Inglismaal ei surnud viis aastat järjest emakakaelavähki ühtegi 20–24-aastast naist, Austraalias kadus haigus alla 25-aastaste seast üldse.
Inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsiini peeti algselt lihtsalt tõhusaks vahendiks emakakaelavähi riski vähendamisel. Nüüd hakkavad aga saabuma esimesed tõendid selle kohta, et vaktsiin on juba viinud emakakaelavähi praktilise kadumiseni noorte naiste seas.
Ajakirjas The Lancet avaldatud Londoni Queen Mary Ülikooli teadlaste uuring näitas, et Inglismaal ei registreeritud aastatel 2020–2024 mitte ühtegi emakakaelavähist põhjustatud surma vanuserühmas 20–24 aastat. Teadlaste hinnangul on HPV vaktsineerimine pärast programmi käivitamist 2008. aastal ära hoidnud ligi 200 emakakaelavähist tingitud surma noorte naiste seas.
Vaktsineeritud tüdrukute risk surra emakakaelavähki on peaaegu null
Uuringu juhtivautor professor Peter Sasieni sõnul on HPV vaktsiini mõju olnud sedavõrd suur, et 12–13-aastaselt vaktsineeritud tüdrukute tõenäosus surra emakakaelavähki enne 30. eluaastat on nüüd „peaaegu null“. See on märkimisväärne saavutus, sest emakakaelavähki põhjustab peaaegu alati HPV nakkus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad kõrge riskiga HPV tüved ligi 99% emakakaelavähi juhtudest.
Uuringule lisatud kommentaaris rõhutab Bostoni Ülikooli rahvatervise kooli dotsent dr Allison Portnoy, et tegemist on väga olulise verstapostiga, kuid teadlased vajavad jätkuvalt pikaajalisi andmeid. „Uuring annab olulise panuse HPV vaktsineerimise mõju mõistmisse rahvastiku tasandil,“ kirjutab Portnoy. Samas märgib ta, et analüüs põhineb rahvastikutasandi andmetel ning vaktsineeritud põlvkonnad on endiselt suhteliselt noored. Seetõttu tuleb jälgida, kas täheldatud kaitsev mõju püsib ka vanemates vanuserühmades, kus emakakaelavähki suremise risk on suurem.
Inglismaa edu ei ole aga maailmas ainulaadne
Austraalia alustas riikliku HPV vaktsineerimisprogrammiga juba 2007. aastal ning seal on tulemused veelgi muljetavaldavamad. 2021. aastal ei diagnoositud Austraalias alla 25-aastaste naiste seas mitte ühtegi uut emakakaelavähi juhtu. Tegemist oli esimese korraga pärast 1982. aastat, mil selline olukord registreeriti.
Austraalia terviseamet ja vähieksperdid peavad seda saavutust suuresti HPV vaktsineerimise tulemuseks. Riik on nüüd teel eesmärgi poole, et saada maailma esimeseks riigiks, mis kõrvaldab emakakaelavähi rahvatervise probleemina. Prognooside kohaselt võib see juhtuda juba 2035. aastaks. Austraalias on muutused nähtavad ka laiemalt. Emakakaelavähi esinemissagedus langes 2021. aastal 6,3 juhuni 100 000 naise kohta ning viie aasta elulemus on samal ajal tõusnud ligi 77 protsendini.
Juba mõne aasta jooksul pärast hakkasid vaktsineeritute seas kaduma kondüloomid ehk genitaaltüükad, mida põhjustavad HPV madala riskiga tüved.
Kuidas emakakaelavähk kaob?
Teadlased näevad nüüd mõlemas riigis sama arengumustrit. Kõigepealt väheneb HPV levik, seejärel vähieelsed rakumuutused, seejärel uued vähijuhud ning lõpuks hakkab vähenema ka suremus. Juba 2021. aastal avaldatud Inglismaa uuring näitas, et 12–13-aastaselt vaktsiini saanud tüdrukutel vähenes emakakaelavähi esinemissagedus 87% võrreldes vaktsineerimata põlvkondadega.
Dr Portnoy rõhutab, et edu ei tohi pidada iseenesestmõistetavaks. Tema sõnul on vaja jätkata nii vaktsineerimist kui ka sõeluuringuid, sest vastasel juhul võivad ebavõrdsused tervishoius suureneda, eriti madalama sissetulekuga riikides, kus HPV levimus on kõige suurem.
Me saame emakakaelavähi kontrolli alla
Inglismaa ja Austraalia kogemus näitab, et emakakaelavähk võib olla üks esimesi vähivorme, mille inimkond suudab suurel määral kontrolli alla saada. Kui vaktsineerimise hõlmatus püsib kõrge ja sõeluuringud jätkuvad, võib haigus muutuda järgmiste aastakümnete jooksul üha haruldasemaks ning mõnes vanuserühmas isegi kaduda.
Emakakaelavähk Eestis
Eestis diagnoositakse aga endiselt igal aastal umbes 196 emakakaelavähi juhtu ja haigus põhjustab ligi 62 surma aastas. Inglismaa ja Austraalia saavad näidata alla 25-aastaste naiste kohta tulemusi, sest nad alustasid massilist HPV vaktsineerimist vastavalt 2008. ja 2007. aastal. Eestis algas tüdrukute riiklik vaktsineerimine alles 2018. aastal ning poiste tasuta vaktsineerimine 2024. aastal. Seega kaotas Eesti vähiennetustöös sisuliselt 10 aastat … kuigi nii haigestumus kui suremus emakakaelavähki on Eestis suur ja põhjustab palju kannatusi.
Vaata kindlasti ka siia: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk/
Viide uuringule
Loe lisaks
Vähivaktsiin kaitseb südamehaiguste eest
Vaktsiin vähendab infarkti ja insuldi riski
Koroonavaktsiin aitab vähki ravida
Universaalne vaktsiin ilma süstita
Vöötohatise vaktsiin vähendab dementsuse riski
Kaks tuberkuloosivaktsiini doosi väldivad vähi kordumist
Vaktsiin aitab agressiivset rinnavähki ravida
RSV vaktsiinid on tõhusad, kuid neid peab ka kasutama
Äärmiselt muljetavaldav! Melanoomivaktsiin erutab meeli
Avastati täiesti uus vähi ravimise viis
