Autor: USA teadlased leidsid pestitsiidide koostisest 485 ainet, mis võivad rinnavähki tekitada. Suur osa neist pole toote peamised toimeained.
Rinnavähk on nii Ameerika Ühendriikides kui ka kogu maailmas kõige sagedamini diagnoositav vähk ning haigestumus kasvab jätkuvalt. Kõige kiiremini kasvab see alla 40-aastaste naiste seas. Paljud neist saavad rinnavähidiagnoosi enne vanust, mil soovitatakse alustada tavapärase sõeluuringuga. See viitab, et sõeluuringute sagenemine ei saa juhtude arvu järsku kasvu seletada. Üha rohkem tõendeid osutab keskkonnast pärit kokkupuudetele kui olulisele võimalikule kaasaaitavale tegurile.
Silent Spring Institute’i uus uuring tuvastas sadu pestitsiiditoodetes sageli kasutatavaid kemikaale, mis võivad suurendada rinnavähiriski. Nende seas on nii pestitsiidide toimeaineid kui ka märkimisväärne hulk niinimetatud inertseid ehk mitteaktiivseid koostisosi, mida üldjuhul ei kontrollita sama põhjalikult.
Mida tähendab pestitsiidi „inertne“ koostisosa?
Putukatõrjevahendit või muud pestitsiidi ostes pöörab inimene tavaliselt tähelepanu toimeainele – sellele, mis peab putuka, umbrohu või muu tõrjutava organismi vastu toimima. Tootes on aga ka teisi aineid, näiteks lahusteid või koostisosi, mis aitavad vahendil pinnale kinnituda. USA õiguskeeles nimetatakse neid inertseteks koostisosadeks. Sõna ei tähenda, et aine oleks inimesele kindlasti kahjutu: see tähendab vaid seda, et aine ei ole toote deklareeritud tõrjetoimeaine.
Silent Spring Institute’i teadlased leidsid pestitsiiditoodete koostisest 485 kemikaali, mille varasemad katseandmed annavad põhjust uurida võimalikku seost rinnavähiga. Neist 145 on USA keskkonnakaitseagentuuris EPA registreeritud pestitsiidi toimeainena. Ülejäänute seas on ka teisi koostisosi, mis ei pruugi saada toimeainetega samasugust tähelepanu.
„Kui mõtleme pestitsiidide ohutusele, keskendume tavaliselt toimeainele. Kuid inimesed puutuvad kokku kogu tootekoostisega ning meie tulemused näitavad, et paljud muud selles sisalduvad kemikaalid võivad samuti endast ohtu kujutada.“ ütles uuringu juhtautor dr Jennifer Kay. Tema sõnul juhivad tulemused tähelepanu lüngale selles, kuidas hinnatakse muid koostisosi.
Foto: Antonius Ferret
Kuidas teadlased need ained välja valisid?
Töö algas 2024. aastal koostatud nimekirjast, kuhu teadlased koondasid üle 900 kemikaali. Mõned neist olid põhjustanud katseloomadel piimanäärmekasvajaid. Teised mõjutasid laborikatsetes östrogeeni või progesterooniga seotud protsesse. Need hormoonid võivad mängida rolli rinnavähi arengus, mistõttu peavad uurijad niisuguseid katsetulemusi tähelepanu väärivaks. Rohkem kui pooled loetletud kemikaalidest panid rakke tootma rohkem östrogeeni või progesterooni – hormoone, millel on teadaolevalt osa rinnavähi kujunemises. Laboris nähtud mõju ei ütle siiski, milline on inimese risk päriselus esineva kokkupuute korral.
Pestitsiidide koostises leitud 485 kemikaalist ligikaudu kolmandik – 145 – on praegu USA keskkonnakaitseagentuuris EPA registreeritud toimeainena. „See ei viita üksnes sellele, et pestitsiidide toimeainete mõju rinnale ei uurita piisavalt põhjalikult. See näitab ka, et sadu muid potentsiaalselt ohtlikke koostisosi ei märgata, sest neid peetakse vastavalt väidetele inertseteks,“ ütleb Kay.
Silent Spring Institute’i varasem uuring näitas, et EPA jättis tähelepanuta tõendid, mis seostasid 19 pestitsiidi piimanäärmekasvajatega. Autorite sõnul rõhutab see vajadust tugevdada ameti õiguslikku lähenemist, et kaitsta inimesi paremini kemikaalide eest, mis võivad rinnavähi teket soodustada.
Seejärel võrdles töörühm nimekirja enam kui tosina USA andmebaasiga. Vaadati, kui palju aineid toodetakse, kus neid kasutatakse, kuidas need keskkonda satuvad ning milliste ainete jääke on inimestelt võetud proovides mõõdetud. Nii leiti võimalikke kokkupuuteallikaid ka väljaspool pestitsiide: tarbekaupades 500, toidus 462, joogivees 162, ravimites 142 ja ehitusmaterjalides 106 oli loetellu kuuluvat kemikaali. Need rühmad võivad kattuda – sama aine võib esineda mitmes allikas.
„Kui räägime vähist, peame mõtlema kõigile kokkupuudetele kokku,“ ütleb Kay. „Inimesed puutuvad elu jooksul eri allikatest kokku sadade kemikaalidega ning need kokkupuuted kuhjuvad. Reguleerivad asutused aga ei käsitle neid koos.“
Kokkupuude võib tulla mitmest allikast
Pestitsiididega võib kokku puutuda toidu ja joogivee kaudu, aga ka kodus või aias kasutatavate toodete kaudu. Uurijad nimetavad näiteks putukatõrjevahendeid, kahjuritõrjetooteid ning mõningaid täide, jalaseene ja desinfitseerimisega seotud preparaate. See loetelu kirjeldab võimalikke kokkupuuteallikaid – see ei tähenda, et iga niisugune toode sisaldaks uuringus nimetatud ainet.
USA rahvastiku terviseuuringu proovides oli mõõdetud 84 nimekirja kuuluvat kemikaali. Teadlaste hinnangul alahindab see kokkupuute ulatust, sest enamikku nimekirja aineid rahvastikus korrapäraselt ei mõõdeta. Fosfororgaaniliste pestitsiididega – näiteks põllukultuuridel laialdaselt kasutatava malatiooniga – seotud aineid leiti rohkem kui 90 protsendil USA elanikest. DDT-d, mille kasutamine keelustati USA-s aastakümneid tagasi, tuvastati rohkem kui 40 protsendil. See näitab, et osa kemikaale püsib kaua nii keskkonnas kui ka organismis.
Kay sõnul tuleb vähi ennetamisel vaadata kokkupuuteid elu jooksul koos: inimene ei puutu tavaliselt kokku ainult ühe kemikaali ja ühe tootega. Uuring pakub lähtekohta, milliseid aineid, segusid ja kokkupuuteviise võiks järgmisena täpsemalt uurida.
Kas uuring tõestas rinnavähi põhjustamist?
Ei. See uuring ei arvutanud välja, kui palju ühe või teise pestitsiiditoote kasutamine inimese rinnavähiriski suurendab. RMITi ülikooli keemiaprofessor Oliver Jones rõhutas Science Media Centre’ile, et aine tuvastamine või selle võimalik mõju katses ei tähenda automaatselt kahju tavapärase kokkupuute korral. Londoni King’s College’i emeriitprofessor Michael Antoniou pidas tööd seevastu rahvatervise seisukohalt oluliseks ja leidis, et ohutuse hindamisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu pestitsiiditoote kogu koostisele.
„EPA kiidab jätkuvalt heaks uusi pestitsiide ilma piisava järelevalveta ja pöörab vähe tähelepanu nende võimalikule mõjule rinnavähi tekkele,“ ütleb uuringu kaasautor, Silent Spring Institute’i teadusdirektor Ruthann Rudel. „Rinnavähi kujunemine võib võtta aastaid. Seetõttu on eri allikatest pärineva pestitsiididega kokkupuute jälgimine ja vähendamine vähi ennetamise oluline osa ning vajalik rahvatervise kaitseks.“
Teadlased soovitavad uurida eriti neid, kes võivad kemikaalidega rohkem kokku puutuda: näiteks teatud ametite töötajaid ning inimesi, kelle elukoha lähedale kandub põldudelt pritsitud aineid või tööstuslikku õhusaastet. Autorid osutavad ka USA regulatsiooni võimalikele muudatustele, sealhulgas 16 uuringus esiletõusnud pestitsiidide hindamisele California hoiatusnimekirja jaoks.
Uuring: Kay JE jt, „Guiding Risk Reduction for Breast Cancer-Relevant Chemicals (BC-Chems): Chemical Production Volumes, Sources, Intake Levels, Emissions, and Regulations“, Environmental Health Perspectives, 2026. DOI: 10.1021/EHP.6c00022.
Loe lisaks
Vaktsiin aitab agressiivset rinnavähki ravida
Rinnapilt võib paljastada varjatud südamehaiguse
15. oktoobril on Rinna Tervise Päev
Vähipatsiendid üle Euroopa on rahalistes raskustes
Mida tead sina rinnavähist? Kontrolli teadmisi!