Telerivaatamine teeb aju väiksemaks ja dementseks

Uuring: rohke telerivaatamine seostub nende ajupiirkondade kokkutõmbumisega, mis on seotud mälu kujunemisega ning suurema dementsusriskiga.

„Pane see teler kinni! See mädandab su aju ära!“ – sellist manitsust on kodudes kuuldud juba aastakümneid. Kuigi sõna „mädandab“ võib olla liiga karm, leiavad teadlased üha enam tõendeid selle kohta, et sellel hoiatusel võib siiski tõepõhi all olla.

Hiljuti ajakirjas Alzheimer’s & Dementia: The Journal of the Alzheimer’s Association avaldatud uuring näitas, et keskealistel, kes enda sõnul vaatasid telerit „väga sageli“, olid hilisemas eas väiksema mahuga nii mälu kujunemisega seotud ajupiirkonnad kui otsmiku- ja kuklasagarad. Samuti esines nende aju valgeaines rohkem kahjustusi, mida seostatakse vananemise, insuldiriski, kognitiivsete võimete halvenemise ja dementsusega.

„Aastaid oleme keskendunud sellele, kui palju inimesed istuvad. Meie tulemused näitavad, et tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, mida nad istudes teevad,“ ütles uuringu vanemautor David Raichlen, Lõuna-California Ülikooli USC Dornsife’i kirjanduse, kunstide ja teaduste kolledži bioloogiateaduste ja antropoloogia professor.

Tulemusi ei saanud seletada üksnes sellega, et telerivaatamine on istuv tegevus. Uuringus ei leitud samasuguseid seoseid teiste istuvate tegevuste puhul. See viitab, et see, mida inimene istudes teeb, võib olla palju olulisem, kui seni arvati.

Telerivaatamisega seotud muutused ajus

Teadlased analüüsisid ligikaudu 1700 täiskasvanu andmeid. Uuringusse kaasamisel oli osalejate keskmine vanus 53 aastat. Nad liitusid Atherosclerosis Risk in Communities ehk ARIC uuringuga aastatel 1987–1989. Tegemist on USA elanikkonda hõlmava pikaajalise uuringuga, mille eesmärk on uurida südame-veresoonkonna ja aju tervist. Osalejatelt küsiti, kui sageli nad vabal ajal televiisorit vaatasid. Vastusevariandid ulatusid „mitte kunagi või harva“ kuni „väga sageli“. Samuti küsiti neilt, kui suure osa tööpäevast veetsid nad istudes.

Rohkem kui 20 aastat hiljem tehti osalejatele aju magnetresonantstomograafiline uuring ehk MRT. Võrreldes inimestega, kes vaatasid telerit enda sõnul „mitte kunagi“ või „harva“, ilmnesid „väga sageli“ telerit vaadanud inimestel ulatuslikud erinevused aju ehituses.

Muutused ajupiirkondades, mida seostatakse varase Alzheimeriga

Teadlased leidsid väiksema mahu ajupiirkondades, mille muutusi seostatakse Alzheimeri tõve varajaste tunnustega. Samuti oli neil inimestel rohkem valgeaine hüperintensiivsusi. Need on aju MRT-piltidel nähtavad muutused, mis viitavad aju väikeste veresoonte haigusele ning mida seostatakse kognitiivsete võimete halvenemise ja dementsusega.

Neil osalejatel olid ka väiksemad kukla- ja otsmikusagarad. Need ajupiirkonnad on seotud vastavalt nägemisinfo töötlemise ning selliste täidesaatvate funktsioonidega nagu planeerimine, tähelepanu ja otsustamine. Erinevused püsisid ka pärast seda, kui teadlased võtsid arvesse kehalist aktiivsust, diabeeti, kehamassiindeksit, suitsetamist ja alkoholi tarvitamist.

Oluline on siiski märkida, et telerivaatamise andmed põhinesid osalejate endi hinnangutel, mis võivad olla ebatäpsemad kui tegeliku vaatamisaja mõõtmine. Samuti ei tehtud osalejatele uuringu alguses aju MRT-d. Tulevastes uuringutes võiks MRT teha juba uuringu alguses, et ajas toimuvaid muutusi kindlamalt näidata.

Kõik istuvad tegevused ei mõju ühtemoodi

Tähelepanuväärne on, et telerivaatamise istuv iseloom ei paistnud olevat täheldatud muutuste peamine põhjus.

Inimestel, kes veetsid suure osa tööpäevast istudes, olid tegelikult suuremad otsmiku- ja kuklasagarad ning neil oli vähem valgeaine hüperintensiivsust. See viitas paremale aju tervisele kui neil, kes istusid telerit vaadates. Uuringu autorite sõnul võib põhjus peituda selles, et paljud istudes tehtavad tööd pakuvad ajule intellektuaalset tegevust ja stimulatsiooni.

Eriti vastuvõtlikud näisid neile muutustele olevat mehed. Kui MRT-uuringute tulemusi analüüsiti soo järgi, selgus, et enamik nii telerivaatamise kui ka istuva tööga seotud ajumuutustest ilmnes meestel.

Foto: Theodor Moise, Pixabay

Muuda vajadusel seda, mida sa istudes teed

Tulemused näitavad, et seda keerukat teemat tuleb veel põhjalikumalt uurida. Tulevikus võib istuva eluviisiga seotud tervisenõustamine siiski muutuda. Selle asemel et soovitada patsientidel üksnes rohkem liikuda, võivad arstid soovitada vähendada ka telerivaatamise aega ning valida istudes vaimselt rohkem kaasavaid tegevusi.

„Sageli soovitame inimestel mitte liiga kaua istuda, kuid eksperdid võiksid seda nõuannet laiendada ja pöörata tähelepanu ka sellele, mida inimesed istudes teevad, sest erinevatel tegevustel näib olevat aju tervisele erinev mõju,“ ütles uuringu vastutav autor Natan Feter, USC Dornsife’i inimese ja evolutsioonilise bioloogia programmi järeldoktor.

Viide uuringule

Associations of distinct sedentary behaviors with cortical, subcortical, and white matter hyperintensity volumes: Evidence from the ARIC study In addition to Raichlen and Feter, study authors include Anamika Nanda, Mark Lai, Rand Wilcox and Sarah Hourihan of USC Dornsife; Daniel Aslan of Harvard University; Jayne Feter of Universidade Federal do Rio Grande do Sul; M. Katherine Sayre of University of California Santa Barbara; Pradyumna Bharadwaj, Madeline Ally, Hyun Son, Yann Klimentidis, Amit Arora and Gene Alexander of the University of Arizona; Silvio Maltagliati of USC Dornsife and Université Bretagne Sud.