Kuumus ja põud sulgevad Euroopa tuumajaamu

Euroopa jõgede veetase langeb ja vesi soojeneb. Selle tagajärjel tuleb tuuma-, söe- ja gaasijaamade võimsust vähendada või tootmine peatada.

2026. aasta suvel on probleem eriti teravalt tabanud Doonau-äärseid riike. Kuigi tuuma- ja söejaamu peetakse ilmast sõltumatuks, pole see kaugeltki nii.

Euroopa 2026. aasta kuum ja kuiv suvi on toonud nähtavale ühe elektrisüsteemi olulise nõrkuse. Tuumajaam, söejaam ja gaasijaam võivad kasutada erinevat kütust, kuid kõik need on soojuselektrijaamad. Kütusest või tuumareaktsioonist saadud soojusega toodetakse auru, mis paneb tööle turbiini. Üleliigne soojus tuleb aga kuskile juhtida.

Paljud sisemaal asuvad elektrijaamad võtavad jahutusvett jõgedest. Kui jõgi muutub liiga soojaks või veetase langeb väga madalale, ei saa jaam enam tavapärase võimsusega töötada. Mõnel juhul ei jätku jahutusvett, vahel piiravad tootmist keskkonnanõuded: elektrijaam ei tohi lasta jõkke nii sooja vett, et see kahjustaks kalu ja teisi veeorganisme.

Seetõttu ei tähenda teade, et kuumus sulges tuumajaama, tavaliselt reaktori ohtlikku ülekuumenemist või tuumaavariid. Enamasti on tegemist ettevaatusabinõu, füüsikast tuleneva või keskkonnakaitselise tootmispiiranguga. Reaktor viiakse kontrollitult väiksemale võimsusele või seisatakse.

Doonau veetase viis Ungari tuumajaama peaaegu seiskumiseni

Kõige tõsisem olukord kujunes 2026. aasta juuli lõpus ja augusti alguses Ungaris. Riigi ainus tuumajaam Paks saab jahutusvee Doonaust ning toodab tavaliselt ligi poole Ungari elektrist.

Pika põua ja kuumalainete järel langes Doonau veetase rekordiliselt madalale. Paksis tuli esmalt reaktorite võimsust vähendada ja seejärel hakati reaktoreid peatama. Augusti alguseks töötas umbes 2000-megavatise koguvõimsusega jaam Reutersi andmetel vaid veidi üle kümneprotsendilise võimsusega. Ungari valitsus kutsus ettevõtteid ja elanikke elektritarbimist vähendama. Suurtööstused piirasid tootmist, dekoratiivvalgustust lülitati välja ning energiakulukat tegevust peatati. Õhtuse tiputarbimise ajal suudeti tarbimist vähendada 600–700 megavati võrra.

Olukord näitas väga selgelt kuumalaine tekitatud vastuolu. Elektrit on kliima- ja jahutusseadmete tööks tavalisest rohkem vaja, kuid samal ajal langeb elektrijaamade tootmisvõime.

Rumeenia lõhkas jõepõhjas kaljusid tuumajaama jahutamiseks

Doonau madal veetase tabas ka Rumeenia Cernavodă tuumajaama. Jaamas on kaks töötavat reaktorit, mille jahutus sõltub Doonau veest ja jõega ühendatud kanalitest. Juuli lõpus tuli üks reaktor veepuuduse tõttu seisata. Teise reaktori tööshoidmiseks korraldasid Rumeenia võimud erakordse operatsiooni: jõepõhjas lõhati kaljusid, mis takistasid vee liikumist jahutuskanali suunas. Lisaks kavandati ajutisi rajatisi, millega juhtida rohkem vett jaama juurde.

Doonau vooluhulk oli langenud umbes 1500 kuupmeetrini sekundis ehk alla kolmandiku tavalisest juulikuisest tasemest. Elektritootmise vähenemise tõttu kuulutas Rumeenia välja eriolukorra, suurendas elektri importi ja palus suurtel tööstusettevõtetel tarbimist piirata.

See juhtum erineb Prantsusmaa tavapärastest kuumapiirangutest. Cernavodă puhul ei olnud probleem ainult selles, et vesi oli liiga soe. Vett oli jaama jahutussüsteemi varustamiseks füüsiliselt liiga vähe.

Ka söejaamad vajavad palju jahutusvett

Veepuudus ei puuduta ainult tuumaenergiat. Serbia Kostolaci pruunsöejaamade tootmist tuli 2026. aasta suvel vähendada, sest Doonau vesikonnas nappis jahutamiseks vajalikku vett.

Sama põhimõte kehtib kivisütt, pruunsütt, gaasi, biomassi või jäätmeid põletavate elektrijaamade kohta. Kui elektrit toodetakse auruturbiiniga, tuleb pärast turbiini läbimist aur uuesti veeks jahutada. Mida soojem on jahutusvesi ja ümbritsev õhk, seda halvemini jahutussüsteem töötab ning seda väiksemaks muutub jaama kasutegur.

Madal jõetase võib soojuselektrijaamu mõjutada veel teiselgi viisil. Söe, naftasaaduste ja muude toorainete vedu Euroopa jõgedel sõltub kaubalaevadest ja pargastest. Kui Rein või Doonau muutub liiga madalaks, saavad alused võtta pardale palju vähem lasti. Nii võib elektrijaamal nappida kütust isegi juhul, kui jahutamiseks veel vett jätkub.

Prantsusmaa vähendas kuumuse tõttu tuumaenergia tootmist

Prantsusmaa on pidanud jõgede soojenemise tõttu tuumajaamade võimsust piirama korduvalt. 2023. aasta juulis hoiatas EDF, et Rhône’i kõrge temperatuur piirab Bugey ja Saint-Albani tuumajaamade tootmist. Bugey 3,6-gigavatisest võimsusest jäi järgi 1,8 gigavatti ning Saint-Albani 2,6 gigavatist 1,3 gigavatti. Tegemist oli sisuliselt võimaliku tootmisvõimsuse poolitamisega.

Veel ulatuslikumalt kordusid piirangud 2025. ja 2026. aastal. 2025. aasta juuni lõpus peatas EDF Edela-Prantsusmaal asuva Golfechi esimese reaktori, sest Garonne’i jõe temperatuur ähvardas ületada jaama keskkonnaloaga kehtestatud piiri. Teine reaktor oli sel ajal hoolduses, mistõttu peatus kogu jaama elektritootmine. Golfechi puhul jälgitakse jõevee ööpäeva keskmist temperatuuri elektrijaamast allavoolu. Kui see ähvardab tõusta üle 28 kraadi, tuleb tootmist vähendada või reaktor seisata.

Sellel aastal ehk 2026. aasta juulis kärpis kuumalaine Prantsusmaa tuumaelektri tootmist ühel hetkel 6,3 gigavati võrra. Piirangud puudutasid kaheksat reaktorit Saint-Albani, Bugey, Golfechi ja Blayais’ jaamades. Vähenenud tootmisvõimsus vastas ligikaudu 14 protsendile Prantsusmaa sama hetke elektritarbimisest. Golfechi teine ja Bugey kolmas reaktor peatati täielikult, ülejäänud töötasid väiksema võimsusega. EDF rõhutas, et piirangud ei tulenenud ohust reaktoritele. Tootmist vähendati selleks, et jõkke suunatav jahutusvesi ei kahjustaks vee-elustikku.

Šveits sulges Beznau reaktorid

Šveitsis tuli 2025. aasta kuumalaine ajal piirata Aare jõe ääres asuva Beznau tuumajaama tööd. Jaamal ei ole suuri jahutustorne ning see kasutab jahutamiseks otseselt jõevett. Kui Aare temperatuur allpool elektrijaama jõudis 25 kraadini, vähendas operaator Axpo mõlema reaktori võimsuse umbes 50 protsendini. Seejärel peatati esimene reaktor ning kuumalaine jätkudes ka teine.

Axpo teatel võeti meetmed kasutusele Aare ökosüsteemi kaitsmiseks ja Šveitsi energiaameti nõuete täitmiseks. Eesmärk oli vältida olukorda, kus elektrijaam soojendab niigi sooja jõge veelgi. Sarnane olukord kordus Beznau jaamas 2026. aasta juunis: mõlema reaktori võimsus vähendati esmalt poole võrra ja seejärel peatati tootmine ajutiselt.

Jahutustorn vähendab sõltuvust jõest, kuid ei kaota seda

Elektrijaama veevajadus sõltub suuresti jahutussüsteemist. Läbivoolujahutuse korral võetakse jõest väga suur kogus vett, juhitakse see läbi kondensaatori ja lastakse soojemana jõkke tagasi. Selline süsteem sõltub tugevalt jõe vooluhulgast ja temperatuurist.

Jahutustorniga jaamas kasutatakse sama vett korduvalt. Jõest tuleb võtta palju vähem lisavett, kuid osa veest aurustub ning eriti kuuma ja kuiva ilmaga suureneb aurumiskadu. Ka jahutustorni töövõime langeb, kui õhk on väga soe või niiske.

Õhkjahutus kasutab vett vähe või üldse mitte, kuid seadmed on kallimad, võtavad palju ruumi ning nende kasutegur võib kuuma ilmaga tugevasti langeda. Seetõttu kasutatakse täielikku kuivjahutust suurtes tuumajaamades harva.

Mere ääres asuvate jaamade olukord on üldiselt parem, sest merevee hulk ei vähene põua tõttu samal viisil nagu jõgedes. Ka merevee soojenemine, vetikad, meduusid ja muud organismid võivad siiski jahutussüsteeme häirida. Näiteks sundisid meduusiparved 2025. aastal Prantsusmaal Gravelines’i tuumajaama reaktoreid ajutiselt seiskama, sest ummistasid jahutusvee sissevõtu filtreid. Kuid merevee soojendamine tooks Eestis kaasa raskeid tagajärgi …

Merevee soojenemine vähendab hapnikusisaldust ka Soome lahes

Soe vesi suudab lahustada vähem hapnikku kui külm vesi. Seetõttu väheneb juba ainuüksi temperatuuri tõustes vee võimalik hapnikusisaldus.
Soojenemine tugevdab vee kihistumist. Soe ja kergem pinnavesi seguneb halvemini külmema süvaveega. Atmosfäärist pinnavette jõudnud hapnik ei pääse seetõttu kergesti põhjalähedastesse veekihtidesse.
Soojas vees kiirenevad ainevahetus ja lagunemine. Bakterid lagundavad põhja vajunud vetikaid ja muud orgaanilist ainet kiiremini ning kulutavad selle käigus rohkem hapnikku.

Soome lahe merevee hapnikusisaldus on juba niigi madal eutrofeerumise ehk liigne lämmastiku- ja fosforikoormuse tõttu. Toitained panevad vetikad vohama. Kui vetikad surevad ja põhja vajuvad, tarbib nende lagunemine hapniku ära. Soojenemine muudab selle juba olemasoleva probleemi hullemaks.

Lisaks takistab Soome lahes süvavee hapnikuga varustamist soolsuse erinevus. Pinnal on jõgedest pärinev magedam vesi, selle all aga Läänemere keskosast saabuv soolasem ja raskem vesi. Nende vahele kujuneb kiht, millest hapnik väga aeglaselt läbi pääseb. Soojem pinnavesi võib kihistumist veelgi tugevdada.

Tagajärjeks võib olla:

hapnikuvaegus ehk hüpoksia, kui hapnikku on alla 2 mg/l;
täielik hapnikupuudus ehk anoksia;
väävelvesiniku tekkimine põhjalähedases vees;
põhjaloomastiku hukkumine ja kalade elupaikade vähenemine;
fosfori vabanemine hapnikuta põhjasetetest, mis omakorda toidab uusi vetikaõitsenguid.

Tekib nõiaring: soojenemine → tugevam kihistumine → vähem hapnikku põhjas → rohkem fosforit setetest → rohkem vetikaid → lagunemisel veel suurem hapnikukulu.

HELCOMi hinnangul ei ole Läänemere avaosa ega Soome lahe lääneosa süvavee hapnikuseisund hea ning hapnikuvõlg on alates 1990. aastatest märgatavalt suurenenud. Kliimamuutus tõenäoliselt süvendab probleemi, kuid toitainete merre jõudmise vähendamine jääb kõige olulisemaks abinõuks.

Veepuudus puudutab suurt osa Euroopa elektritootmisest

Euroopa Keskkonnaameti andmetel sõltub ligikaudu 65 protsenti Euroopa elektritootmisest endiselt mingil määral jahutusveest. Aastatel 2000–2022 moodustas elektrijaamade jahutus keskmiselt 36 protsenti kogu Euroopa Liidu majandussektorite veevõtust. See ei tähenda, et kogu võetud vesi ära tarbitakse – suur osa juhitakse veekogusse tagasi –, kuid jaam sõltub siiski piisavast vooluhulgast ja lubatud temperatuurist.

Prantsusmaa kogemus näitab samal ajal, et kuumusest tingitud tootmiskaod ei ole seni kogu aasta lõikes olnud väga suured. Probleem võib aga olla palju teravam üksikutel kuumadel päevadel. Kui mitu sama jõe ääres asuvat jaama peavad korraga võimsust vähendama ning kliimaseadmed kasvatavad tarbimist, võib mõju elektrihinnale ja varustuskindlusele olla märkimisväärne.

Kliimamuutus muudab piirangud sagedasemaks

Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu: alates 1980. aastatest on temperatuur siin tõusnud ligikaudu kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Copernicuse ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel oli 2024. aasta Euroopa mõõtmisajaloo kõige soojem ning 2025. aastal tabasid kuumalained nii Vahemere piirkonda kui ka Euroopa põhjaosa.

Kliimamuutus mõjutab elektrijaamade jahutusvõimalusi korraga mitmel viisil:

kuumalained tõstavad jõgede ja järvede temperatuuri;
vähene sademete hulk ja suurem aurumine langetavad veetaset;
lumevaesed talved vähendavad kevadist ja suvist vooluhulka;
liustike taandumine muudab pikemas plaanis jõgede veerežiimi;
soojem jahutusvesi vähendab elektrijaama kasutegurit;
samal ajal kasvab kuumadel päevadel elektritarbimine.

See ei tähenda, et tuuma- või muud soojuselektrijaamad muutuksid Euroopas kasutuskõlbmatuks. Küll aga tuleb uute jaamade asukoha ja jahutussüsteemi valikul arvestada tulevaste, mitte möödunud sajandi veetingimustega. Võimalike lahenduste hulka kuuluvad tõhusamad jahutustornid, õhk- ja hübriidjahutus, puhastatud reovee kasutamine, suuremad veereservid ning elektrivõrk, mis ei sõltu ühe kuumalaine ajal korraga haavatavaks muutuvatest jaamadest. Selle aasta Doonau kriis näitab, et küsimus pole enam üksnes tulevikuprognoosis. Euroopa soojuselektrijaamade sõltuvus piisavalt jahedast veest mõjutab elektritootmist juba praegu.

Allikad: Reuters: Ungari energiakriis ja Paksi toodangu langus, Reuters: Rumeenia suunas Doonau vett Cernavodă jaamale, Reuters: Euroopa jõgede kahanemine ja elektritootmine, Reuters: Prantsusmaa 2026. aasta tootmispiirangud, Reuters: Prantsusmaa piirangud 2023. aastal, Axpo: Beznau esimese reaktori sulgemine 2025. aastal, Axpo: Beznau võimsuse vähendamine, Prantsusmaa tuumaohutusamet: jahutusvee temperatuuripiirangute selgitus, Euroopa Keskkonnaamet: elektrijaamade veekasutus, Copernicus: Euroopa kliima 2024