Vääveltorik ehk "metsakana" võib saada ravimiks

Vääveltorik ehk väävlik (Laetiporus sulphureus) võib olla (lähi)tulevikus vähi, seennakkuste ja diabeetiliste haavandite ravis kasutatav.

Eesti metsades kasvav erkkollane vääveltorik (Laetiporus sulphureus) on seen, mida tunnevad hästi nii seenekorjajad kui ka loodushuvilised. Noori viljakehi peetakse söögiseeneks ning ingliskeelses maailmas tuntakse seda nime all chicken of the woods ehk „metsakana“. Viimastel aastatel on aga teadlaste tähelepanu köitnud hoopis selle seene võimalik meditsiiniline väärtus.

Praegu ei kasutata vääveltorikut meditsiinis ühegi haiguse raviks ning puuduvad kliinilised uuringud inimestel. Sellest hoolimata on labori- ja loomkatsed andnud tulemusi, mis viitavad märkimisväärsele bioloogilisele aktiivsusele. Teadlased on leidnud, et vääveltorik sisaldab sadu bioaktiivseid ühendeid, millel võib olla põletikuvastane, antibakteriaalne, antioksüdantne ja isegi kasvajavastane toime.

Mida vääveltorik sisaldab?

Vääveltoriku viljakehad ja seeneniidistik sisaldavad polüsahhariide, beetaglükaane, fenoolseid ühendeid, terpenoide, rasvhappeid, aminohappeid ja erinevaid pigmente. Mitmed neist ühenditest on tuntud oma bioloogilise aktiivsuse poolest ning sarnaseid aineid leidub ka teistes ravimseente hulka kuuluvates liikides.

Ülevaateuuringute kohaselt on just polüsahhariidid ja triterpeenid need ühendid, mis võivad olla seotud suure osa täheldatud tervisemõjudega.

Võimalik relv kroonilise põletiku vastu

Põletik on paljude krooniliste haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, neurodegeneratiivsete haiguste ja vähkkasvajate oluline osa. Mitmed uuringud on näidanud, et vääveltorikust eraldatud ühendid võivad vähendada põletikuga seotud signaalmolekulide tootmist.

Laborikatsetes on täheldatud põletikumediaatorite, näiteks TNF-α ja interleukiinide taseme langust. Samuti on leitud mõju NF-κB signaalirajale, mida peetakse üheks peamiseks põletikuprotsesside regulaatoriks.

Need tulemused ei tähenda veel, et vääveltorik raviks põletikulisi haigusi inimestel, kuid need annavad põhjust uuringuid jätkata.

Kas seentes on peidus uus vähiravim?

Kõige rohkem tähelepanu on pälvinud vääveltoriku võimalik kasvajavastane toime. Erinevates rakukultuurides on seene ekstraktid pidurdanud vähirakkude kasvu ja soodustanud nende programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi.

Uurijad on kirjeldanud mõju rinnavähi-, leukeemia-, emakakaelavähi-, jämesoolevähi- ja kopsuvähirakkudele. Mõned vääveltorikust eraldatud ühendid on vähirakkudele tsütotoksilise toimega, jättes samal ajal terved rakud kahjustamata.

Samas tuleb rõhutada, et vähirakkude hävitamine katseklaasis ei tähenda automaatselt toimivat vähiravimit. Valdav osa selliseid ühendeid ei jõua kunagi kliinilisse kasutusse, sest inimese organism on palju keerulisem kui rakukultuur.

Diabeetilised haavandid – uus ja põnev uurimissuund

2025. aastal avaldati uuring, milles uuriti vääveltoriku kultuuri kasvatamisel saadud vedeliku (kultuurivedeliku) mõju diabeetilise jalahaavandiga rottidel. Tulemused olid tähelepanuväärsed.

Vääveltorikuga ravitud loomadel vähenes haava pindala kiiremini, langes põletikumarkerite TNF-α ja IL-6 tase ning suurenes veresoonte kasvu soodustava VEGF-i tootmine. Lisaks täheldati kiiremat kudede taastumist ja paremat haavade paranemist.

Diabeetilised jalahaavandid on üks sagedasemaid amputatsioonide põhjuseid maailmas, mistõttu otsitakse pidevalt uusi ravivõimalusi. Kui tulevased uuringud kinnitavad tulemusi ka inimestel, võib sellest kujuneda üks huvitavamaid vääveltoriku rakendusi meditsiinis.

Kas väävlik on looduslik antibiootikum?

Antibiootikumiresistentsuse kasv sunnib teadlasi otsima uusi mikroobivastaseid ühendeid. Ka siin on vääveltorik osutunud paljulubavaks. 2025. aastal avaldatud uuringus näitas vääveltoriku etanooliekstrakt tugevat antibakteriaalset aktiivsust mitmete grampositiivsete bakterite vastu. Kõige tugevam toime ilmnes Staphylococcus aureus’e ehk kuldse stafülokoki suhtes. Lisaks täheldati märkimisväärset antioksüdantset aktiivsust. Varem on kirjeldatud ka toimet teiste bakterite ja mõnede haigustekitavate seente vastu.

Vääveltoriku mõju veresuhkrule

Mitmed ülevaateartiklid viitavad sellele, et vääveltoriku ekstraktidel võib olla veresuhkrut alandav ehk hüpoglükeemiline toime. Loomkatsetes ja rakukultuurides on täheldatud muutusi glükoosi ainevahetuses ning insuliiniga seotud mehhanismides.

Kuigi tulemused on huvitavad, ei ole praegu piisavalt tõendeid, et soovitada vääveltorikut diabeedi raviks või ennetamiseks.

Antioksüdantide allikas

Vabad radikaalid ja oksüdatiivne stress on seotud vananemise ning paljude krooniliste haigustega. Vääveltorik sisaldab arvukalt antioksüdantseid ühendeid, mis suudavad laboritingimustes neutraliseerida reaktiivseid hapnikuühendeid.

Mitmed uuringud on kinnitanud seene tugevat antioksüdantset aktiivsust.

Kas vääveltorikut võiks juba võtta toidulisandina?

Teaduslik vastus on praegu ettevaatlik „veel mitte“. Kuigi labori- ja loomkatsed on paljulubavad, puuduvad usaldusväärsed kliinilised uuringud inimestel. Seetõttu ei ole võimalik öelda, milline annus võiks olla tõhus, kui ohutu oleks pikaajaline kasutamine või milliste ravimitega võivad tekkida koostoimed.

Lisaks on teada, et osa inimesi võib vääveltoriku söömisel kogeda seedetrakti vaevusi ning seent ei soovitata süüa toorelt.

Kas vääveltorik on raviseen?

Vääveltorik on üks huvitavamaid Eesti looduses kasvavaid ravimseente kandidaate. Senised uuringud viitavad põletikuvastasele, antioksüdantsele, antibakteriaalsele, veresuhkrut mõjutavale ja kasvajavastasele potentsiaalile. Kõige põnevamaks uueks uurimissuunaks on kujunenud diabeetiliste haavade ravi.

Praegu on aga tegemist eelkõige labori- ja loomkatsete tulemuste, mitte tõestatud ravimeetodiga. Nagu paljude teistegi ravimseente puhul, sõltub tulevik sellest, kas paljulubavad tulemused suudetakse kinnitada hästi läbiviidud kliinilistes uuringutes inimestel.