Kiire taastuvenergiale üleminek on väga kasulik!

Euroopa võidab kiirest taastuvenergiale üleminekust sadu miljardeid! Kasu tuleb väiksematest kütusekuludest, paremast kliimast ja tervisest.

Fossiilkütuste hindade tõus ja hinnakõikumised tähendavad, et taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtt süsinikuneutraalsuse saavutamiseks toob kasu mitte ainult kliimale, vaid pakub ka märkimisväärseid lisahüvesid õhukvaliteedi, rahvatervise ja majanduse jaoks.

Korduvad geopoliitilised pinged ja fossiilkütuste impordi piirangud on tõstnud energiahindu kogu Euroopa Liidus, paljastades energiavarustuse puudujäägid ja energiajulgeoleku haavatavuse. Kuna energiahinnad ei näita märke naasmisest 2020. aasta eelsele tasemele, on hädavajalik Euroopa Liidu energiapöörde strateegiad kriitiliselt ümberhinnata.

Max Plancki Keemiainstituudi (MPIC) teadlaste juhitud rahvusvaheline uurimisrühm hindas, kuidas erinevad vastused fossiilkütuste hinnatõusule ja hinnakõikumistele võivad mõjutada energiasüsteemi, majandusarengut, õhukvaliteeti, kliimat ja tervist.

Kuidas hinnata energiapööret?

„Integreeritud hindamine aitab selgitada, miks ja kuidas taastuvenergia laienemine võib olla väärtuslik enamaks kui ainult energiavarustuse puudujäägi katmiseks,“ ütles uuringu juhtivautor ja MPIC aerosoolkeemia osakonna projektijuht dr Wenjun Meng. „Tervikliku lähenemise abil ühendasime hiljuti väljatöötatud süsteemidünaamika mudeli WILIAM ning kasvuhoonegaaside ja õhusaaste koostoimeid kirjeldava hästi tuntud mudeli GAINS, et hinnata erinevate lühiajaliste meetmete ja pikaajaliste strateegiate üldist ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.“

Taastuvenergia katab energiavajaduse puudujäägid ja toob laiemat kasu

Uuring põhineb Rahvusvahelise Rakendussüsteemide Analüüsi Instituudi (IIASA) väljatöötatud “energiateel” ning arvestab kehtivaid õigusakte. Tulemused näitavad, et pikaajalised strateegiad, mis hõlmavad taastuvenergia kiiremat ja ulatuslikumat kasutuselevõttu, võivad tõhusalt katta energiavarustuse puudujäägid, aidates samal ajal leevendada kliimamuutusi ja parandada rahvatervist. See loob märkimisväärset ühiskondlikku ja majanduslikku kasu, mis ületab taastuvenergia laiendamise kulud.

Kuni 600 miljardi euroga plussis

2021. aastal vastuvõetud Euroopa kliimaseaduse eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kasvanud energiahindade tõttu leiti, et fossiilkütustest kiiremini loobumine ja algselt 2050. aastaks seatud eesmärkide varasem saavutamine tooks suuremat kasu kui seni arvati. Näiteks prognoositakse, et taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine nii, et nullnetoheide saavutatakse 10 aastat varem, tooks Euroopa Liidule uuritud stsenaariumide lõikes ligikaudu 100–600 miljardi euro suuruse puhaskasu, arvestades kütusehindade taset aastatel 2021 kuni 2023. See kasu hõlmab kulutuste vähendamist fossiilkütustele, CO2 ühiskondlike kulude vältimist (kliimakasu), paremast õhukvaliteedist tulenevat ja rahasse arvestatud tervisekasu ning väiksemaid kulutusi saaste vähendamisele. Kokkuvõttes ületab see elektrijaamade, infrastruktuuri ja lõppkasutusseadmetega seotud kulud.

Kogu Euroopa Liitu hõlmav kumulatiivne puhaskasu stsenaariumi puhuks, kus taastuvenergiale üleminekut nullnetoheiteni kiirendatakse 10 aasta võrra ehk aastalt 2050 aastale 2040, arvestades 2019. ja 2023. aasta kütusehindade taset. Graafik: Wenjun Meng, MPI for Chemistry

Elektrihinna dünaamika muudab hinnangu realistlikumaks

Integreeritud hindamine arvestab, et 2050. aastaks seatud sihtide varasem saavutamine nõuaks taastuvenergia tootmise kiiret kasvu, mis omakorda suurendab vajadust tootmise paindlikkuse, salvestuse, elektrivõrgu juhtimise ning tootmise piirangute vähendamise meetmete järele. Need süsteemsed piirangud võivad mõjutada elektri tasandatud omahinda (LCOE) ehk elektri tootmise keskmist kulu kogu energiasüsteemi elutsükli jooksul.

„Taastuvenergia pakub märkimisväärset pikaajalist kasu, kuid üleminek tuleb siiski hoolikalt planeerida. Elektrikulude dünaamiliste muutuste arvestamine on oluline samm realistlikumate prognooside suunas kiire taastuvenergia laienemise kohta ning toetab tõhusate ja kestlike strateegiate väljatöötamist, et lahendada taastuvenergiale ülemineku ja üleilmsete muutustega seotud suuri väljakutseid,“ ütles MPIC aerosoolkeemia osakonna direktor ja uuringu vastutav autor professor Yafang Cheng. „Meie tulemused näitavad, et puhtamad energiateed muutuvad energiasüsteemide planeerimisel ja otsuste tegemisel atraktiivsemaks siis, kui hinnad ja poliitikameetmed kajastavad täielikumalt fossiilkütustega seotud kliima-, tervise- ja majanduskulusid.“

Energiajulgeoleku ja tervisega saab tegeleda korraga

Kuigi uuring keskendus Euroopa Liidule, on tulemused olulised ka teistele piirkondadele, kus tuleb toime tulla fossiilkütuste hinnatõusu ja hinnakõikumiste, energiaimpordi sõltuvuse ning kliimapoliitilise survega. Eriti arenevates majandustes, kus energiasüsteemid kiiresti laienevad, võivad tänased valikud mõjutada aastakümneteks seda, kas areng liigub puhtamate või fossiilkütustest enam sõltuvate lahenduste suunas. Kuna paljud piirkonnad maailmas püüavad samaaegselt tugevdada energiajulgeolekut ja kiirendada puhtale energiale üleminekut, rõhutab uuring, et energiajulgeoleku, õhukvaliteedi, rahvatervise ja kliimaeesmärkidega on võimalik tegeleda korraga, saavutades seejuures laiemat ühiskondlikku ja majanduslikku kasu.

„Uuring rõhutab, et energiajulgeoleku, kliimamuutuste ja rahvatervise ühiskondlikke ning majanduslikke mõjusid tuleks hinnata koos ning et puhast õhku tuleks käsitleda kestliku arengu eesmärgina,“ lisas uuringu kaasautor ja MPIC mitmefaasilise keemia osakonna direktor professor Ulrich Pöschl.

Uuringud viis läbi interdistsiplinaarne teadusrühm, kuhu kuulusid teadlased Max Plancki Keemiainstituudist (Saksamaa), Valladolidi Ülikoolist (Hispaania), Groningeni Ülikoolist (Holland), Rahvusvahelisest Rakendussüsteemide Analüüsi Instituudist (Austria), University College Londonist (Suurbritannia), Hiina Teaduste Akadeemiast, Pekingi Ülikoolist ja Tsinghua Ülikoolist (Hiina).

Kliimauuringud sõltuvad üha enam interdistsiplinaarsest koostööst

Uuring tugineb PANTHEONi teadusprojektile, mida rahastavad Euroopa Komisjoni programm Horizon ning Hiina teadus- ja tehnoloogiaministeerium Euroopa Liidu ja Hiina kliimamuutuste ja elurikkuse juhtprogrammi (CCB Flagship) raames. PANTHEONi eesmärk on töötada välja integreeritud hindamismudelite raamistik ja dekarboniseerimise tegevuskavad, et aidata Euroopa Liidul ja Hiinal saavutada süsinikuneutraalsus, arvestades samal ajal sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnamõjusid.

„Kliimauuringud sõltuvad üha enam interdistsiplinaarsest koostööst, et mõista energia, keskkonna, tervise ja ühiskonna keerukaid seoseid. See uuring näitab, kuidas eri valdkondade ja riikide ekspertteadmiste ühendamine võimaldab kujundada realistlikumaid ja poliitikakujundamiseks sobivamaid teid süsinikuneutraalsuse ja kestliku arengu suunas,“ lisas Groningeni Ülikooli energia ja kestlikkuse uurimisinstituudi direktor, uuringu kaasautor ja PANTHEONi projekti juht professor Klaus Hubacek.

Viited uuringutele

Wenjun Meng, Jaime Nieto, Dabo Guan, Jing Meng, Robert Sander, Ulrich Pöschl, Klaus Hubacek, Hang Su, Shu Tao, Yafang Cheng, Rethinking Energy Transition Strategies for the European Union amid Rising Energy Prices, pnas.2609606123.

PANTHEON project “Pathways to(wards) carbon neutrality for climate, environment, health and socio-economic co-benefits”: https://pantheon-decarbonisation.com/

EU-China Flagship Program for Climate Change and Biodiversity (CCB Flagship): https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/horizon-cl5-2023-d1-02-01

WE-Heraeus-Seminar “Future of Integrated Assessment Models: Pathways Towards Carbon Neutrality for Climate, Environment, Health and Socio-economic Co-benefits”: https://pantheon-decarbonisation.com/the-future-of-integrated-assessment-models-why-carbon-neutral-pathways-need-humans-in-the-loop/

WILIAM model: https://github.com/LOCOMOTION-h2020/WILIAM_model_VENSIM

WILIAM — the Within Limits Integrated Assessment Model — is a system dynamics integrated assessment model developed within the University of Valladolid-coordinated LOCOMOTION project to assess long-term transition pathways by linking demography, society, economy, finance, energy, materials, land and water, and climate. WILIAM v1.3 is applied in this study.

GAINS model: https://gains.iiasa.ac.at/models/gains_models4.html