Autor: Hispaania paigaldab 10 sünkroonkompensaatorit võrgu stabiliseerimiseks ja elektrikatkestuste vältimiseks. Kulud tehakse tasa 3 aastaga.
Pärast eelmise aasta Ibeeria poolsaare ulatuslikku elektrikatkestust võtab riik pingekontrolli teemat tõsiselt. Sünkroonkompensaatorid on sisuliselt elektrivõrgu poolt kasutatavad pöörlevad mootorid, mis tarbivad vähe elektrit ega pole ettenähtud muuks kui ainult elektrivõrgu stabiliseerimiseks. Nende pöörlemist kasutatakse reaktiivvõimsuse kiireks neelamiseks või tootmiseks, mis on elektrivõrgu pinge reguleerimisel ülioluline.
Hispaanial oli juba kaks projekti käimas Kanaari ja Baleaari saartel, mis on mandrist eraldatud ning vajavad stabiilsuse tagamiseks täiendavaid meetmeid. Uus plaan näeb ette täiendava kompensaatori paigaldamise mõlemale saarestikule ning esmakordselt rajatakse sünkroonkompensaatorid ka Hispaania mandriossa.
Kuna taastuvenergia osakaal süsteemis kasvab, suletakse üha rohkem fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu. Ajalooliselt on kivisöejaamad pakkunud vajalikku pöörlevat massi, mis auruturbiinide abil tootis elektrit ning mida sai kasutada ka reaktiivvõimsuse ja inertsi tagamiseks. Tänapäeval täidavad seda rolli sageli gaasiturbiinid, mis saastavad küll vähem kui kivisöejaamad, kuid gaas on endiselt sisseveetav fossiilkütus. Hüdroelektrijaamad ei saa seda ülesannet täita üha kahjustavama põua tõttu. Kuigi nn sünteetilist inertsi saab luua ka võrkukujundavate inverterite ja akusalvestussüsteemide abil, hakkavad sünkroonkompensaatorid seda rolli üle võtma.
Üks esimestest projektidest rajatakse Badajozi lähedale – sõlmpunkti, kus elektrikatkestuse esimesed probleemid tekkisid. Teised projektid keskenduvad stabiilsuse tugevdamisele Portugali ühendusliini piirkonnas ning päikeseenergia suuremale integreerimisele.
Iga uus projekt maksab ligikaudu 100 miljonit eurot ning investeering kaetakse tarbijate võrgutasude kaudu. Nagu varem arutatud, tähendab elektrivõrkude arendamine suure tõenäosusega võrgutasude tõusu nende kulude katmiseks. Oluline on, et odavam taastuvenergia aitaks seda hinnatõusu tasakaalustada ning et võrke kasutataks võimalikult tõhusalt, et kulud püsiksid kontrolli all. Valitsuse ja Red Eléctrica sõnul vähendavad need meetmed muid kulusid, näiteks tehnilisi piiranguid, mis on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud, ning seega tasandatakse need umbes kolme aasta jooksul. Energeetikaminister Joan Groizard selgitas 2025. aasta Energiaöö avamisel peetud kõnes, et see meede toob kaasa märkimisväärse kokkuhoiu süsteemi praeguste kulude pealt.
„Need on tegevused, mis tasuvad end ära, arvestades, et 2024. aastal kulutasid tarbijad tervikuna pinge reguleerimise tehnilistele piirangutele üle 600 miljoni euro… Tegelikult hindab Red Eléctrica, et investeering sellesse võrgu tugevdamisse võiks amortiseeruda kolme aasta jooksul,“ märkis ta oma kõnes.
Saksamaa kasutab samuti üsna aktiivselt sünkroonkompensaatoreid
Saksamaa on tuntud selle poolest, et elektrivõrk on väga rikkekindel. Pärast tuuma- ja söejaamade sulgemist on Saksamaa elektrivõrk kaotanud suure osa oma loomulikust „pöörlevast massist“ (inertsist), mis varem aitas sagedust ja pinget stabiliseerida. Selle kompenseerimiseks on nad paigaldanud sünkroonkompensaatoreid mitmesse kriitilisse võrgu sõlmpunkti.
Näiteks endised elektrijaamad (eriti kivisöejaamad) on ümber ehitatud nii, et turbiinid töötavad edasi sünkroonkompensaatoritena. Suured ülekandevõrgu operaatorid (nt TenneT, 50Hertz) on tellinud ja ehitanud uusi sünkroonkompensaatoreid piirkondadesse, kus on palju tuule- ja päikeseenergiat. Neid kasutatakse eriti Põhja-Saksamaal, kus tuuleenergia osakaal on väga suur ja võrgu stabiilsus vajab lisatuge.
Samas ei toetu Saksamaa ainult sellele lahendusele. Nad kombineerivad sünkroonkompensaatoreid, võrkukujundavaid invertereid (grid-forming inverters), akusalvestust ning paindlikke gaasijaamu. Ehk lühidalt: jah, Saksamaa kasutab samu tehnoloogiaid nagu Hispaania, kuid pigem osana laiemast lahenduste komplektist, mitte ainsa põhivahendina.
Eestis (ja ka Lätis-Leedus) on viimastel aastatel rajatud mitu sünkroonkompensaatorijaama. Eestis on neid kaks. Nende ülesanne on hoida võrgu sagedust ja pinget stabiilsena, pakkuda vajalikku inertsi (ehk „pöörlevat massi“) ja aidata vältida suuri häireid või katkestusi. Lihtsalt öeldes: need on nagu „stabilisaatorid“, mis hoiavad elektrivõrgu rahulikuna ka siis, kui tootmine ja tarbimine kiiresti muutuvad.
Loe lisaks:
Saksamaa panus vesinikule on päästerõngas rasketööstusele
Nende majandusharude doteerimine tekitab tohutut kahju
Hiina vähendas reostust taastuvenergia abil!
Just tuuleenergia toob elektri hinna alla
Tuumajaamade lähedal on inimeste vähisuremus suurem
Euroopa ehitab elektrihinna langetamiseks meretuuleparke