Apteeker vastab küsimustele maksa tervise kohta

Maksaprobleemid võivad sageli märkamatuks jääda, kui eirame sümptomeid, mida nii arstid kui apteekrid oskavad seostada maksahaigustega.

Farmatseut Sandra Degis räägib, millised on peamised mured, millega inimesed apteekri poole pöörduvad ja millised neist võivad olla seotud maksa tervisega.

Farmatseut Sandra Degis. Foto: Jüri Kutsar

Milliseid maksa tervisega seotud sümptomeid inimesed apteegis kõige sagedamini mainivad?

Kõige sagedamini kurdetakse väsimust ja üldist energiapuudust, raskustunnet või ebamugavust paremal roidekaare all, seedehäireid (puhitust, iiveldust, mõnedel ka isutust) ning raskusi rasvase toidu seedimisel. Maksaprobleemidele viitavad ka tume uriin ja heledam või savivärvi väljaheide.

Kui sageli kurdavad inimesed väsimuse või puhituse üle?

Väga sageli. Need on ühed kõige tavalisemad kaebused, mida me apteekritena igapäevaselt kuuleme. Mõlemad võivad olla seotud nii seedimise kui ka maksa ülekoormusega, aga ei pruugi. Väsimust ja seedevaevusi võivad põhjustada ka stress, seedetraktihäired, unehäired ja toitumisprobleemid.

Sellepärast peabki apteeker küsima täiendavaid küsimusi, et selgitada välja vaevuste põhjused ning kui käsimüügiravimitest abi ei ole, suunama patsiendi arsti juurde.

Miks küsivad inimesed enne arsti juurde minekut apteekritelt nõu?

Apteeki saab minna igal ajal ning sealne esmane nõu on kergesti kättesaadav. Lihtsamatele probleemidele saab alati apteegist nii käsimüügiravimite kui elustiili muudatusi puudutavate soovituste näol abi.

Lisaks sellele ajendab inimesi esmalt apteekri poole pöörduma varasem positiivne kogemus. Seetõttu on meil apteekritena oluline roll ka varajases suunamises arstile, kui sümptomid siiski viitavad võimalikule haigusele, sh maksahaigusele.

Milliste sümptomite korral tuleks alati perearsti poole pöörduda?

Maksaprobleemid võivad alguses olla üsna märkamatud, kuid teatud sümptomite korral tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole. Tõsiselt tuleks võtta näiteks neid sümptomeid:

Naha või silmavalgete kollasus tekib siis, kui bilirubiini tase veres tõuseb. Sageli viitab see maksa või sapiteede probleemile.
Tumepruun uriin või savivärvi väljaheide võivad samuti olla seotud maksa või sapiteede häirega.
Pidev valu või surve paremal ülakõhus. Maks asub paremal roidekaare all ja pidev tugev valu selles piirkonnas vajab kontrollimist.
Seletamatu tugev väsimus. Krooniline väsimus võib olla seotud näiteks maksapõletikuga või muu maksakahjustusega.
Kõhu suurenemine või turse võib olla märk vedeliku kogunemisest kõhtu (astsiit), mis esineb tõsisema maksakahjustuse korral, nt maksatsirroos.
Sage iiveldus, oksendamine või isutus, kui need kestavad üle mõne päeva ja põhjus ei ole selge.

Illustratsioon: BiancaVanDijk

Kuidas otsustada, millal enesehooldusest ei piisa?

Mis on enesehooldus? Enesehooldus võib tähendada näiteks alkoholi vältimist, kergemat menüüd ja piisavalt vedeliku tarbimist, puhkust ning mõne päeva jooksul oma enesetunde jälgimist.

Üldiselt sobib enesehooldus ainult kergete ja lühiajaliste sümptomite korral. Kui aga sümptomid on tugevad, püsivad või tekivad uued ohumärgid, tuleks kindlasti perearsti poole pöörduda. Maksa puhul on see eriti oluline, sest paljud maksahaigused võivad alguses olla varjatud.

Kuidas selgitada MASLD-i ühe lihtsa lausega?

MASLD on lühend ingliskeelsest nimetusest metabolic dysfunction-associated steatotic liver disease ja see viitab seisundile, kus maksa koguneb liigselt rasva, sageli seoses selliste ainevahetusprobleemidega nagu ülekaal või diabeet.

Kas inimesed on üllatunud, et rasvmaksal ei pruugi olla sümptomeid?

Jah, sest rasvmaks võib pikka aega kulgeda ilma selgete sümptomiteta. Kuna maksal on väga vähe valuretseptoreid, ei anna ta valuaistinguid isegi siis, kui sinna on kogunenud palju rasva.

Milliseid müüte maksa tervise kohta kuulete kõige sagedamini?

Levinuimad müüdid on, et maks valutab, et maksaprobleemid tekivad ainult alkoholist, kui sümptomeid pole, siis on järelikult maks terve ja et „detoks”-kuuridega on võimalik maksa kiiresti puhastada.

Kuidas selgitate klientidele lihtsas keeles fosfolipiidide olemust?

Fosfolipiidid on lipiidide (rasvade) liik, mis moodustavad kõigi elusorganismide rakumembraanide olulise osa ning on rakkude ehitusmaterjaliks. Need on rakumembraanide peamised ehitusmolekulid, mis aitavad säilitada nende struktuuri ja paindlikkust ning rakkudel normaalselt toimida.

Kuidas toetavad fosfolipiidid rakkude normaalset talitlust?

Üldiselt aitavad fosfolipiidid säilitada rakumembraani struktuuri, mis on oluline ainete liikumiseks rakkudesse ja rakkudest välja. Hiljuti rasvmaksa ravis läbi viidud uuring¹ näitab häid tulemusi essentsiaalsete fosfolipiidide kasutamisel – näiteks kaks ja pool korda suurem efektiivsus rasvmaksa vähendamisel võrreldes ainult dieedi ja treeninguga, aga ka elukvaliteedi paranemine väsimuse vähenemise kaudu. Lisaks eelnevale paraneb ka glükeemiline kontroll, mis toetab terviklikku ainevahetusliku tervise haldamist.

Kuidas on fosfolipiidid seotud maksarakkude kaitsega?

Fosfolipiidid aitavad toetada maksarakkude membraani struktuuri ja võivad aidata rakkudel kahjustuse korral paremini taastuda.

Miks on terved rakumembraanid maksa jaoks olulised?

Maks töötleb toitaineid ja toksiine. Terved rakumembraanid aitavad maksarakkudel neid protsesse efektiivselt läbi viia.

Kuidas jäävad apteekrid informatiivseks ilma diagnoosi panemata?

Apteekritena saame selgitada võimalikke põhjuseid ja sümptomeid. Saame anda üldisemat terviseinfot (nt tervem eluviis, liikumine, tervislik toitumine jne) ja suunata kliendi vajadusel arsti juurde.

Mida saab iga inimene ise oma maksa tervise toetamiseks ära teha?

Oma tervise toetamiseks tuleb ikka järgida tervislikke eluviise, näiteks tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, alkoholi tarbimise piiramine, tervisliku kehakaalu hoidmine, piisav uni ja ravimite mõistlik kasutamine.

Miks peaksid patsiendid eelistama ravimeid toidulisanditele?

Ravimid peavad läbima põhjalikud kliinilised uuringud, et nende toime ja ohutus kindlasti tõendatud oleks. Ravimite kvaliteet ja annustamine on rangelt kontrollitud ning nende tarvitamisega kaasneb täpne doseerimine, näidustused, vastunäidustused ja koostoimed teiste ravimitega.

Toidulisandite puhul ei pea tootja tavaliselt tõestama, et toode ravib või ennetab haigust. Samuti võib nende tarbimisega esineda kõrvaltoimeid, ka koostoimed on vähem kontrollitud. Toidulisandid võivad olla kasulikud, kuid nende kvaliteet ei ole tavaliselt sama rangelt kontrollitud kui ravimitel.

Kas ja millal on vaja fosfolipiide võtta?

On vaja järgida pakendil olevaid või arsti poolt antud juhiseid, võtta soovitatud annuses näiteks 1 kõvakapsel 3 korda päevas (1800 mg soja fosfolipiide). Fosfolipiide on hea tarvitada 1–3 kuu pikkuse kuurina. Kindlasti on soovituslik võtta neid koos toiduga, mis sisaldab veidi tervislikku rasva (nt pähklid, avokaado- ja oliiviõli jmt), kuna see aitab fosfolipiididel paremini imenduda. Vajadusel tuleks konsulteerida apteekri või arstiga.

¹ Professor Norbert Stefani juhitud uuring “Essentsiaalsete fosfolipiidide efektiivsus maksa steatoosi parandamisel MASLD-ga patsientidel, kellel on seotud II tüüpi suhkurtõbi ja/või hüperlipideemia ja/või rasvumine – randomiseeritud, kontrollitud, topeltpime IV faasi uuring” näitab, et essentsiaalsed fosfolipiidid võivad standardravile lisamisel oluliselt toetada maksa tervist. Tulemused näitavad, et need aitavad vähendada liigset rasva maksas, eriti inimestel, kellel on levinud ainevahetusprobleemid, nagu diabeet, kõrge kolesteroolitase või rasvumine. Üldiselt rõhutavad tulemused essentsiaalsete fosfolipiidide olulist rolli terve maksa säilitamisel ning uuringu käigus täheldati head talutavust.