Autor: Skisofreenia paiskab segi paljude perede elu. Et kiiremini toimiva ravini jõuda, on vaja labori- ja teadustöö patsientide raviga ühendada.
Kujutage ette, et jälgite, kuidas teie poeg või tütar alustab oma elu kujunemise seisukohalt olulisel ajal ülikooliõpinguid, kuid siis muudab skisofreenia ootamatult tema reaalsustaju. Ta võib hakata kuulma hääli, mida keegi teine ei kuule, või uskuma, et võõrad inimesed jälgivad teda. Skisofreeniaga inimese jaoks on sedalaadi kogemused reaalsed.
„Probleem puudutab nii patsienti kui ka tema perekonda – nad elavad erinevates reaalsustes,“ ütles Michael Halassa, arst, teadlane ja professor, kes juhib VTC Fralini biomeditsiiniuuringute instituudis nii laboratoorseid kui ka kliinilisi uurimisprogramme. „Inimese ajus toimunud muutused on mõjutanud tema reaalsustaju. See on traagiline olukord.“
Skisofreenia puhul on toimiva ravi leidmine keeruline
See probleem on kesksel kohal 23.–24. septembril toimuval teadusinstituudi täppisravi sümpoosionil, mis toob Virginia Techi kokku ravimitööstuse juhid, teadlased ja arstid, et käsitleda skisofreenia täppisravi ja arvutuslikke uurimisviise. Eesmärk on teha kindlaks patsientide bioloogilised erinevused, mille põhjal saaks valida sobiva ravi.
Ühe Austraalia perekonna jaoks kujunes tõhusa ravi otsimisest aasta kestnud katse, mille jooksul prooviti üht ravimit teise järel, samal ajal kui nende teismeline tütar neist üha enam eemaldus. Tüdruk juhtis autot, käis tööl ja valmistus ülikooli astuma, kui keskkooli lõpueksamite ajal tekkis tal psühhoos. Vanemate sõnul proovis ta järgmise aasta jooksul vähemalt kuut psühhoosivastast ravimit. Klosapiini, mida kasutatakse sageli juhul, kui muud ravimid ei toimi, manustamine tuli lõpetada pärast seda, kui tal tekkis südamelihasepõletik ehk müokardiit.
Tema isa kirjeldas seda protsessi „katse-eksituse meetodina“, mille käigus arstid proovisid olemasolevaid ravimeid, et leida neist selline, mis aitaks.
Kui võimalused hakkasid otsa saama
2025. aasta jõuludeks tundis perekond, et võimalused hakkavad otsa saama. Nad said teada uuest USA toidu- ja ravimiameti FDA heakskiidu saanud ravimist, mis sisaldab ksanomeliini ja trospiumkloriidi ning mida müüakse Cobenfy kaubamärgi all. Austraalias ei olnud seda saada. Nad leidsid Halassa ja otsustasid tuua tütre ravile Ameerika Ühendriikidesse.
Vanemate sõnul on tütrel endiselt märkimisväärseid probleeme. Nad nägid aga ka selget paranemist. Mõne nädala jooksul pärast Cobenfy võtmise alustamist hakkas ta tööd otsima, käis töövestlusel ja sai töökoha. Ema hinnangul paranes tütre seisund umbes 50 protsendi võrra, kuigi ta tarvitab ka teisi ravimeid.
Paljudel patsientidel ei võta tõhusa ravi leidmine nii kaua aega
Robert Trestman, Virginia Tech Carilioni instituudi ja Carilioni kliiniku psühhiaatria ja käitumismeditsiini õppetooli juhataja, ütles, et praegused ravimeetodid toimivad paljudel inimestel, sageli juba mõne esimese katse järel.
„Paljude inimeste puhul on esimene ravi, mida proovime, edukas,“ ütles Trestman. „Kuid endiselt leidub palju inimesi, kelle sümptomeid on meil raske vähendada või kelle puhul on raske aidata saavutada täielikku paranemist haigusest, millega nad elavad.“
Just neid patsiente püütakse täppispsühhiaatria abil aidata.
Fralini biomeditsiiniuuringute instituudi professorid Read Montague ja Michael Halassa, Virginia Techi terviseteaduste ja -tehnoloogia asepresident ning instituudi tegevdirektor Michael Friedlander ning Virginia Tech Carilioni meditsiinikooli ja Carilioni kliiniku psühhiaatria ja käitumismeditsiini õppetooli juhataja Robert Trestman arutavad täppispsühhiaatria edusamme ja võimalusi patsientide ravi parandamiseks. Foto: Virginia Tech
Teistsugune viis skisofreenia ravimiseks
Arst-teadlane ja Karuna Therapeuticsi endine meditsiinijuht Stephen Brannan on kogu oma karjääri jooksul jälginud, kuidas psühhiaatria selle probleemiga maadleb.
Sümpoosioni üks peaesinejaid Brannan oli vanemresident psühhiaatria alal ajal, mil turule jõudis Prozac. Seejärel jätkus tema karjäär akadeemilises neuroteaduses ja ravimitööstuse ravimiarenduses. Lõpuks aitas ta juhtida Karuna Therapeuticsis Cobenfy kliinilist arendamist. Cobenfy on esimene skisofreeniaravim aastakümnete jooksul, mis toimib täiesti uue toimemehhanismi kaudu. Hiljem omandas Karuna Therapeuticsi Bristol Myers Squibb.
„Võin öelda, et Prozac ja teised selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ehk SSRI-d tähistasid tõelist pöördepunkti,“ ütles Brannan. Nende mõju ei piirdunud tõhususega depressiooni ja ärevushäirete vastu. SSRI-d olid neile eelnenud tritsüklilistest antidepressantidest palju ohutumad, mistõttu said perearstid hakata ravima haigusi, mille ravi oli varem suuresti jäetud psühhiaatrite hooleks.
Brannan usub, et psühhiaatria võib olla jõudmas järjekordse suurte muutuste ajajärgu lävele. Üks põhjus on Cobenfy. Aastakümneid on skisofreeniaravimid toiminud peamiselt aju dopamiiniretseptoreid blokeerides. Cobenfy kasutab täiesti teistsugust lähenemist, mõjutades ajus muskariinseid kolinoretseptoreid, mis osalevad tähelepanu, mälu ja tajude kujunemises.
Kas Cobenfy tähistab skisofreenia ravis pöördepunkti, pole veel teada. Brannan eeldab aga, et sellele järgnevad teised uutele toimemehhanismidele suunatud ravimid. „See on esimene. See ei jää viimaseks,“ ütles ta.
Selle hetke tähendus ulatub ühest ravimist ja skisofreeniast kaugemale. Brannan viitab sellele, mis juhtus SSRI-dega. Kui anda mõnd neist depressiooniga inimeste rühmale, reageerib osa patsientidest ravile, teised aga mitte. Kui proovida teist ravimit, võib veel osa patsiente paraneda. Sama diagnoosiga patsient võib reageerida ühele SSRI-le, kuid mitte teisele.
„Nüüd teame, et need haigused on heterogeensed ja ükski ravim ei toimi kõigil inimestel,“ ütles Brannan. „Täppispsühhiaatria annab lootust, et muutume selles targemaks ning mõistame, millised ravimid millisele inimesele kõige paremini sobivad.“
Bioloogilise täpsuse poole suunduv psühhiaatria
VTC Fralini biomeditsiiniuuringute instituudis on olemas teaduslik pädevus kõigis valdkondades, mida läheb vaja täppispsühhiaatria edendamiseks, ütles Virginia Techi terviseteaduste ja -tehnoloogia asepresident ning instituudi tegevdirektor Michael Friedlander.
See pädevus hõlmab molekulaarse, rakulise ja närviahelate tasandi uuringuid, aga ka inimkäitumise, aju kuvamise ja arvutuslikke uuringuid ning patsientidega tehtavaid teadusuuringuid. Friedlanderi sõnul seisneb võimalus selles, et sellise mitmetasandilise teadusliku uurimistöö abil saab terviklikult mõista, mis ajus toimub, ning töötada välja sobivalt suunatud ravimeetodid.
„Aju funktsionaalsete närviahelate muutuste mõistmise suunas toimub palju põnevat,“ ütles Friedlander. „See võimaldab meie teadlastel strateegiliselt välja pakkuda viise nende probleemide lahendamiseks, mis põhinevad kujuneval arusaamal sellest, mis on tegelikult valesti, mitte pelgalt sümptomite ravimisel.“
Fralini biomeditsiiniuuringute instituut on neuroteaduse ja psühhiaatria valdkonnas oma võimekust suurendanud üle kümne aasta.
Arvutuslik psühhiaatria
Instituudi esimeste õppejõudude hulka kuulunud Read Montague, Pearl Chiu, Brooks Casas ja Stephen LaConte ning teised teadlased on Roanoke’is väljaarendanud Virginia Techi laialdaselt tunnustatud arvutusliku psühhiaatria, kognitiivse neuroteaduse ja inimese aju kuvamise uurimisprogrammi. Algusest peale on nad kasutanud aju kuvamist, arvutuslikke mudeleid ja käitumisanalüüsi, et uurida, kuidas aju otsuseid langetab ning kuidas neuropsühhiaatrilised haigused neid protsesse muudavad.
Halassa arendab seda alust edasi ja laiendab seda, keskendudes tunnetuse ja psühhiaatriliste haiguste aluseks olevatele närviahelatele ning kasutades oma kogemusi patsientidega tehtavates uuringutes. Fralini biomeditsiiniuuringute instituudi uude patsiendiuuringute keskusse värvatud esimese õppejõuna suunab ta selle töö üksikute patsientide ja nende ravivastuse mõistmisele, ühendades labori otseselt patsiendi raviga.
„Teadus on viimastel aastatel märkimisväärselt edasi arenenud,“ ütles Friedlander. „Nende patsientide ravis on tohutu rahuldamata vajadus ning meil on siin õiged inimesed, õiges kohas ja õigel ajal, et tuua kokku valdkonna juhtivad mõtlejad ning töötada välja tõeliselt põnevaid uusi strateegiaid.“
Brannan avab teadusprogrammi KarXT-i ehk hiljem Cobenfyks saanud ühendi looga. Seejärel räägivad Bristol Myers Squibbi ja Ovid Therapeuticsi teadlased teistest kujunemisjärgus lähenemistest skisofreenia ravile. Biotehnoloogiaettevõtete aruteluringis tutvustavad oma vaatenurki Alto Neuroscience ja Syremis Therapeutics.
Sümpoosionil käsitletakse peale ravimiarenduse ka bioloogilisi ja arvutuslikke vahendeid, mis võiksid muuta ravi täpsemaks. Harvardi meditsiinikooli psühhiaatriaõppejõud ning Mass General Brighami psühhiaater ja teadur Andrew Pines peab peaettekande inimeste kohta kogutud põhjuslikke seoseid näitavate andmete kasutamisest, et teha kindlaks psühhoosiga seotud ajupiirkonnad.
Fralini biomeditsiiniuuringute instituudist peab Montague peaettekande oma uurimisrühma tehtud esimesest neuromodulaatorite otsesest mõõtmisest elava inimese ajus. LaConte ja Chiu käsitlevad biomarkereid, tunnetust ja neurotehisaru.
Teistes ettekannetes uuritakse psühhoosi, mälu ja planeerimisega seotud ajumehhanisme ning seda, kas kõne ja keel võivad pakkuda mõõdetavaid vihjeid psühhiaatriliste haiguste kohta. Johnson & Johnsoni, AbbVie ja Rapport Therapeuticsi juhid arutavad samuti, millises suunas valdkond liigub.
Pilk psühhiaatria tulevikku
Halassa näeb võimalust siduda väljakujunenud teaduslik alus senisest otsesemalt psühhiaatrilise raviga. „Me vajame psühhiaatria jaoks paremat raamistikku,“ ütles Halassa. „Siin Roanoke’is on suurepärane võimalus sellesse panustada, toetudes Fralini biomeditsiiniuuringute instituudi tugevatele arvutusliku psühhiaatria programmidele ja Carilioni kliiniku psühhiaatriaosakonna suurepärasele kliinilisele ravile.“
Friedlander peab seda arengut teaduse ja patsiendiravi vaheliseks kahesuunaliseks teadmiste vahetuseks. „Kliinikus tehtav töö võib suunata laboris toimuvaid uuringuid, et paremini mõista skisofreeniat põhjustavaid mehhanisme, ning see omakorda võib anda teavet selle kohta, mida kliinikus proovida,“ ütles Friedlander. „See on osa labori ja kliiniku vahel toimivast vastastikku kasulikust ringlusest.“
Trestmani jaoks on tulevikulootus lihtne. „Oleme kaua oodanud võimalust teha teadlikke otsuseid, mille tulemusel võiks juba esimene ravi osutuda lõplikult toimivaks,“ ütles Trestman. Ka Brannan näeb tulevikku, kus arstidel on enne seda, kui patsiendid peavad proovima mitut ravimit, olemas bioloogiline teave, mille abil ravi valida. Kui need võimalused täidavad neile pandud lootused, ütles Brannan, „jõuame psühhofarmakoloogia uude ajastusse“.
Allikas: https://news.vt.edu/articles/2026/09/fralinbiomed_precision_psychiatry.html
Cobenfy sai 2024. aastal müügiloa Ameerika Ühendriikides, kuid 2026. aasta septembri seisuga ei ole ravimil Euroopa Liidu müügiluba ja Eestis ei ole see tavapäraselt saadaval. Ravimi USA hinnakirjajärgne hind on umbes 1850 dollarit kuus ehk ligikaudu 1600 eurot kuus. Erandjuhul võib arst taotleda Ravimiametilt luba müügiloata ravimi kasutamiseks konkreetse patsiendi ravis, kuid pole kindel, kas ravim õnnestub Eestisse tellida ja veel kahtlasem on selle maksumuse hüvitamine Tervisekassa poolt.
Loe lisaks
Statiinid alandavad diabeetikute dementsusriski
Kuidas kooliaasta alguse ärevust leevendada
Nii väheneb psühhiaatrilise haiglaravi vajadus
Kuidas aju dementsuse eest kaitsta
Stress jätab ajurakkudesse armi