Autor: Vähemalt 500 korterit tuleb luua ajalooliselt, muinsuskaitseliselt või miljöö poolest väärtuslike piirkondade hoonetesse.
Kliimaministeeriumi kavandatav tuhande üürikorteri programm vajab põhimõttelist muutust. See peab tekitama võimaluse tuua elu tagasi Eesti väikelinnade ja külakeskuste ajaloolistesse hoonetesse. Vähemalt pool üürikodudest tuleb rajada taastamist vajavatesse väärtuslikesse majadesse ning anda projektide eestvedamine omavalitsustele ja võimekatele kodanikeühendustele.
Väiksemates ning üha vaiksemateks jäävates väikelinnades ja keskustes napib tänapäevaseid üürikodusid, samal ajal seisavad seal tühjalt lagunemisohus majad, mis annavad paigale tema eripärase näo.
Kliimaministeerium valmistab koos Euroopa Investeerimispangaga ette üürielamute arendus- ja rahastusmudelit, mille eesmärk on võimaldada umbes tuhande korteri rajamist piirkondadesse, kus turg uusi kodusid piisavalt ei paku. Kava peaks valmima 2027. aasta alguseks. Täpsed tingimused on veel kujundamisel ning praegu on võimalik need mõistlikumaks teha.
Eesmärgiks tuleb seada, et vähemalt 500 korterit tuleb luua olemasolevatesse ajalooliselt, muinsuskaitseliselt või miljöö poolest väärtuslike piirkondade hoonetesse, mis vajavad renoveerimist või restaureerimist.
Uus kodu võib sündida vanas majas
Kvaliteetne üürikorter ei pea tähendama uue kortermaja ehitamist asula serval. Korterid saab teha vanasse elamusse, aga ka endisesse koolimajja või muusse linna või küla jaoks olulisse hoonesse, mille senine kasutus on lõppenud ja mille saab eluruumideks ümberehitada.
Väärtust ei määra ainult riikliku mälestise staatus. Säilitamist võib väärida ka üsna lihtne puumaja, ajalooline kauplusehoone või terve tänava ilmet hoidev kivimaja. Üksikult ehk tagasihoidlikud hooned moodustavad koos keskkonna, mille pärast me mõnda paika armastame.
Ettepanek ei tähenda kõigi vanade majade ühesugust taastamist. Valik peab põhinema hoone seisundil, kohalikul eluasemevajadusel, teenuste lähedusel ning realistlikul ehitus- ja kasutuskulul. Aga programmi lähtekoht peab olema olemasoleva väärtustamine, keskkonnahoid selle laias mõttes, ehitusmaterjalide ringmajandus ja kohalike materjalide kasutus.
Valga, Võru ja Paide kõrval ka Lihula ning Rakvere
Valga näitab hästi, miks vajab korrastatud avalik ruum kasutuses olevaid hooneid. Keskväljaku ääres asuva Kesk 19 ajaloolise puitmaja taastamist põhjendati vajadusega teha pikalt tühjana seisnud hoone uuesti kasutatavaks. Vallaarhitekt Jiří Tintera selgitas ERR-ile, et halvas seisus maju ei saa rentnikele pakkuda lootuses, et nood need ise korda teevad. Sama küsimus on asjakohane Võrus ja Paides: kuidas panna ajaloolise keskuse majad taas igapäevaselt uut elu elama? Uued elanikud vajavad kodu kõrval poodi, kohvikut, lastehoidu, teenuseid ja kohtumispaiku. Nende kohalolek aitab omakorda neid teenuseid ülal pidada.
Haapsalu.
Võimalikke partnereid tasub otsida ka Lihulast, Rakverest, Viljandist, Haapsalust, Kuressaarest ja paljudest teistest keskustest. Kõigi nende linnade, samuti Valga, Võru ja Paide ajalooliste keskuste elujõudu on käsitletud Muinsuskaitseameti sarjas „Elavad vanalinnad“. See ei tähenda, et kõikjal oleks olukord ühesugune või juba olemas sobivate hoonete nimekiri. Küll tähendab see, et hoonete väärtuse ja keskuste elavdamise võimaluste üle on koos kohalike inimestega juba arutatud.
Omavalitsused ja kodanikeühendused eestvedajaks
Selliste projektide juhtimine tuleb anda omavalitsustele või pädevatele kohalikele kodanikeühendustele, kaasates omanikud, arhitektid, restaureerijad ja ehitusettevõtted.
Omavalitsus saab siduda eluasemeprojekti asula arenguga: milliseid kodusid vajavad õpetajad, noored lastega pered või eakad, kus on teenused, millise maja taastamine aitaks luua head avalikku ruumi tervel tänavalõigul. Kodanikeühendus saab luua usaldusliku õhkkonna ja tuua kokku vajalike oskustega inimesed ühise eesmärgi taha. Kindlasti peab vältima sotsiaalse kihistumise ja gentrifikatsiooni teket.
Paides on konkreetne eeskuju olemas. Tallinna 13 ajaloolise hoone taastamise projekti viis ellu MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus, et luua restaureerimise näidismaja ja kogukonnakeskus. Lihulas taastati omavalitsuse eestvedamisel mõisa viinaait kogukonna käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks. Need pole üürikorteriprojektid, kuid näitavad, et väärtuslike hoonete taastamist suudavad vedada nii omavalitsused kui ka ühendused. Riik peab pakkuma neile sobivat rahastust ja selgeid lepinguid. Vabatahtlikust entusiasmist üksi ei piisa pikaajaliste kohustuste ega keerulise ehituse juhtimiseks.
Keskuste taastamine pidurdab linnade roomavat laienemist
Elanike tagasitoomine linnasüdamesse kasutab paremini ära juba kujunenud tänavavõrku ja teenuste lähedust ning võib vähendada vajadust igapäevasteks autosõitudeks. Kui pood, kool ja bussipeatus on jalutuskäigu kaugusel, saab rohkem igapäevaseid käike teha jalgsi või rattaga. Hoonetesse juba paigutatud materjalid ei pruugi suures osas lammutusprügiks muutuda. Renoveerimisel-restaureerimisel on võimalus kohalikke ehitusmaterjale taaskasutada. Täpset keskkonnakasu tuleb hinnata iga projekti puhul eraldi, arvestades ka tulevast energiatarvet.
Renoveerimine võib olla keerulisem ja mõnes hoones esmapilgul ka kallim kui uusehitus. Aga võrrelda tuleb kogu eluea kulusid ning arvestada ka taristu, pärandi säilimise, miljööväärtuse, keskkonnakaitse ja keskuse elujõuga. Odavaima ehitusruutmeetri maksumuse järgi otsustades jäävad need väärtused kergesti arvestusest välja.
Väärtuslike vanade hoonete energiatõhususe parandamisega on Eestis juba tegeletud LIFE heritageHOME projektis, milles osalevad muuhulgas Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Kliimaministeerium, TalTech ja Eesti Kunstiakadeemia. Seda pädevust tuleb kasutada ka üürikodude programmis.
Kui teeme üürikodud vanasse majja asula südames, siis väheneb vajadus rajada asula serva uusi teid ja parklaid, katta elusat mulda asfaldi või betooniga ning võtta ehituse alla niite, metsatukki ja teisi looduslikke elupaiku. Üürikodude programmi võiks lisada ka asfaldiindeksi arvestuse. See näitaks, mitu ruutmeetrit maapinda kaetakse ühe lisanduva kodu kohta vett mitteläbilaskva kattega, arvestades ka rajatavaid teid ja parklaid ning seda, kui palju vana katendit eemaldatakse. Nii saaks korteri hinna kõrval võrrelda sedagi, kui palju maad iga lahendus kasutusse võtab või hoopis loodusele ja haljastusele tagasi annab. Meeles peab pidama sedagi, et kui rajame uued kodud asula serva ajal, mil keskuse majad lagunevad, hajutame elu veelgi. Sellisel juhul tuleb omavalitsusele ülesandeid ja kulu juurde – lisaks uute tänavate ja tehnovõrkude ehitamisele-hooldamisele tuleb ikkagi hoolitseda ka olemasoleva keskuste eest.
Vähemalt pool korteritest renoveeritud hoonetesse
Programmis tuleb luua eraldi võimalus väärtuslike hoonete taastamiseks, seades eesmärgiks vähemalt poole korterite arvust. Rahastus peab arvestama uuringute, projekteerimise, restaureerimise, energiatõhususe, keskkonnakaitse ja ligipääsetavuse vajadustega. Ühtlasi tuleb rajada ka kaasaegsed varjendid.
Avaliku panuse eest peab saama püsivalt kasutuses olevad ja taskukohased üürikodud. Ka tühjade korterite riski jagamine tuleb enne kohustuste võtmist selgelt kokku leppida.
Parandatud sihiseadmisega programm võiks anda Eesti peredele tänapäevaste mugavustega kodud, päästa ühtlasi väärtuslikke maju ja tuua tagasi elu väikelinnade ning külade keskustesse.
Näited Saksamaalt ja Soomest
- Baieri rahastab tühjade keskusehoonete elamuteks kohandamist. Meetmega Leerstand nutzen – Lebensraum schaffen kaetakse omavalitsustele 80% abikõlblikest kuludest ning nõrgema majandusliku ja finantsvõimekusega omavalitsustel 90%. Toetust võib omavalitsusega kooskõlastatult saada ka eraomanik, kes teeb tühja hoone korda ja annab eluruumid üürile. Näiteks Hainsfarthis valmis 2022. aastal 1912. aastast pärit hoones neli perele sobivat üürikorterit. mobilitaet.bayern.de
- Moosbachis sai vanast koolist üheksa kodu. Baieri väikeasula keskuses kohandati endine munitsipaalkool üheksaks korteriks ja kohalike ühenduste ühisruumiks. Esimesed elanikud kolisid sisse 2021. aastal. Hoone kütmiseks ja sooja veega varustamiseks kasutati olemasolevat soojusvõrku. Praxisbeispiele
- Hann. Mündenis võtsid vanalinna majad käsile elanikud ise. 2013. aastal loodud kodanikeühistu kogus osamaksudega kapitali hoone ostmiseks ja kaasas taastamisse vabatahtlikke ning ehitusspetsialiste. Esimeses taastatud sõrestikmajas, aadressil Speckstraße 7, on neli üürikorterit ning tänavakorrusel kohaliku kunstiühingu näituse- ja töötoaruumid. Ühistu andis 2026. aastal üürnikule üle veel ühe taastatud vanalinnamaja. bg-hmue.de
- Soomes kohandati Jokue endine külakool üürikorteriteks. Hoone kuulus Iitti valla elamufirmale. 2024. aastal kaalus ettevõte selle müüki, kui asus vähendama vähese nõudlusega elamufondi. Iitinseutu-lehti
Baieri Innen statt Außen külauuenduse meetmes peab toetust taotlev omavalitsus võtma ametliku kohustuse eelistada arengut olemasoleva asula sees. See võib tähendada tühjade hoonete ja kasutuseta kruntide esmajärjekorras kasutuselevõttu ning uute ehitusalade kavandamisest loobumist. Nii on maa säästmine seotud rahastuse tingimustega.
Loe lisaks
Kuidas linna rohelisemaks ja paremaks teha
Kõige suurem ringkasutatud ehitusmaterjalide platvorm Eestis