Foolhape kahandab raskete väärarengutega sünnid pea olematuks

Vitamiin B9 kasutamine on Eestis raskete väärarenguga laste sündide arvu kahandanud pea olematuks. B9 lisatakse nüüd ka teraviljatoitu.

Eesti Seljaajusonga- ja Vesipeahaigete Seltsi presidendi, lastekirurg doktor Ann Paali sõnul on foolhape lapse arengus võtmetähtsusega juba enne sündi. Kui loode hakkab ema kõhus arenema, käivitab just foolhappe molekul rakkude õige jagunemise ja närvisüsteemi kujunemise. Seetõttu on foolhappe piisav tase oluline nii enne rasedust kui ka kogu raseduse ajal.

„Günekoloogid, lastearstid ja ämmaemandad on foolhappe vajalikkuse omaks võtnud, sõnum on jõudnud ka emadeni ning foolhapet on hakatud teadlikumalt tarbima,” ütles Paal.

Doktor Paali soovitusel alustas Balsnack 14 aastat tagasi Eesti esimese toidutootjana foolhappe lisamist oma teraviljapõhistesse hommikusöögitoodetesse, Kamapallidesse ja Neljaviljakrõbuskitesse. „Meie jaoks oli oluline, et soovitus tuli arstilt ja sellel oli selge tervisealane põhjendus. Kuna mitmes riigis lisatakse foolhapet eelkõige just teraviljatoodetele, tundus selle lisamine Kamapallidesse ja Neljaviljakrõbuskitesse loogilise valikuna,” ütles Balsnacki nõukogu esimees Elmar Rusing.

Raske pea- või seljaaju väärarenguga lapsi pole sellel aastal sündinud

See samm oli osa laiemast muutusest, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust foolhappe tähtsusest ja vähendada raskete väärarengute riski. Paali sõnul oli olukord paarkümmend aastat tagasi hoopis teistsugune. Laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal, kui Eestis sündis ligi 22 000 last, diagnoositi raske pea- või seljaajuväärareng 1,3 juhul tuhande sünni kohta. Võrdluseks oli USA vastav näitaja samal aastal 0,7 tuhande sünni kohta.

„Tänaseks on olukord põhjalikult muutunud. Viimastel aastatel on sellise diagnoosiga lapsi sündinud üksikuid ning käesoleval aastal ei ole Eestis seni ühtegi sellist sündi registreeritud,” ütles Paal.

Foolhapet ehk B9 saab ainult toidust ja toidulisandina

Kuna inimese organism foolhapet ise ei tooda, tuleb seda saada toidust. Kõige rohkem leidub foolhapet rohelistes köögiviljades, pärmis, maksas, nisuidudes ja munakollases. Looduslikust toidust suudab keha siiski omastada alla poole seal sisalduvast foolhappest.

Paali sõnul saab kõige kindlamalt foolhappevaegust ennetada, kui kasutada iga päev sünteetilise foolhappega rikastatud toiduaineid. Paljudes riikides on selline rikastamine kohustuslik. USA oli 1998. aastal esimene riik, kus foolhape muudeti kõigis rikastatud teraviljatoodetes kohustuslikuks. Raskete väärarengute esinemine on USAs pärast seda umbes kolmandiku võrra vähenenud. Tänaseks on foolhappega rikastamine kohustuslik enam kui 70 riigis. Eestis on foolhappe lisamine toiduainetele vabatahtlik.

„Inimesed on igal pool ühesugused, tabletti ei taheta süüa. Palju lihtsam on saada vajalik kogus toidust, mida niikuinii iga päev tarbitakse,“ märkis Paal.

Kui palju foolhapet ehk B9 vitamiini päevas saama peab?

Hea tervise ja loote arengu jaoks tuleks hoida vereplasma foolhappesisaldus pidevalt vähemalt 10 nmol/l. Tervise Arengu Instituudi soovituste järgi aitab sellist taset hoida järgmine ööpäevane toidust saadav foolhappekogus:

kuni 13-aastased lapsed: 200 mikrogrammi
14–17-aastased neiud ja noormehed: 300 mikrogrammi
18-aastased ja vanemad: 400 mikrogrammi
rasedad ja rinnapiimaga toitvad emad: 500 mikrogrammi

Paali sõnul ei puuduta foolhappe olulisus ainult rasedaid, vaid rakkude normaalse arengu tõttu on see tähtis inimese organismile kogu elu jooksul. Piisav foolhappetase toetab laste kasvu ja arengut ning võib olla oluline ka poiste sugurakkude küpsemise ja meeste viljakuse seisukohalt.