Alzheimeri tõve immuunravi astus sammu edasi

Uuring näitas, kuidas immuunsüsteemi tugevdamine aitab kaitsta aju Alzheimeri tõve süvenemise eest ja sedagi, et uus raviviis on ohutu.

Kümned teadlasrühmad kogu maailmas töötavad selle nimel, et peatada ja ravida Alzheimeri tõbe või seda koguni ennetada. Haigus areneb ajus märkamatult enam kui kümme aastat, enne kui ilmnevad esimesed sümptomid. Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, otsivad teadlased endiselt ravimeetodeid, mis suudaksid Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormide kulgu senisest tõhusamalt mõjutada.

Iisraeli Weizmanni Teadusinstituut lõi uue Alzheimeri ravistrateegia

Weizmanni Teadusinstituudi ajuteaduste osakonna professor Michal Schwartz on välja töötanud uuendusliku Alzheimeri tõve ravistrateegia. Iisraeli riikliku eluteaduste preemia pälvinud Schwartz oli üks esimesi, kelle uuringud näitasid, et organismi kõige paremini kaitstud elund – aju – sõltub kogu elu vältel oma talitluses, korrashoius ja taastumises suurel määral immuunsüsteemist. Need avastused lükkasid ümber kaua püsinud arusaama, et aju on immuunsüsteemi tegevusest täielikult eraldatud ning igasugune immuunsüsteemi aktiivsus ajus on tingimata kahjulik ja tuleb seetõttu maha suruda.

Ajupõletik on Alzheimeri süvenemise põhjustaja

Schwartz tõi esile ka vanusega seotud immuunsüsteemi häirete olulise rolli aju vananemise kiirendamisel. Tema hüpoteesi kohaselt soodustab immuunsüsteemi vananemine ajupõletikku olenemata sellest, milline on konkreetse neurodegeneratiivse haiguse esmane põhjus. Ajupõletik on omakorda üks peamisi haiguse süvenemise põhjustajaid.

See järeldus viitas, et Alzheimeri tõve üheks tunnuseks peetavate amüloidnaastude eemaldamisest üksi haiguse peatamiseks ei piisa. Schwartzi avastused avasid uue tee neurodegeneratiivsete haiguste ravimeetodite arendamiseks immuunsüsteemi mõjutamise kaudu.

Hiljuti lõpetati Schwartzi uurimistööl põhineva Alzheimeri tõve immuunravi 1b-faasi kliiniline uuring. Kliinilise arenduse esimese etapi tulemused avaldati ajakirjas Nature Medicine. Nagu esimese faasi uuringute puhul tavaks, oli uuringu peamine eesmärk hinnata ravi ohutust.

Amüloidi eemaldamisest ei piisa – immuunsüsteemi vananemist on vaja pidurdada

Selle asemel et võtta otseselt sihikule Alzheimeri tõve korral tekkivad amüloidnaastud, keskendus Schwartzi töörühm sellele, kuidas immuunsüsteemi talitlushäired haiguse süvenemist põhjustavad. Uus lähenemisviis kajastab ka üha laiemalt levivat arusaama, et Alzheimeri tõbi on kogu organismi haarav süsteemne häire, mitte üksnes ajuhaigus.

Umbes kümme aastat tagasi näitas töörühm Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormidega laborihiirtel tehtud katsete abil, et immuunsüsteemi pidurdavate kontrollpunktide toime ajutine ja vahelduv vähendamine soodustab vananevate rakkude eemaldamist haigest ajust. Samuti vähendab see ajupõletikku, leevendab haiguse sümptomeid, aeglustab haiguse süvenemist ja parandab mälu.

Teadlased keskendusid PD-1/PD-L1 pärssivale immuunkontrollpunkti rajale. Schwartz koos partneritega asutas seejärel ettevõtte ImmunoBrain, mille eesmärk on muuta tema teadustöö tulemused neurodegeneratiivsete haiguste ravimeetoditeks.

Ettevõte omandas alusmeetodi ja sellega seotud intellektuaalomandi kasutusõiguse Weizmanni instituudi tehnoloogiasiirdeettevõttelt Yeda ning töötas välja preparaadi IBC-Ab002. Tegemist on humaniseeritud PD-L1-vastase antikehaga, mis kasutab äsja avastatud immuunmehhanismi Alzheimeri tõve raviks.

Kuigi IBC-Ab002 mõjutab sama immuunkontrollpunkti molekuli nagu vähiravis kasutatavad PD-L1-vastased antikehad, on sellel Alzheimeri tõve raviks kohandatud eriomadused.

Katsed 40 Alzheimeri patsiendiga olid edukad

Pärast mitut edukat laboriloomadega tehtud uuringut kaasati rahvusvahelisse mitmekeskuselisse esimese faasi (1b) kliinilisse uuringusse 40 varajases staadiumis Alzheimeri tõvega patsienti. Nende keskmine vanus oli 69 aastat. Uuring viidi läbi 11 meditsiinikeskuses: viies Ühendkuningriigi, viies Iisraeli ja ühes Madalmaade keskuses.

Teadustööd juhtis Schwartz. Kliinilist uuringut juhtisid Schwartzi endine doktorant ja praegune ImmunoBraini kliinilise arenduse asepresident dr Tommaso Croese ning University College Londoni dementsuse uuringute keskuse professor Catherine J. Mummery.

Uuringu tulemused näitasid, et ravi oli kõigi katsetatud annuste juures ohutu ja hästi talutav. Samuti vastas ravi bioloogiline toime sellele, mille saavutamiseks see oli välja töötatud.

Immuunsüsteemi vananemise tagasipööramisele suunatud ravi vähendas ka närvirakkude kahjustuse biomarkereid ja sünapside talitluse halvenemisega seotud biomarkereid. Need tulemused toetavad uuendusliku ravistrateegia kliinilise arendamise jätkamist.

Uuringus osalesid veel dr Noa Bregman Tel Avivi Sourasky ülikooli meditsiinikeskusest ehk Ichilovi haiglast ja Tel Avivi ülikoolist; Dalia Bracha, dr Kuti Baruch, dr Alexander Kertser ja dr Sharona Raveh ImmunoBrainist ning dr Eliezer Shochat.

Prof. Michal Schwartz

„Vananemine on Alzheimeri tõve suurim riskitegur,“ ütleb Schwartz. „Meie aastatepikkused uuringud on näidanud, et üks haiguse süvenemise peamisi põhjustajaid on immuunsüsteemi vananemine. Vanusega seotud immuunsüsteemi talitluse nõrgenemine soodustab ajus kroonilist põletikku, mis on Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste süvenemise üks peamisi tõukejõude.“

Schwartz võtab kokku: „Meie bioloogilise ravi eesmärk on taastada immuunsüsteemi nooruslik võime aju kaitsta ning aidata sellega haigus peatada või selle kulg koguni ümber pöörata. Usume, et selline lähenemine võib juhatada sisse uue ajajärgu dementsuse ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste ravis. Nende haiguste levimus kasvab jätkuvalt, sest rahvastik vananeb ja inimeste oodatav eluiga pikeneb.“