Autor: Vererõhust rääkides pööratakse enamasti tähelepanu ülemisele näidule, kuid sama oluline on jälgida ka alumist. Peremeditsiini eriarsti Sergey Saadi sõnul võib püsivalt kõrge alumine vererõhk viidata sellele, et organism ei jõua stressist ja koormusest piisavalt taastuda. Ööpäevaringne vererõhu jälgimine aitab selliseid muutusi märgata juba enne kaebuste tekkimist.
„Näen praktikas sageli nooremaid ja keskealisi inimesi, kelle ülemine vererõhk on normis, kuid alumine püsivalt üle 85-90 mmHg,“ ütleb Saadi.
Tema kogemuse põhjal võib selline muster viidata sellele, et närvisüsteem on pidevalt liiga aktiivne ja organismil jääb taastumiseks vähe aega. Alumine ehk diastoolne vererõhk näitab rõhku arterites ajal, mil süda lõõgastub ja täitub verega. See sõltub suuresti väikeste arterite pingeseisundist.
„Krooniline stress, unepuudus, alkohol ja kõrge insuliinitase hoiavad sümpaatilist närvisüsteemi pidevalt aktiivsena. Selle tulemusel veresooned ahenevad ja tõuseb eelkõige alumine vererõhk,“ selgitab Saadi.
Vanemas eas tõuseb arterite jäigenemise tõttu sagedamini ülemine vererõhk, alumine võib aga isegi langeda.
Euroopa Kardioloogide Seltsi 2024. aasta juhendi järgi diagnoositakse kõrgvererõhktõbi alates vererõhuväärtusest 140/90 mmHg. Juba vahemikku 120-139/70-89 mmHg jäävat vererõhku peetakse kõrgenenuks.
Saadi rõhutab, et kõrge vererõhu korral tuleb uurida ka selle võimalikke põhjuseid. „Kõrge vererõhk ei ole iseenesest vaenlane, vaid organismi antud signaal,“ ütleb ta.
Üks võimalik põhjus on insuliiniresistentsus, mille puhul kõrge insuliinitase soodustab vedelikupeetust ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust. Vererõhku mõjutavad ka igapäevased harjumused. Seetõttu soovitab arst pöörata tähelepanu unele, stressile ja alkoholitarbimisele ning vaadata üle hilised õhtusöögid ja intensiivsed õhtused treeningud.
Üks mõõtmine ei anna tervikpilti
Vererõhk muutub ööpäeva jooksul loomulikult. Tavaliselt langeb see magamise ajal päevasest tasemest umbes 10–20%, kuid stressi, unehäirete või muude terviseprobleemide korral ei pruugi öine langus toimuda.
„Pikemaajaline jälgimine annab arstile hoopis teise pildi. Näen keskmist taset, päeva ja öö erinevust, hommikust tõusu ning seda, kuidas rõhk reageerib koormusele, stressile või unepuudusele,“ selgitab Saadi.
Ühekordne mõõtmine võib olla eksitav. Mõnel inimesel tõuseb vererõhk arsti kabinetis ärevuse tõttu, teistel on see vastuvõtul normis, kuid kodus, tööl või öösel kõrgenenud. Viimast nimetatakse varjatud hüpertensiooniks, mis võib jääda pikaks ajaks avastamata. „Eriti oluline on jälgida öiseid näite. Kui vererõhk une ajal ei lange, võib see viidata näiteks obstruktiivsele uneapnoele,“ selgitab Saadi.
Mansetiga nutikell aitab vererõhku ööpäevaringselt jälgida
Mõned nutikellad hindavad vererõhku optiliste andurite ja algoritmide abil, kuid selliseid mõõtmisi ei peeta diagnoosimiseks piisavalt usaldusväärseks. Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul erineb Huawei Watch D3 tavapärastest nutikelladest selle poolest, et mõõdab vererõhku rihma sisse paigutatud täispuhutava õhkpadja abil.
„Õhkpadi töötab samal põhimõttel nagu tavalise elektroonilise vererõhumõõtja mansett. Nii saab vererõhku mõõta otse randmelt, ilma et peaks iga kord eraldi mõõtjat kasutama,“ selgitab Mishina. Kella vererõhu mõõtmise funktsioonidel on Euroopa Liidu meditsiiniseadmete määruse (MDR) kohane CE-märgis.
Huawei Watch D3 võimaldab mõõta vererõhku nii päeval kui ka öösel. Päeval saab kasutaja valida mõõtmisintervalle või käivitada mõõtmise ise, öösel teeb kell seda automaatselt kui on sisse lülitatud ööpäevaringse mõõtmise funktsioon.
„Kogutud andmete põhjal koostab kell aruande, millest näeb päeva ja öö keskmisi näite ning vererõhu kõikumisi. See annab parema ülevaate sellest, kuidas vererõhk ööpäeva jooksul muutub,“ räägib Mishina.
Et kella oleks mugav kanda ka magades, on selle korpus 11,3 mm paks ja kaalub 40 grammi. Mudel on saadaval kohvikuldses, kuldses ja mustas värvitoonis.
Lisaks vererõhule kogub kell andmeid une ja liikumise kohta. Funktsioon Health Insights aitab neid näitajaid omavahel võrrelda, Health Glance annab ligikaudu minutiga ülevaate kuni 11 tervisenäitajast ning Health Community võimaldab terviseandmeid lähedastega jagada.
„Näiteks võib inimene märgata, et pärast lühikeseks jäänud ööund või pingelist tööpäeva on tema vererõhk tavapärasest kõrgem. Kui mõõtmisi on kogunenud pikema aja jooksul, on selliseid muutusi lihtsam tähele panna,“ selgitab Mishina.
Saadi sõnul võib mansetiga nutikellast abi olla ka inimestel, kellel esineb seletamatuid peavalusid, pearinglust või südamekloppimist. Sümptomite ajal tehtud mõõtmine aitab arstil hinnata, kas kaebustega kaasneb vererõhu tõus või langus.
„Käsitlen kella kui väga head jälgimis- ja sõelumisvahendit. See annab olulise signaali, kuid kõrvalekalded tuleb kinnitada õlavarremõõtja või ööpäevase vererõhu monitooringuga,“ rõhutab Saadi. Kella kogutud andmed saab salvestada PDF- või Exceli failina ning arstiga jagada.
Millal tasub arsti poole pöörduda?
Kui vererõhk on tavapärasest kõrgem, soovitab Saadi mõõta seda vähemalt seitsmel järjestikusel päeval, nii hommikul kui ka õhtul. Enne mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda ning teha seejärel kaks mõõtmist umbes minutilise vahega. Randmelt mõõtes peab käsi olema südame kõrgusel.
Arstiga tasub nõu pidada, kui vererõhk on korduvalt kõrgenenud, kõigub põhjuseta, öised näidud on päevastest kõrgemad või varem normis olnud vererõhk on märgatavalt tõusnud.
Kui vererõhk on 180/110 mmHg või kõrgem ning sellega kaasnevad valu rinnus, õhupuudus, tugev peavalu või nägemis-, kõne- või tasakaaluhäired, tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112.
Loe lisaks
Täpsemalt Huawei Watch D3 kohta
Arst selgitab: nutikell võib aidata märgata varjatud tervisemuresid