Kas D-vitamiini tuleb ka suvel võtta?

Vitamiinide ja toidulisandite võtmine on nüansirikkam kui esmapilgul paistab. Levinud vead toidulisandite kasutamisel.

Rusikareegli järgi soovitatakse Eestis D-vitamiini preparaate manustada septembrist aprilli lõpuni, sest päikese intensiivsust peetakse suvel piisavaks, et keha suudaks D-vitamiini vajalikul määral ise toota. Proviisori sõnul on nii D-vitamiini kui ka muude toidulisandite võtmine aga palju nüansirikkam, kui esmapilgul paistab.

„See, kas suvisest päikesest piisab, et täita D-vitamiini vajadus, sõltub väga paljudest teguritest: kui palju ja mis kellaajal inimene õues viibib, kui palju nahka on katmata, milline on inimese nahatüüp ning kuidas kasutab ta päikesekaitsevahendeid,“ nendib Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. Loomulikult mängivad selles valemis olulist rolli ka inimese vanus ja isegi tema kehakaal. „Tervel täiskasvanul, kes on suvel regulaarselt väljas ja kelle D-vitamiini tase on korras, võib suvine annus olla väiksem või vahel pole toidulisandit juurde vaja manustadagi.“

Üle 50-aastastel ja vähese päikese käes viibimise korral võib vajadus olla aastaringne. Iga kuu tuleb D-vitamiini manustada ka väikelastele kuni teise eluaastani. Sellegipoolest pole D-vitamiin miski, mida tuleks võtta profülaktiliselt.

„Võtan igaks juhuks topelt“ on vale lähenemine

Magneesium, tsink, multivitamiinid ning kompleksvitamiinid on vaid üksikud populaarsemad näited, millega soovitakse organismi turgutada. Kuid tähelepanematult preparaate kombineerides võib erinevate vitamiinide või mineraalainete kogus organismis väga hõlpsalt ületada ohutu piiri.

Soovmõtlemine võib inimeste pähe panna idee, et suurem annus preparaati on efektiivsem ning toetab organismi paremini. Valge-Rebase sõnul aga ei saa doseerida toidulisandeid talupojamõistuse järgi. „Kõige levinum probleem, millega inimesed erinevate toidulisandite manustamisel silmitsi seisavad, on asjaolu, et tarvitatakse enesele teadmata korraga mitut sarnase koostisega preparaati, ja seda kõike pikema perioodi vältel,“ sõnab apteeker.

„Vitamiinide ja mineraalainete puhul pole abi ei topelt ega suuremastki kogusest. Kui organismil puudust ei ole, ei tee see inimest ka tervemaks. Pealegi suudab organism omastada vaid teatud koguse vajalikku ainet. Üleliigne kogus väljutatakse kehast, mistõttu saab öelda, et see läheb lihtsalt raisku.“

Liigne D-vitamiin võib tuua kaasa vere liigse kaltsiumisisalduse ning põhjustada isegi neerukahjustust. Seetõttu on oluline ka isiklik D-vitamiini manustamisvajadus arsti või apteekriga üle rääkida.

Millistest vitamiinidest ja mineraalainetest eestimaalastel puudu jääb?

Eesti toitumisuuringus täheldati lisaks D-vitamiini defitsiidile inimeste organismis ka foolhappe ehk B9-vitamiini vajakajäämist. Foolhape mängib olulist rolli vereloomes, mistõttu on see tähtis rasedate ja rasedust planeerivate inimeste igapäevas.

„Praktilises apteeginõustamises kerkib ühe teemana D-vitamiini kõrval esile ka raud, eriti viljakas eas naistel, teismelistel tüdrukutel, rasedatel ja taimetoitlastel, kelle organismis kipub esinema selle defitsiiti,“ räägib apteeker. Ta lisab, et erilist tähelepanu B12-vitamiinile võiksid pöörata veganid ning eakad. Eraldi kaltsiumi võtmine on oluline inimestele, kes ei tarvita piimatooteid.

Kohvisõbrad peavad toidulisandite manustamisel olema tähelepanelikumad

Levinud teadmise kohaselt on mõistlik manustada toidulisandeid täis kõhuga, sest koos toiduga võtmine parandab sageli organismi taluvust toidulisandi suhtes ja ka mõne aine imendumist. See põhimõte ei kehti aga iga toidulisandi puhul. „Rasvlahustuvad toidulisandid, näiteks A-, D-, E-vitamiin ning oomega-3 imenduvad paremini koos rasva sisaldava toidukorraga. Rauda soovitakse sageli võtta aga tühja kõhuga, sest tühja kõhuga tarvitamise korral on imendumine efektiivsem,“ selgitab Valge-Rebane. Ta lisab, et kui raua manustamisel peaks ilmnema kõrvaltoimeid, tasuks proovida võtta rauda koos toiduga.

Ettevaatlikumad peaksid olema ka kofeiinisõbrad, sest tähelepanematu tarvitamine võib pärssida nii mitmegi olulise toidulisandi toimet.

„Nii kohv kui ka must tee, mis on populaarsed ergutid, võivad vähendada raua, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiinide ja D-vitamiini omastamist,“ hoiatab apteeker. „See tähendab, et kohvi või musta tee ja toidulisandi vahele on mõistlik jätta vähemalt kaks tundi.“

Kuidas valida lahustuvaid vitamiine?

Proviisori sõnul nõuavad toidupoodides leitavad lahustuvad vitamiinid samuti põhjalikumat süvenemist. Ta toob välja, et oluline on jälgida, et pakendil oleks välja toodud korrektsed koostisandmed, soovitatav päevane annus ja terviseriskid, mis võivad kaasneda liigtarvitamisega.

„Lahustuvates „kõik ühes“ toodetes on sageli paljud ained korraga, kuid nende kogused võivad olla tagasihoidlikud. Samuti tasub vaadata suhkrusisaldust, happeid ja naatriumisisaldust,“ selgitab proviisor.

Toidulisandi eesmärk on organismi toetada, mis tähendab, et endale sobivate toidulisandite leidmine ja valimine nõuab põhjalikku eeltööd ja konsulteerimist arsti või apteekriga. „Toidulisand võiks olla kasutusel eesmärgipäraselt, põhjendatud vajadusega ning ohutus annuses. Tuleb meeles pidada, et toidulisand ei asenda tasakaalustatud toitumist ega neutraliseeri ebatervislikku eluviisi,“ sedastab apteeker lõpetuseks.

Allikas: BENU apteegid