Krooniline stress võib südant kahjustada

Kui igapäevaelu tekitab pikaajalist stressi, siis soodustab see kroonilist põletikku, suurendades infarkti ja insuldi ohtu kuni 43%.

Igapäevaelu pikaajaline stress võib soodustada varjatud kroonilist põletikku, mis muudab aastate jooksul südame ehitust ning suurendab infarkti ja insuldi ohtu. Ligi poole miljoni briti andmed näitasid, et suurima põletikutasemega inimeste risk oli 43 protsenti kõrgem.

Igapäevaelust tingitud krooniline stress võib olla seotud südame püsivate ehituslike muutustega, mis kahjustavad tervist ja võivad lühendada eluiga. Sellisele järeldusele jõudsid MRC meditsiiniteaduste laboratooriumi (MRC Laboratory of Medical Sciences, LMS) ja Londoni Imperial College’i teadlased.

Põletik võib südant kahjustada aastaid enne sümptomite ilmnemist

Ligi 480 000 Ühendkuningriigi täiskasvanu andmetel põhinev uuring on teadlaste sõnul suurim omataoline. Tulemused näitavad, et inimeste sotsiaal-majandusliku olukorra ja eluviisiga seotud krooniline põletik on seotud nii südame kahjulike ehituslike muutuste kui ka suurema infarkti- ja insuldiriskiga. Need muutused võivad tekkida aastaid enne südame-veresoonkonnahaiguse sümptomite ilmumist ning jääda seetõttu pikaks ajaks varjatud ohuks.

LMS-i südame arvutusliku kuvamise rühma juht ning Londoni Imperial College’i Briti Südamefondi kardiovaskulaarse tehisaru professor Declan O’Regan ütles:

„Meie uuring, mis on suurim omataoline, viitab sellele, et miljonid inimesed võivad elada varjatud põletikuga, mis muudab aegamisi nende südant ja põhjustab pikaajalist kahjustust, suurendades infarkti ja insuldi riski. Krooniline põletik on keerukas nähtus, kuid teame, et see on seotud meie tervisega ning seda mõjutavad mitmesugused eluviisi- ja majanduslikud tegurid. See tähendab, et inimese riski võivad suurendada ainuüksi tema elukeskkond, majanduslik olukord, perekonna tervis ja eluviis.”

„Kuigi tervisealase ebavõrdsuse vähendamine on endiselt suur ülesanne, saame põletiku vastu ka ise midagi teha, sealhulgas vähendada selliseid riskitegureid nagu suitsetamine ja rasvumine.”

Varjatud põletik võib muuta südame ehitust

Krooniline põletik tähendab organismi immuunsüsteemi pikaajalist nõrka aktiveeritust. Seda on seostatud paljude haigustega, sealhulgas vähi ja diabeediga, ning üha enam peetakse seda ka südamehaiguste varjatud mõjutajaks.

Uuringus analüüsisid teadlased ligi 480 000 Ühendkuningriigi täiskasvanu andmeid UK Biobankist. Põletiku hindamiseks kasutati vere biomarkerit glükoproteiini atsetüülid ehk GlycA ning tulemusi kõrvutati südame kuvamisuuringute ja geeniandmetega.

Kõige kõrgema põletikutasemega viiendikku kuulunud inimestel oli infarkti ja insuldi risk 43 protsenti suurem kui kõige madalama põletikutasemega viiendikul. Suurema põletikutasemega inimeste südames esines ka rohkem ehituslikke muutusi: südame seinad olid paksenenud, südameõõned väiksemad ja südame täitumine halvem. Need muutused võivad areneda aastaid märkamatult, enne kui kujuneb südamepuudulikkus.

Ka inimestel, kellel ei olnud uuringu alguses südamehaigust, kaasnes püsivalt kõrgema põletikutasemega 43 protsenti suurem infarkti- ja insuldirisk.

Halb vaimne tervis ja vaesus on põletikutekitajad

Kõrgem põletikutase oli tugevalt seotud sotsiaal-majandusliku ebasoodsama olukorra ja psühholoogilise distressi ehk tugeva vaimse pinge tunnustega. Seos ilmnes ka tuntud riskiteguritega, nagu suitsetamine ja liigne keharasv.

Tulemused viitavad, et krooniline põletik võib olla üks bioloogiline rada, mille kaudu igapäevaelu pinged, sealhulgas vaesus ja vaimse tervise probleemid, avaldavad organismile mõju ning võivad suurendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

O’Regan lisas:

„Üllatav oli see, kui tihedalt olid sotsiaalsed tegurid ja vaimne tervis seotud põletiku ning südamekahjustusega – lisaks sellistele paremini tuntud riskiteguritele nagu suitsetamine ja vähene liikumine. Tugev oli ka geneetiline mõju: mõned inimesed on eri eluviisidest põhjustatud põletikukahjustuse suhtes loomu poolest vastupidavamad, teised aga vastuvõtlikumad.”

Teadlased rõhutavad siiski, et geneetiline vastuvõtlikkus või ebasoodsad elutingimused ei tähenda, et inimesel areneb kindlasti südamehaigus. Pikaajalise põletiku ennetamiseks saab palju ära teha.

Põletiku vereproov võib aidata riski hinnata

Uuringus tuvastati kahjustuse tõenäoliste käivitajatena interleukiin-1 ja tuumorinekroosifaktori ehk TNF-i perekonda kuuluvad olulised põletikuvalgud. Mitmele neist valkudest suunatud ravimeid katsetatakse juba kliinilistes uuringutes. See annab lootust, et põletikuvastaste ravimitega võib tulevikus aidata südame-veresoonkonnahaigusi ennetada juba enne sümptomite tekkimist.

Teadlaste hinnangul võiks põletikku näitavate vereanalüüside ühendamine geneetiliste riskiskooridega aidata leida inimesed, kes saaksid varajasest sekkumisest kõige rohkem kasu.

Briti Südamefondi teadus- ja meditsiinijuht professor Bryan Williams ütles:

„Põletik on osa organismi paranemisprotsessist, kuid sellel on ka tumedam külg. Selles ulatuslikus uuringus ilmnes, et kõrgema põletikutasemega inimeste südame ehituses toimusid vaiksed muutused ning neil oli suurem tõsiste südame-veresoonkonnajuhtumite, sealhulgas infarkti ja insuldi risk.”

„Uuring annab väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas meie geenid ja sellised eluviisitegurid nagu suitsetamine, halb vaimne tervis ja sotsiaal-majanduslik olukord võivad koos põletikku vallandada. Samuti tehti kindlaks mitu põletikuvalku, millel näib olevat kroonilise põletikuga seotud südamemuutustes tähtis osa. On põhjust loota, et põletikuvastastest ravimitest võib saada oluline vahend südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel.”

„Need tulemused kinnitavad, kui tähtis on tegeleda põletiku ja kehva südame-veresoonkonnatervise põhjustega ning samal ajal toetada inimesi eluviisimuutuste tegemisel, mis aitavad nende südant kaitsta.”

Tegemist oli vaatlusandmetel põhineva uuringuga: leitud seosed ei tõesta iseenesest, et krooniline stress või mõni üksik sotsiaalne või eluviisitegur põhjustas põletiku ja südame muutused. Uuring aitab aga kirjeldada võimalikku bioloogilist rada, mis seob keskkonna, vaimse tervise, eluviisi, pärilikkuse, põletiku ja südame-veresoonkonnariski.

Uuringut rahastasid Ühendkuningriigi Meditsiiniuuringute Nõukogu (Medical Research Council) ja Briti Südamefond (British Heart Foundation). Tööd toetas ka NIHR Imperial Biomedical Research Centre, mis on Imperial College Healthcare NHS Trusti ja Londoni Imperial College’i siirdemeditsiini teaduspartnerlus.

Viide uuringule

Uurimus „Gene-environment interactions shape cytokine-mediated inflammation and cardiovascular risk” avaldati ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology. DOI: 10.1093/eurjpc/zwag435.