme oksüdatiivse stressi vastu ja parandavad DNAd – näiteks AMPK, SIRT1 ja SIRT3 – jäävad passiivseks. Ehk siis teisiti öeldes tähendab “liig ulatuslik” ehitustegevus vananenud kehas lisaks rasvaladestumisele (ehitustegevus vales kohas) ka rohkem vigu nii vanades rakkudes kui värskelttehtutes.
Üha rohkem uuritakse ka söögikordade ajastust. 2025. aastal avaldatud uuring ajapõhise paastumise kohta näitas, et mõõdukas söögipiirang võib aktiveerida autofaagiat – protsessi, mille käigus rakk eemaldab kahjustunud komponente. Uuringus vähenesid osalejatel ka triglütseriidid ning paranes ainevahetuse tervis.
Näiteks soovitatakse tervele inimesele vähemalt 12-tunnist öist söögipausi ning mõnel päeval nädalas 13–14 tunni pikkust paastu koos tasakaalustatud ja toitaineterikka toitumisega.
Prof Urban Alehageni isiklikud kogemused
Ajal, kui prof. Urban Alehagen arstiks õppis ja alles tööd alusas, ütlesid kogenumad kolleegid, et toidulisandite kasutamine on raharaiskamine ja kasutu tegevus. Seleeni peeti veel 20. sajandi alguseski mürgiseks. Seda USA kogemuse tõttu, kus teatud piirkondade väga seleenirikas pinnas ja sellel kasvanud taimed põhjustasid loomadel mürgitusi ning ka seepärast, et toksilisuse uuringutes kasutasid veterinaarid hobuste peal ülisuuri, vahel tuhandekordseid annuseid. Kõik muutus 1957. aastal, kui teadlased Klaus Schwarz ja Calvin Foltz näitasid, et seleen on loomadele hädavajalik mikroelement. Toidulisandina hakati seda kasutama alates 1970ndatest. Ühtlasi sai selgeks, et USA ja Euroopa pinnas on seleenisisalduse mõttes nagu öö ja päev ning USAs tehtud uuringud ei ole Euroopas selles osas kasutatavad. Prof Alehagen on juhtinud kümneid seleeni ja Q10 mõju uuringuid ja jälginud tuhandete patsientide haiguste kulgu ning muutusi tervises.
Prof Alehagen on 74-aastane, väga heas vormis, tarvitab ise nii seleeni kui Q10 ja sama teeb ka tema 105aastane ema, kes sõidab mootorsaaniga ringi, peab eelviimast iphone liiga aeglaseks, käib spordisaalis ning elab väga aktiivset elu.
Uuring, mis muutis arusaama Q10-st ja seleenist
KiSel-10 uuringus osales 443 inimest vanuses 70–88 aastat. Tegemist oli topeltpimeda, randomiseeritud ja platseebokontrollitud uuringuga, mida peetakse kliinilise teaduse kuldstandardiks.
Üks osalejate rühm sai nelja aasta jooksul iga päev 200 milligrammi koensüüm Q10 ja 200 mikrogrammi seleeni (Se), teine rühm platseebot. Osalejate tervisenäitajaid jälgiti regulaarselte vereanalüüside ja südameuuringutega. Uuringu nimes tähistab Ki Kinda piirkonda Rootsis, kus pinnases, taimedes ja inimeste veres oli seleeni tase väga madal. Selle Rootsi piirkonna pinnas on seleenisisalduse poolest sama vaene kui kogu Euroopa pinnas ning sobib Euroopa olude uurimiseks väga hästi. Pinnase madal seleenisisaldus tähendab, et kohalik toit ei suuda katta ka minimaalset seleenivajadust.
Uuringu tulemused olid enam kui tähelepanuväärsed
Südame-veresoonkonna haigustesse suremus vähenes Q10 ja Se saanud grupis 54 protsenti. Samas grupis püsis südame koormust näitav biomarker NT-proBNP stabiilsena, aga platseebogrupis see aja jooksul tõusis. NT-proBNP on veres mõõdetav valk, mis annab infot südame töö ja koormuse kohta ning näitab, kui pinges või väsinud on süda.
Samuti paranes Q10/Se grupis südame funktsioon ehhokardiograafilistel (EHHO) ehk südame ultraheliuuringutel.
Prof Alehagen rõhutab, et kui nad uuringutulemusi esimest korda nägid, et suremus südamehaigustesse vähenes 54%, siis arvasid nad, et nad on kuskil mingi arvutusvea teinud. Aga korduvad kontrollid statistikute ja uuringuga mitteseotud spetsialistide poolt näitasid, et mingit viga pole – Se+Q10 vähendavad tõepoolest suremust!
Uuringu tähtsust rõhutab asjaolu, et suur osa varasemaid toidulisandiuuringuid oli tehtud loomadel. KiSel-10 oli üks esimesi uuringuid, mis näitas Q10 ja seleeni kombinatsiooni mõju reaalses elus ja just vananevatel inimestel.
Prof Alehageni arvates on oluline mainida, et 200 mg Q10 päevas ei suurenda mingil viisil vähiriski.
Mida seleeni ja Q10 kasutamise 23 alamuuringut täpsemalt näitasid?
KiSel-10 projekti käigus koguti üle 50 000 vereproovi ning nende põhjal avaldati 23 alamuuringut, mis uurisid erinevaid vananemise biomarkereid ja biokeemilisi mehhanisme.
Uuringute tulemused viitasid mitmele olulisele muutusele teaduslikus teadmises.
Se + Q10 oli kõige efektiivsem neil, kellel oli südamefunktsiooni häire varases või keskmises staadiumis. Uuring jagas osalejad viieks rühmaks sõltuvalt nende südameprobleemide raskust näitava NT-proBNP valgu tasemest alates madalamast kõrgemani. Tulemus: need, kes olid keskmistes rühmades (2.,3. ja 4.), said sekkumisest kõige rohkem kasu. Teadlaste oletus: raske südamefunktsiooni häire korral võis kahjustatud rakke olla nii palju, et südamelihas ei suutnud enam Se + Q10-le nii hästi reageerida.
Ka inimesed, kellel oli eelnevalt madal Se tase, said toidulisandist rohkem kasu. Vastavalt uuringule oli kardiovaskulaarne suremus kõrgem rühmas, kus Se kontsentratsioon oli madalam kui 65 μg /l võrreldes nendega, kellel Se kontsentratsioon oli üle 85 μg /l. Toidulisandi tarvitamine oli südant kaitsev neil, kellel oli madal Se kontsentratsioon ehk alla 85 μg /l katse alustamise ajal. Neil, kelle seerumi Se kontsentratsioon oli üle 85 μg /l, ei olnud toidulisandi tarvitamisel mingit mõju.
Huvitavad tähelepanekud seleeni ja Q10 uuringute kohta
Naistele mõjub Se+Q10 surmariski alandamisel tõhusamalt kui meestele – seda sõltumata algtasemete võrdsusest!
Neerufunktsioon oli Se+Q10 grupis parem.
Prantsusmaal tehtud EVA uuring näitas, et madal seleeni tase suurendab kognitiivse languse riski ja normaalne seleeni tase vähendab sünnitusjärgse depressiooni ning dementsuse arengu riski.
Statiinid vähendavad Q10 taset, mis võib vahel kõrvalmõjuna valu tekitada.
Se+Q10 võib vähendada vererõhku 20%.
Se+Q10 kasutamiseks pole meditsiinilisi vastunäidustusi.
KiSel-10 uuringus kasutatud preparaat.
Vähenes oksüdatiivne stress
Mitmed biomarkerid, mis viitavad oksüdatiivsele stressile ja südamepuudulikkuse riskile, vähenesid Q10+Se grupis võrreldes platseeboga. Plasma kopeptiin vähenes Q10+Se rühmas. Kopeptiini kõrgem tase näitab suuremat oksüdatiivset stressi ja südamepuudulikkuse riski. Uuringus leiti ka vähem MR proADM i suurenemist Q10 + Se rühmas. MR proADM on veel üks oksüdatiivse stressi ja veresoone sisekihi ehk endoteeli kahjustuse biomarker.
Vähenes põletik
Q10+Se langes põletikunäitaja CRP ehk väga tuntud põletikunäitaja C-reaktiivse valgu näit ning vähenesid ka mitmed teised põletikuga seotud markerid. sP-selektiin, mis on ateroskleroosi biomarker ja viitab aterotromboosile ehk verehüüvetele arterite seintele, suurenes Q10+Se grupis aastate möödumisel vähe või vähenes, kuid platseeborühmas suurenes see märkimisväärselt. Põletikutaset näitavad ained osteopontiin ja osteoprotegeriin osalevad luu ainevahetuses, aga ka põletikuprotsessis endas. Osteoprotegeriin kõrgemat taset on seostatud südame pärgarterite kehvema olukorraga (düsfunktsiooniga).
Põletikunäitajad sTNF retseptorid 1 ja 2 on aga seotud eakate inimeste nõrkusega ning nendegi tase oli Q10+Se mõjul langenud.
Need tulemused sobituvad hästi tänapäevase arusaamaga, et krooniline põletik on üks vananemise keskseid mehhanisme.
Põhjalik ülevaade põletikest meie kehas! Kust põletikud tulevad, kuidas kulgevad, milleni viivad ning kuidas sest nõiaringist välja saada.
Vähenes südame fibroosi ja sellega ka südamepuudulikkuse risk
Südamefibroos on sidekoe liigne kasv ja ladestumine südames, mis põhjustab südamelihase seina või südameklappide paksenemist. Südamefibroos võib suurendada südamepuudulikkuse riski.
Fibroosiriski analüüs vaatles kaheksa erineva fibrogeense ehk sidekoe liigse kasvu aktiivsuse biomarkeri mõju südame veresoontele. Leiti, et fibrogeenne aktiivsus ehk siis sidekoe kasv lihase asemele oli Se+Q10 rühmas oluliselt väikseb, mis viitab väiksemale fibroosiriskile ja paremale südametalitlusele.
Kuidas vähem päevi haiglas veeta
Aastal 2015 avaldati jätku-uuring, mis ütleb selgelt – need inimesed, kes võtsid Se+Q10, veetsid haiglas (keskmiselt) 13% võrra vähem päevi! Seda siis vanust ja südameseina stressitaset arvestades. Haiglas veedetud päevade arv on üks piltlikumaid elukvaliteedi näitajaid – mida väiksem on haiglaravi vajadus, seda tervem inimene on ja seda paremini saab ta oma eluga ise hakkama. Uuring kinnitas, et neid toidulisandeid võtnud inimestel oli vanusega seotud elukvaliteedi langus väiksem nii füüsiliste võimete, elujõu, vaimsete võimete kui närvisüsteemi toimimise osas.
Prof Alehagen ütleb oma kogemustest, et ühelgi intensiivravi patsiendil pole seleeni tase normaalsel tasemel – eriti pärast operatsiooni. Austraalias antakse Se haiglapatsientidele rutiinselt selleks, et haiglasoleku aega lühendada. Lisaks terviseargumentidele on lühemal haiglaravil selge majanduslik mõju – Linköpingi ülikoolihaigla ravipäeva maksumus on keskmiselt 950 eurot.
Se+Q10 kaitse toimib pikaajaliselt
Tervelt 8 aastat pärast uuringu lõppu oli toidulisandeid võtnud grupis südamehaigustesse suremise risk oluliselt madalam. See kehtis ka nende suhtes, kellel oli diabeet, kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi jm probleemid. Samas, 2018. aastal avaldatud uuringus selgitati, kuidas Se ja Q10 koos vananemise vastu toimivad. Nimelt aitab Se “taaskasutada ja taastada” oma töö ärateinud Q10 ning selleks, et Se meie kehas parimal moel toimida saaks, on vaja piisavalt Q10.
Mõju geenide tööle
Epigeneetika on piltlikult öeldes see osa meie rakkude elust, mis “tõlgendab ja lülitab sisse-välja” meie DNAd. Ehk siis tegeleb küsimusega, kuidas ja miks geenid nii või naa avalduvad või ei avaldu. Eesliide “epi” tähendabki “peale, lisaks, pärast”. 2017. aasta alamuuring leidis erinevusi enam kui 70 mikroRNA aktiivsuses. MikroRNA-d mõjutavad geenide aktiivsust ning neid peetakse üheks olulisemaks geenide “tõlgendamisel” põhineva vananemise mehhanismiks. Q10 ja seleen suutsid mikroRNA tasemeid mõjutada nii, et vananemisele ja südame-veresoonkonna haigustele viitavat aktiivsust oleks vähem.
Prof Alehagen selgitab, et Se+Q10 kasutanud inimeste seas oli elulemus selgelt kõrgem ka 5 aasta pärast ning veel suurem oli vahe 10 aasta pärast. Ka 12 aastat pärast uuringut oli suremusrisk 41% väiksem kui platseeborühmas.
Telomeerid – vananemisevastased kaitsekorgid
Telomeerid on kromosoomide otstes asuvad DNA-jupid, mis kaitsevad geneetilist materjali kahjustuste eest. Vananedes telomeerid lühenevad ning kui need muutuvad liiga lühikeseks, kaotavad rakud võime normaalselt jaguneda ning protsessi jätkumisel kaob jagunemisvõime sootuks. See omakorda annab haigustele võimaluse. Ka muutuvad telomeerid vananemisel niigi vastuvõtlikumaks erinevatele kahjustavatele teguritele, mis kiirendavad vananemist ja telomeeride lühenemist veelgi.
Telomeeride lühenemist kiirendavad kroonilised põletikud, oksüdatiivne stress, suitsetamine, vale toitumine, rasvumine, liigne alkoholitarbimine ja krooniline psühholoogiline stress. Teisalt toob teloeeride lühenemine ise kaasa meeleolu ja immunsuse languse, kehvema mälu ja südameprobleemide süvenemise. 2022. aastal avaldatud KiSel-10 alamuuring leidis, et seleeni ja Q10 kombinatsioon aitas telomeere kaitsta ning aeglustada nende kulumist. Ehk siis on see veel üks bioloogiline mehhanism, mida mõjutades aitasid need kaks olulist toidulisandit kahandada kardiovaskulaarset suremust 54% võrra!
Sirtuiinid – pikaealisuse ja veresoonte kaitse valgud
Sirtuiinid on valgud, mis osalevad DNA parandamises, ainevahetuse reguleerimises, põletiku kontrollis ja rakkude stressitaluvuses.
Sirtuiinide olulisemad rollid meie kehas: • Rakkude stressikaitse (nt antioksüdantsete mehhanismide aktiveerimine) • DNA parandamine ja genoomi stabiilsuse hoidmine • Ainevahetuse regulatsioon (rasvhapete lagundamine, glükoosi ainevahetus) • Rakkude ellujäämise ja surma kontroll.
Sirtuiinid võivad vaigistada geene, mis võivad põhjustada rakkude talitlushäireid ja enneaegset vananemist. See tähendab, et tegemist on geeni „lülitiga“, kuna see muudab DNA tööd, mitte struktuuri. Inimesel on 7 sirtuiini (SIRT1–SIRT7), mis asuvad erinevates raku osades (tuumas, tsütoplasmas, mitokondrites). Neist SIRT1 on suhteliselt hästi uuritud. See valk on näiteks noore ja terve inimese veresoonte sisekihi rakkudes väga aktiivne.
Vanusega SIRT1 tase tavaliselt langeb, mis tähendab aktiivsuse langust, haiguste riski kasvu ja vananemise kiirenemist. 2023. aastal tehtud jätkuuuring näitab, et Se+Q10 grupis suurenes valgu SIRT1 aktiivsus märkimisväärselt. Uuring näitab, et SIRT1 kõrgem tase kaitseb veresooni vananemise ja ateroskleroosi eest. Uuring näitas, et kõrgema SIRT1 tasemega osalejatel oli kümneaastase jälgimisperioodi jooksul väiksem südame-veresoonkonna suremus.
Teadlaste hinnangul võib SIRT1:
- vähendada põletikku,
- parandada veresoonte sisekihi ehk endoteeli tööd,
- toetada antioksüdantsete ensüümide aktiivsust,
- vähendada oksüdeeritud LDL-kolesterooli mõju,
- stabiliseerida telomeere ja DNA-d.
Sirtuiinid reageerivad tugevalt ka eluviisile. Kalorite piiramine ja paastumine aktiveerivad neid ning seetõttu uuritakse aktiivselt, kuidas toitumise ja eluviisiga on võimalik vananemist aeglustada. Biokeemiliselt seletatakse valgu SIRT1 aktiivsuse kasvu positiivset mõju paljude asjadega. Esiteks aitab see valk veresoonte sisekihi rakkudel toota rohkem NO-d ehk lämmastikoksiidi, mis vähendab põletikku ja hoiab veresooned elastsena. See tähendab, et ka südame veresooned edastavad vähem põletikku “õhutavaid” signaale. Teiseks kaitseb see valk südameveresoonkonna rakkude telomeere lühenemise eest, mis soodustab vastupanu haigustele ja vananemisele. Kolmandaks suurendab SIRT1 antioksüdantsete ensüümide, sh GPX1, hulka. Neljandaks vähendab valk naastude moodustumist sellega, et vähendab “halva” kolesterooli omastamist.
Mõju kilpnäärmele ja elukvaliteedile
2024. aastal avaldatud alamuuring näitas, et aktiivses grupis paranesid kilpnäärmehormoonide näitajad ning sellega kaasnes parem elukvaliteet ja väiksem südame-veresoonkonna suremus. Uuringus sai kinnitust hüpotees, et seleeni defitsiidil on seos kilpnäärme talitlushäirega. Seleeni ja Q10 saanud grupil paranes kilpnäärmehormoonide (TSH, T4, T3, rT3) tase. Märkimisväärne osa eakatest võib seleeni defitsiidi tõttu kannatada optimaalsest madalama kilpnäärmetalitluse all, millel on kahjulikud kliinilised tagajärjed.
Kõik eelpool kirjeldatud mehhanismid kokku langetasid bioloogilist vanust 88 aastalt 72 aastale!
Kas inimesed saavad piisavalt seleeni ja Q10?
Uuringute üks oluline taustategur oli asjaolu, et Põhjamaades on pinnases sageli vähe seleeni. Ka Eesti andmed näitavad, et seleeni tarbimine võib jääda alla soovitusliku taseme, eriti naistel. Seleen on vajalik mitmete selenoproteiinide tööks, mis osalevad antioksüdantses kaitses, kilpnäärmehormoonide ainevahetuses ning koensüüm Q10 taastootmises organismis. Ka koensüüm Q10 süntees organismis väheneb vanusega. Kuna Q10 osaleb mitokondrites energia tootmises ja kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, võib selle vähenemine mõjutada paljude organite tööd. Q10 mõjub hästi endoteeli ehk veresoonte sisekesta tervisele ja elastsusele ning veresoonte läbilaskvusele. Lisaks omab Q10 tugevat põletikuvastast toimet ja kaitseb sellega endoteeli rakke kahjustuste tekke eest.
Üks põhjustest seisneb asjaolus, et Q10 kaitseb “head kolesterooli” vabade radikaalide rünnakute ja seega “rääsumise” eest sellega, et läheb kolesteroolimolekuli peale nagu kilbiks. Seega on näiteks kroonilise südamepuudulikkuse puhul mõistlik Q10 lisaks võtta.
Üks asi, mida Q10 preparaatide puhul on vaja tähele panna, on selle struktuur. Kristallilise Q10 tabletiks pressitud või kapslisse pandud pulber vajab heaks omastamiseks kehatemperatuurist palju kõrgemat temperatuuri – umbes 48 kraadi. Seepärast on kristallilise Q10 imendumisprotsent 50% lähedal. Eelistada tasub neid preparaate, milles Q10 on nö lumehelbekeste-sarnase struktuuriga ja koos lipiidiga. KiSel-10 uuringutes ja jätku-uuringutes kasutati Bio-Quinone Q10 / BioActive Q10 (tänapäeval SelenoQ10). See imendub kontrollitult pea 89% ulatuses ja selleks piisab kehatemperatuurist.
Tähtsamad toiduained ja toidulisandid põletiku puhul ja põletiku ennetamiseks. Paast ja füüsiline aktiivsus põletiku tõrjeks.
Seleen toimib antioksüdandina
Antioksüdantsed kompleksid, mida keha toodab seleeni abil, on glutatioonperoksüdaasid (GPx), katalaas ja tioredoksiini reduktaas (jt). Nende kaudu aitab seleen neutraliseerida vabu radikaale! Seleenil on lisaks suur roll immuunsüsteemi ja kilpnäärme normaalses toimimises, normaalses spermatootmises, aga ka juuste ja küünte heas tervises.
Mida teevad inimese kehas seleeni ühendid valkudega ehk selenoproteiinid
Glutatioon-peroksüdaasid on antioksüdandid, mis kaitsevad rakke kahjustuste eest.
Tioredoksiini reduktaasid on ained, mis taastavad teatud antioksüdantide taset (sh Q10) ja aitavad neil kehas toimida.
Joodtüroniini dejodinaasid on vajalikud kilpnäärme tööks ja seepärast peaks kilpnäärmeprobleemide korral seleeni juurde võtma.
Selenoproteiin P kaitseb veresoonte endoteeli ehk sisekihi rakke oksüdatsiooni eest.
15kDa selenoproteiin võib kaitsta eesnäärme rakke ja vähendada eesnäärmevähi riski.
Mitokondrites asuv selenoproteiin V kaitseb sperma rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest.
Seleen ja autoimmuunhaigused
Seleeni peetakse immuunsuse võtmeelemendiks. Oluline on, et meie immuunsüsteem reageeriks ohtudele adekvaatselt – mitte liiga nõrgalt ega ka mitte üleliia tugevalt või lausa ekslikult. Kroonilised põletikud on nende ekslike reageerimiste üks oluline allikas ja tulemuseks on tihtilugu autoimmuunhaigused – näiteks reumaatilised haigused. Huvitav on, et autoimuunhaiguste korral on vereseerumis seleeni tase vähenenud. Kui nüüd seleeni juurde võtta, siis võib autoimmuunsete protsesside intensiivsus kahaneda ja ka põletikunäitajad alanevad. Uuringud ütlevad, et seleen võib parandada elulemust ja elukvaliteeti.
Kuidas seleeni võtta ja kuipalju seda vaja on?
Põhjamaades ja Balti riikides on seleenisisaldus madal nii mullas kui ka kohapeal kasvatatud toidus!!! Viimane on muidugi loogiline … Segadust selles, kuipalju me seleeni ikkagi saame, võivad lisada ka toidupäevikud. Enamasti on nii, et arvestuslikult peaks inimene saama toidust küll mingi koguse kätte, aga täpsed mõõtmised ütlevad, et reaalne kogus on arvestuslikust oluliselt väiksem! Ehk siis head seleeniallikad nagu erinevad pähklid, liha, munad, seened, värvilised puu- ja köögiviljad võivad sisaldada seleeni vähem kui eeldame.
• Täiskasvanu: 100 µg ööpäevas • Seleeni ohutu ülempiir täiskasvanutele on 255 µg ööpäevas. • lapsed 1-3 a – 60 µg • lapsed 4-6 a – 90 µg • lapsed 7-10 a – 130 µg • lapsed 11-14 a – 200 µg • lapsed 15-17 a – 250 µg • Seleeni päevane võrdluskogus on 55 µg – selleks on vaja toidust saada 110 µg! • Seleeni ei tohiks tarbida vähipatsiendid kiiritusravi ajal. Ja ohutu ülempiir ei tähenda, et peab nii palju võtma – mõistlik on jääda soovituse juurde võtta juurde 100 µg päevas. Suuremate dooside osas on mõistlik arstiga konsulteerida.
Tervena vananemine ei sõltu ühest tabletist
Kuigi KiSel-10 uuring ja selle alamuuringud näitasid olulisi tulemusi, rõhutab kogu materjal läbivalt, et tervena vananemine on mitme teguri koosmõju.
Olulised on:
- regulaarne füüsiline aktiivsus,
- toitaineterikas ja põletikuvastane toitumine,
- piisav uni,
- stressi vähendamine,
- ainevahetuse korrashoid,
- kroonilise põletiku kontroll.
Terviselehes ilmunud lood rõhutavad sama põhimõtet: tervislik vananemine ei tähenda ainult haiguste vältimist, vaid organismi süsteemide toetamist kogu elu jooksul.
KiSel-10 uuringute kogum lisab sellele arutelule olulise mõõtme. Esimest korda näidati inimestel läbiviidud pikaajalises uuringus, et teatud toitainete kombinatsioon – sh Se+Q10 – mõjutab vananemisega seotud biomarkereid, põletikku, oksüdatiivset stressi, telomeere ja südame-veresoonkonna tervist.
See ei tähenda vananemise peatamist. Kuid see viitab võimalusele, et bioloogilise vanuse kulgu võib vähemalt osaliselt mõjutada. Prof Alehagen rõhutab, et terve vananemine pole sama asi mis vananemisvastane ravi. Ka soovitab ta alustada Se+Q10 võtmist ENNE haiguste ilmnemist – loomulikult selleks, et haigusi ennetada!
Ja võib-olla ongi tänapäeva vananemisteaduse kõige olulisem küsimus mitte see, kuidas elada võimalikult kaua, vaid kuidas säilitada hea tervis ja iseseisvus võimalikult kaua.
Loe lisaks
Kuidas mees tervelt sajani elab?
Erektsioonihäire on mehe keha hädasignaal
Vöötohatise vaktsiin vähendab dementsuse riski
Parkinsoni tõve mõistatus on lahendatud
Kõhnumisravim aitab ka alkoholismi ravida