Autor: Kaela- ja seljavalu võivad põhjustada muutused geenide aktiivsuses. Millised ravimid ja tegevused võivad kahjustusi vähendada?
Enamik inimesi kogeb mingil eluperioodil seljavalu. Üks selle peamisi põhjuseid on lülisamba luid amortiseerivate lülivaheketaste järkjärguline lagunemine, mida nimetatakse lülivaheketaste degeneratsiooniks (IVDD). Kuigi lülivaheketaste degeneratsioon on väga levinud ja ühiskonnale kulukas, ei ole praegu ühtegi ravimit, mis suudaks haiguse peatada või juba tekkinud kahjustusi tagasi pöörata. Ainus pikaajaline ravivõimalus on endiselt operatsioon.
Teadaolevalt mängivad lülivaheketaste degeneratsiooni kujunemises rolli geenid. Varakult algavate lülivaheketaste probleemidega on korduvalt seostatud geeni, mis vastutab kollageen IX nimelise valgu eest. See valk aitab lülivaheketta struktuursetel kiududel koos püsida.
„Aastakümneid on operatsioon olnud lülivaheketaste haiguse ainus tõeline ravivõimalus. Kui mõistame bioloogilisi protsesse, mis põhjustavad lülisamba kõvastumist, näitavad meie sebrakalade uuringud mitut võimalust selle aeglustamiseks. Nende seas on ka ravim, mida juba praegu patsientidel ohutult kasutatakse. Tööd tuleb veel teha, kuid haiguse puhul, mis on mõjutanud inimesi põlvkondade vältel, ilma et tõhusat ravi oleks paistnud, on see äärmiselt põnev,“ ütles uuringut juhtinud Edinburghi Ülikooli geneetika- ja vähiinstituudi doktor Erika Kague.
Kuidas üks geen seljavalu tekke üle otsustab
Edinburghi ja Bristoli ülikoolide teadlased uurisid sebrakalu, kellel puudus selle geeni toimiv koopia. Eesmärk oli paremini mõista, kuidas geneetilised vead võivad põhjustada lülivaheketaste haigust. Kalade vananedes tekkisid nende lülisambas häired, mis sarnanesid märkimisväärselt inimese lülivaheketaste haigusega. Lülisamba luud kasvasid kokku ning selgroolülide vahel paiknev kude muutus mineraalsete ladestuste tõttu ebanormaalselt kõvaks.
Sebrakaladega tehtud uuring näitas, et geenide aktiivsuse muutused võivad põhjustada mineraalide kogunemist lülisambasse. See sarnaneb soovimatu luukoe tekkimisega vales kohas ning muudab lülisamba jäigaks. Ekspertide sõnul võivad uuringutulemused aidata leida uusi sihtmärke seljavalu ravivate ravimite väljatöötamiseks. Samuti võivad sebrakalad olla väärtuslikuks mudeliks võimalike ravimite katsetamisel.
Ühendkuningriigis seljavaluga elavale 9,5 miljonile inimesele annab see uuring uut lootust, et silmapiiril võivad olla uued ravivõimalused.
Oleme uhked, et rahastame teadusuuringuid, mis aitavad avada lülivaheketaste degeneratsioonini viivate protsesside teaduslikku tausta. Seljavalu on Ühendkuningriigis üks levinumaid terviseprobleeme ning see on muutnud miljonite inimeste elu raskemaks juba mitme põlvkonna vältel. Doktor Erika Kague ja tema meeskond Edinburghi Ülikoolist on leidnud olulisi geneetilisi tõendeid, mis võivad sillutada teed uutele ravimeetoditele. See viib meid sammu lähemale tulevikule, kus vähem inimesi peab elama seljavalu põhjustatud igapäevase valu ja raskustega.“ Arthritis UK teadusuuringute korraldamise juht doktor Caroline Aylott.
Muutused lülisambas algavad märkamatult
Teadlased leidsid, et kõvastumisele eelnes arenevas lülisambas paikneva toestava karkassikihi lagunemine. See toimus juba ammu enne mineraalide kogunemise algust.
Teadlased uurisid ka seda, millised geenid olid kaladel sisse- või väljalülitatud. Nad avastasid häireid rasvade ainevahetuses ja kasvu reguleerivas mTOR-signaalirajas. Samuti täheldati muutusi fosfaatide ainevahetuses ja A-vitamiini signaaliülekandes. Kõik need protsessid on seotud mineraalide ladestumisega.
Kuidas lülisamba kahjustusi vähendada?
Eriti tähelepanuväärne oli see, et teadlased suutsid näidata ka võimalusi kahjustuste vähendamiseks. Liigset mineraalide kogunemist takistas luukude kaitsev ravim bisfosfonaat, mida juba kasutatakse osteoporoosi raviks. Lülide kokkukasvamist vähendasid ka kalade toidukoguse piiramine ning rasvade ainevahetust pärssivad ravimid.
Ekspertide sõnul näitavad tulemused, et fosfaatide ainevahetus ja rasvade ainevahetus võivad olla tulevaste ravimite väljatöötamisel paljulubavad sihtmärgid.
BBSRC teadusnõukogu Bioscience Advancing Knowledge tegevdirektor doktor Jef Grainger:
„See uuring näitab, kuidas riiklikult rahastatud alusteadus võib anda suurte terviseprobleemide lahendamiseks vajalikke teadmisi. Uuring annab uusi teadmisi sellest, kuidas organismi normaalsed bioloogilised protsessid vananemisega seotud lülivaheketaste degeneratsiooni korral häiruvad, ning avab paljulubavaid võimalusi tulevaste ravimeetodite väljatöötamiseks. See on suurepärane näide sellest, kuidas BBSRC toetatud teadustöö aitab muuta teadusavastused teadmisteks ja uuendusteks, millel on potentsiaali inimeste elu parandada.“
Konsulteeri ravimite tarvitamise, valu põhjuste ja füsioteraapia võimaluste osas kindlasti oma arstiga!
Viide uuringule
Loe lisaks
5 minutit liigutamist päevas parandab tervist
Miks sul füsioterapeudi antud harjutused tegemata on?
Artriit ja seksuaalsus – kas tabuteema või mitte?
Kuidas vananedes head tervist säilitada?