Õnneliku elu kõige tähtsamad võtmetegurid

Paljud maailma juhtivad õnnelikkuse uurijad on teadustõenditega tutvumise järel hakanud teadlikult lähedastega rohkem aega veetma.

„Õnn sünnib paljude tegurite kooskõlast, kuid kui peaksin nimetama ühe õnne saladuse, võiksid selleks olla suhted teiste inimestega,“ ütleb Simon Fraseri ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Lara Aknin.

Selle aasta alguses osales Aknin Zoomi videokõnes koos 12 teise rahvusvahelise heaoluteaduse eestvedajaga. Mis oli päevakorras? See, mida nende ühtekokku 600 aasta pikkune õnnelikkuse uurimise kogemus ja nende endi elukogemused näitavad hea elu elamise ning selle teadusvaldkonna tuleviku kohta, mida nad on aidanud luua. Nende mõtisklused talletati hiljutises artiklis, mis avaldati ajakirjas Journal of Happiness Studies.

Need on õnne peamised koostisosad

Peamised järeldused:

Suhted on tähtsamad peaaegu kõigest muust.
Mitu Zoomi kõnes osalenud teadlast ütles, et on omaenda uuringute tõendite analüüsimise järel hakanud teadlikult lähedastega rohkem aega veetma.
Rohkem raha ei tähenda suuremat õnne.
Jah, mugavat äraelamist võimaldav sissetulek ja rahaline kindlustunne on olulised alustalad, kuid kui põhivajadused on rahuldatud, mõjutab lisasissetulek õnnelikkust vähem.
Tähendusrikas töö aitab õnnelikkusele tugevalt kaasa.
Õnne toovad töö ja tegevused, mis tunduvad väärtuslikud ning on kooskõlas inimese väärtustega.
Õnnelikkust saab kasvatada teadlike harjumustega.
Mitu teadlast ütles, et on rakendanud õnnelikkuse teadusliku uurimise tulemusi oma elus: näiteks väljendanud tänulikkust, nautinud teadlikult positiivseid kogemusi, panustanud suhetesse, kuulanud teisi süvenenumalt, teinud vabatahtlikku tööd ja osalenud aktiivsemalt ühiskondlikus elus.
Õnnelikkus ei tähenda pidevat head enesetunnet.
Heaolu kasvab, kui inimesed kujundavad oma elu oma väärtuste, tugevuste ja suhete ümber ning õpivad olude muutudes kohanema.

„Suhete olemasolu on üks usaldusväärsemaid õnnelikkuse ennustajaid, mis on esile kerkinud sotsiaalteadusi hõlmavast tugevast tõendusmaterjalist,“ ütleb Aknin, kes kirjutas artikli koos Harvardi ülikooli teadlase Säde Stenlundi ning Luksemburgi riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi vanemteaduri Kelsey O’Connoriga.

„Teame, et juba üheainsa inimese olemasolul, kellele saad loota, on äärmiselt suur tähtsus. Rohkem suhteid ja rohkem kogukondi, mille osana end tunned, võimendavad seda heaolutunnet.“

Foto: Alexy Almond

Teekond õnne ja heaoluni

Teadlased rääkisid heaolust ka kui teekonnast, ütleb Aknin. Üldiselt pole ka õnnelikud inimesed pidevalt õnnelikud ning õnn ei ole reserveeritud üksnes neile, kelle elu on ideaalne, eluolud täiuslikud või loomupärane hoiak optimistlik. Kuid õnnelikkust saab arendada teadlike valikute, eneseteadlikkuse ja kohanemise kaudu ka siis, kui elu muutub raskeks, ütleb ta.

Mõne juhtiva õnnelikkuse mudeli järgi tuleneb ligikaudu 10 protsenti inimese õnnelikkusest tema eluoludest – olulistest ja suhteliselt raskesti muudetavatest asjaoludest, nagu elukoht, vanus, tööhõiveseisund või suhtestaatus. Kuid koguni 40 protsenti inimese õnnelikkusest on seotud „tahtlike tegevustega“ ehk sellega, kuidas ta otsustab oma aega veeta.

Nõuanded pessimistidele ja realistidele

„See jätab ka loomupäraselt pessimistlikumatele inimestele palju võimalusi hakata kasutama teadusuuringutega toetatud võtteid, näiteks meditatsiooni või tänulikkuse harjutamist, mis võivad aidata neil maailma positiivsemalt näha,“ ütleb ta.

Tänapäevane heaoluteadus oli „alles säde teerajajate silmis“, kui see valdkond 1970. aastatel esimest korda jalgu alla sai, ütleb Aknin, kes on ka iga-aastase maailma õnnelikkuse aruande (World Happiness Report) kaastoimetaja. Kuna üha rohkem teadlasi arendab heaolu uurimist oma suunas, „on teerajajatel tunne, et valdkond on killustunud“. Kuid neid ühendas ka eesmärk tagada, et seda tööd saaks praktiliselt rakendada, rangelt kontrollida ja inimeste elu parandamiseks kasutada.

„Kuna maailmas seisame praegu silmitsi paljude suurte ja ähvardavate probleemidega, muretsen vahel, et õnne poole püüdlemine võib tunduda tühine. Kuid üks põhjus, miks olen jätkuvalt pühendunud õnnelikkuse teaduslikule uurimisele, on see, et õnnelikkus iseenesest ennustab mitut väärtuslikku tulemust, sealhulgas motivatsiooni teisi inimesi aidata,“ selgitab ta.

„Kui inimesed tunnevad, et neil läheb hästi, on neil oskused, suutlikkus ja motivatsioon maailma asjades kaasa lüüa – hoolitseda oma lähedaste ja kogukondade eest.“

Kui panustame teistesse inimestesse, annavad nemad seda edasi ja ka meile tagasi, ütleb ta.

„Heldus ei ole nullsummamäng.“