Taimne ühend võib vähiravimi toimet tugevdada

Äikesejumala liaanis leiduv triptoliid kiilub raku “paberipurustaja” kinni ja annab ravimitele võimaluse tõhusamalt vähki hävitada.

Mõned vähirakud suudavad ravimi lagundada enne, kui see jõuab toimida. Johns Hopkinsi teadlased leidsid, et mürgises ronipõõsas leiduv triptoliid võib ühe sellise kaitsemehhanismi välja lülitada. Labori- ja loomkatsetes muutusid vähirakud tundlikumaks detsitabiini suhtes, mida juba kasutatakse teatud vereloomehaiguste ravis.

„See annab meile võimaliku viisi kõrvaldada üks takistus, mis ei lase neil ravimitel paljude vähivormide korral tõhusalt toimida,“ ütleb uuringu vanemautor, Johns Hopkinsi Kimmeli vähikeskuse professor Vasan Yegnasubramanian.

Vähirakk võib vaigistada enda kasvu pidurdavad geenid

Rakk saab oma geenide aktiivsust reguleerida, lisades DNA-le väikesi keemilisi märgiseid ehk metüülrühmi. Seda nimetatakse DNA metülatsiooniks. Märgiseid lisavad ensüümid nimega DNA metüültransferaasid ehk DNMT-d. Vähirakkudes võib metülatsioon muutuda nii, et vaikivad geenid, mis tavaliselt aitavad rakkude kontrollimatut kasvu ohjeldada.

Detsitabiin ja asatsitidiin kuuluvad ravimite hulka, mis pärsivad neid ensüüme ja võivad aidata vaigistatud geenidel uuesti tööle hakata. Neist ravimitest on olnud kasu näiteks müelodüsplastiliste sündroomide ja mõne leukeemia korral. Tahkete kasvajate puhul on edu olnud piiratum. Üks võimalik põhjus on see, et kasvajarakk suudab ravimi aktiivse vormi enne toime algust lagundada.

Triptoliid kiilub raku „paberipurustaja“ kinni

Et detsitabiin saaks toimida, peab rakk selle esmalt muutma aktiivseks vormiks, mis saab lülituda DNA koosseisu. Ensüüm DCTPP1 võib selle aktiivse vormi enne lagundada. Yegnasubramanian võrdleb ensüümi paberipurustajaga.

„Triptoliid kiilub purustaja kinni, pärssides DCTPP1 tööd. Kui see ensüüm blokeerida, jäävad ravimi aktiivsed molekulid lagundamata ja saavad lülituda kasvajarakkude DNA koosseisu. Nii saab ravim pärssida DNA metüültransferaase, taastada oluliste kasvajate kasvu pidurdavate geenide aktiivsuse ja hävitada vähirakke,“ selgitab Yegnasubramanian.

Teadlased sõelusid läbi suure hulga keemilisi ühendeid, et leida detsitabiini toimet tugevdavaid aineid. Triptoliid ja mitu sellega sarnast ühendit aitasid ravimil vaigistatud geene taas tööle panna ja vähirakke hävitada. Teadlased nägid toimet nii laboris kasvatatud vähirakkudes kui ka loomkatsetes. Kõrgema DCTPP1 tasemega rakud olid DNMT inhibiitorite suhtes vastupidavamad.

Sama töörühm jõudis selle ensüümini ka varasemas uuringus. Tookord uurisid teadlased DCTPP1 ehitust aatomitasandil ja leidsid mitu rühma väikemolekule, mis olid kavandatud ensüümi pärssima. Koos detsitabiiniga kasutatuna muutsid need katseühendid eesnäärmevähirakud ravimi suhtes tundlikumaks.

Mis taim on Wilfordi kolmtiivak?

Wilfordi kolmtiivak (Tripterygium wilfordii) on Ida-Aasiast pärit heitlehine ronipõõsas. Tal on väikesed rohekad kuni valkjad õied ja vili, mille kolm õhukest tiiba annavad taimele eestikeelse nime. Inglise keeles tuntakse teda nime thunder god vine all, mis tähendab sõna-sõnalt „äikesejumala liaani“.

Hiina traditsioonilises meditsiinis on kasutatud taime juurest valmistatud preparaate. Ekstrakte on uuritud muu hulgas reumatoidartriidi ravi osas, kuid tõendus on piiratud. Taim on mürgine ning selle preparaatidel võivad olla rasked kõrvaltoimed, sealhulgas maksa- ja neerukahjustus.

Kas avastus võiks aidata ka inimesi?

„Nende tavapäraste ravimite kombineerimine triptoliidi või selle derivaatidega võib anda arstidele põhjendatud viisi ravimiresistentsuse ületamiseks ja võimaldada kasutada epigeneetilist ravi senisest palju rohkemate vähivormide puhul,“ ütleb Yegnasubramanian. Epigeneetiline ravi püüab muuta seda, kuidas rakk oma geene kasutab.

Tulemused pärinevad raku- ja loomkatsetest. Uuringus kasutati kindlaid ühendeid ja selle põhjal ei saa järeldada, et taim või selle ekstrakt raviks vähki. Järgmine samm on leida piisavalt tõhus ja ohutu DCTPP1 pärssiv ühend, mida saaks inimestel katsetada.