Autor: Arkansase Ülikool kinnitab, et suured päikesejaamad mõjutavad praegu kõigest 0,2% Arkansase põllumaast ja ka tulevikus jääb see alla 1%.
Päikeseenergia tootmist kasutatakse järjest enam Ameerika Ühendriikides nii energiavajaduse katmiseks kui ka süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks. Arkansas järgib seda suunda – 2023. ja 2024. aastal rajati mitu suurt päikesejaama ning lisa on tulemas. Aga kas mure, et liig palju põllumaad enam toitu ei tooda, on põhjendatud?
„Kuna Arkansase majandus toetub rohkem põllumajandusele kui kogu riik või naaberosariigid, äratab põllumajandusmaa ümbersuunamine teisteks otstarveteks tootjate ja tarbijate tähelepanu,“ ütles Mike Popp, põllumajanduse ökonoomika ja ärikorralduse professor ning äsja avaldatud teabelehe „Päikesepaneelide paigalduste põllumajanduslik jalajälg Arkansases“ kaasautor.
Teabelehes märgitakse, et kuigi mõju põllumajandussaaduste hindadele peetakse üldiselt väheseks, tekivad küsimused kinnisvara väärtuse, ilmastikuriskide ja maa taastamise kohta. 2026. aastaks on 15-s Arkansase maakonnas, enamasti Delta piirkonnas, kus domineerib põllumajandus, suured päikesejaamad. Suuremahulisteks loetakse siin 20 MW või suuremad süsteeme. Praegu on selliseid jaamu põllumaadel 11 maakonnas. Veel neli päikesejaama rajatakse aastaks 2026, sealhulgas üks Grant’i maakonda metsamaale.
Teadlased prognoosivad USA Energiainfo Ameti andmete põhja, et 2026. aastaks katavad suuremahulised päikesejaamad 0,2% Arkansase osariigi 13,7 miljonist aakrist (≈5,54 miljonit hektarit) põllumaast. Maakondades, kus päikesejaamad juba olemas, ulatub nende osa 0,2 kuni 1,7 protsendini maakonna põllumaa kogupindalast.
Päikesejaamade suurused ulatuvad 50 MW võimsusega jaama puhul kuni 445 aakrini (≈180 hektarit) ning 300 MW puhul kuni 2670 aakrini (≈1080 hektarit).
Kas mure, et liig palju põllumaad enam toitu ei tooda, on põhjendatud?
2023. aastaks oli Arkansase osariigis ligi 15 000 MW elektritootmisvõimsust, mille allikateks olid maagaas, kivisüsi, tuumaenergia, hüdroenergia, päike ja tuul. Uuring ütleb, et kui TEOREETILISELT püstitada ülesanne suurendada osariigi elektritootmisvõimsust KAHEKORDSEKS AINULT päikeseelektrit kasutades, siis nõuaks see umbes 133 500 aakrit (≈54 030 hektarit) maad. See võimaldaks päevasel ajal katta vajaduse elektrienergia järele, asendades kõik muud allikad.
„Ka sellise äärmusliku stsenaariumi korral, mis on ebatõenäoline, hõivaks päikeseenergia vähem kui 1% osariigi 13,7 miljonist aakrist (≈5,54 miljonit hektarit) põllumaast,“ ütles Popp.
Popp töötab Arkansase Põllumajandusuuringute Jaama juures, mis on Ülikooli Põllumajanduse Osakonna teadusüksus, ning Dale Bumpers’i Põllumajanduse, Toidu ja Eluteaduste Kolledžis.
Võrdluseks: Ajavahemikus 2001–2016 muudeti rohkem kui 267 000 aakrit (umbes 108 000 hektarit) Arkansase põllumajandusmaast linnalisteks ja tihedalt arendatud aladeks ning madala tihedusega elamupiirkondadeks. See maa oleks suutnud toita ligikaudu 82 000 inimest aastas. Ehk siis ainult linnade laienemise tõttu kadus põllumaad ainuüksi 15 aasta jooksul rohkem kui päikesejaamade all on või mõistlikult planeerides olla võiks. Veel suuremad probleemid on aga intensiivpõllumajanduse tõttu degradeerunud põllumaade kiire lisandumine ning kohutav komme põletada põllujääke pärast saagikoristust. Arkansas paigutati viimaseks kõigi 50 USA osariigi seas seoses põllumajandusmaa säilitamise ja kaitsmise poliitikate puudumisega.
Päikeseenergia kiire kasv
Päikeseelektri tootmise tõhusus on viimase kümnendi jooksul peaaegu kahekordistunud. Ühe megavati (1MW suudab aastas varustada energiaga umbes 150–200 majapidamist) tootmiseks on vaja ligikaudu 5,5 aakrit (≈2,23 hektarit) maad, viidates 2022. aasta uuringule. Võrdluseks – 2013. aastal oli see umbes 9 aakrit (≈3,64 hektarit) megavati kohta.
Arkansases on viimastel aastatel päikesejaamade arv kiiresti kasvanud – 2024. aastal lisandus 1100 megavatti ja veel 400 megavatti on kavas paigaldada sel aastal.
USA Põllumajandusministeeriumi andmetel, millele uurijad viitavad, on päikeseprojektid kogu riigis eemaldanud põllumajanduslikust kasutusest vähem kui 0,05% maast – ehk siis olematu hulga maad.
Agrivoltaika ehk põlluenergeetika
Ligikaudu 28 000 aakrit (≈11 330 hektarit) Arkansase põllumajandusmaast moodustavad niisutusvee reservuaarid. Popp’i sõnul on ujuvad päikesepaneelid paljulubav uurimisvaldkond, kuna need aitavad vähendada mõju põllumajandusmaale. Lisaks vähendavad paneelid märgatavalt aurumist, sest suur osa päikesekiirgusest muundatakse elektriks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vesi alandab paneelide temperatuuri, mis tähendab suuremat elektritootmist.
On mitmeid võimalusi ühendada päikeseenergia põllumajandusega – seda nimetatakse agrivoltaikaks. Levinud näidetena tuuakse päikesepaneelide kombineerimist lammaste karjatamise ja mesindusega. Saksamaa jpt riikide kogemus näitab, et koos päikesepaneelidega ehk kõrgemaletõstetud paneeliridade all ja vahel saab kasvatada mida iganes – vilja, juurvilju, õunu, lilli jne. Lihtsalt tuleb arvestada, et tehnika peab ridade vahel liikuma mahtuma.
Millist maad päikesejaamade rajamiseks eelistatakse?
Uuringus selgitatakse, et eramaaomanikud rendivad sageli maad päikesejaamade jaoks täiesti vabatahtlikult, mõnikord kuni 30-aastasteks perioodideks. Selliste rendilepingute hinnad jäävad vahemikku 450 kuni 2500 dollarit aakri kohta. Eelistatud on tasandatud, puhastatud või lõunasse kalduv maa, mis ei asu märgaladel.
„Varasemad kulutendentsid ja tuleviku prognoosid näitavad, et suuremahulised projektid on kõige odavam taastuvenergia allikas,“ märgitakse uuringus. „Seega on selle sektori laienemine tõenäoline. Hoolika planeerimise korral võivad sellised süsteemid pakkuda majanduslikku ja keskkondlikku kasu, põhjustamata olulist negatiivset mõju põllumajandusmaale.“
Loe lisaks:
Tuleohutute akutehnoloogiate hetkeseisust ja tulevikust
Ka Trump ei peata taastuvenergia kasvu
Maa taimestik ei suuda lisanduvat CO2 hulka enam siduda
Taastuvenergia katab 30% maailma elektritarbimisest
Uued vesiakud – liitiumivabad, odavad, ei sütti ega plahvata
Nende majandusharude doteerimine tekitab tohutut kahju
Lühiinfo: Arkansas
Arkansas on Ameerika Ühendriikide kagupiirkonnas asuv osariik, mida tuntakse mitmekesise looduse ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Siin on ülevaade osariigi olulisematest omadustest:
📍 Asukoht ja rahvastik
Arkansas asub USA lõuna-keskosas ning piirneb Missouri, Tennessee, Mississippi, Louisiana, Texase ja Oklahoma osariikidega.
- aasta seisuga elab osariigis umbes 3,089,060 inimest, olles osariikidest 34. kohal.
🏛️ Pealinn ja suuremad linnad
Osariigi pealinn ja suurim linn on Little Rock, mis asub Arkansase jõe ääres Ouachita mägede jalamil. Linn on oluline kultuuri-, majandus- ja transpordikeskus, kus asuvad mitmed muuseumid, teatrid ja ajaloolised paigad.
🌿 Looduslikud olud
Arkansast kutsutakse sageli “Loodusosariigiks” (The Natural State) tänu selle mitmekesisele maastikule, mis hõlmab mägesid, metsi, jõgesid ja järvi. Olulised looduspiirkonnad hõlmavad Ozarki ja Ouachita mägesid, samuti Delta piirkonna viljakaid tasandikke. Southern LivingArkansas
🏞️ Tuntumad loodusobjektid
- Hot Springsi rahvuspark: Üks vanimaid rahvusparke USA-s, tuntud oma geotermaalsete allikate poolest.
- Crater of Diamonds State Park: Ainus koht maailmas, kus külastajad võivad otsida ja endale jätta leitud teemante.
- Crowley’s Ridge: Geoloogiline anomaalia, mis ulatub läbi kirde-Arkansas’e, pakkudes ainulaadset taimestikku ja maastikku.
- Ozarki mäed: Ulatuslik mäestik, mis pakub maalilisi vaateid, matkaradu ja rikkalikku kultuuripärandit.
🌲 Looduskaitsealad
Umbes 11,49% Arkansas’e territooriumist on kaitse all, hõlmates 3,9 miljonit aakrit (umbes 1,58 miljonit hektarit). Suurim kaitseala on Hot Springsi rahvuspark.