Autor: Hispaanias kasutatakse energiasäästusertifikaatide süsteemi selleks, et energiasääst päriselt tööle panna – et see ainult jutuks ei jääks.
Lihtsas keeles tähendab see, et riik ütleb elektri- ja gaasifirmadele: „Te peate kaasa aitama, et energiatarbimine väheneks.“ Selleks on energiafirmadel kaks varianti: kas maksta riigile tasu või panustada sellesse, et inimesed ja ettevõtted päriselt energiat kokku hoiaksid. Kui keegi soojustab oma maja ära, vahetab välja vana küttesüsteemi säästlikuma vastu või uuendab tootmisseadmeid nii, et energiat kuluks tootmises vähem, siis selle säästu eest väljastatakse energiasäästusertifikaat. See on nagu tõend, et „siin hoiti energiat kokku“. Üks sertifikaat = kindel kogus säästetud energiat.
Energiafirmad peavad kokku koguma teatud hulga neid sertifikaate. Neid sertifikaate saavad energiafirmad koguda või osta ning nii tekib turg, kus energiasäästul on päriselt reaalne rahaline väärtus. See motiveerib nii ettevõtteid kui ka üha rohkem tavalisi tarbijaid tegutsema. Mingis mõttes on see nagu pandipakendi süsteem, aga energia jaoks – kui „tagastad“ säästu, saad selle eest väärtuse.
Hiljutised andmed näitavad, et süsteem on kiiresti hoo sisse saanud – vastav määrus jõustus alles jaanuaris 2023. Hispaania riigisekretär Sara Aagesen tõi välja, et 2025. aasta juuni oli energiasäästusertifikaatide süsteemi (CAE) ajaloo kõige aktiivsem kuu – isegi aktiivsem kui varasem rekordkuu, mis oli 2024. aasta novembris.
Numbrid annavad üsna hea pildi:
- 2025. aasta juuniks oli kogunenud üle 1500 GWh jagu energiasäästu
- kogu süsteem on töötanud vähem kui 2 aastat
- selle ajaga on tehtud ligi 3000 projekti
- kokku saavutatud üle 3400 GWh energiasäästu
See näitab hästi, kuidas avalik sektor ja erasektor suudavad koos tegutsedes palju rohkem ära teha, kui esmapilgul oodata osatakse.
Kes energiasäästusüsteemist kõige rohkem kasu saab?
Kuigi ka kodutarbijate huvi kasvab tasapisi, on seni suurim võitja olnud tööstus. Jaotus näeb välja selline:
- tööstus: 938 projekti, 2380 GWh säästu
- transport: 151 projekti, 769 GWh
- teenindussektor (nt kaubandus, teenused): 751 projekti, 194 GWh
- elamud: 1091 projekti, 98 GWh säästu
Ehk lihtsustatult: kõige suurem energiasääst tuleb sealt, kus energiatarbimine ongi kõige suurem – tehastes ja transpordis. Kokkuvõttes võib öelda, et see süsteem on nagu „energiasäästu turg“:
- kes säästab energiat, saab sellest kasu
- kes peab säästma (energiafirmad), leiab paindliku viisi kohustuse täitmiseks
- ja riik saab kindluse, et energiatõhusus ka päriselt paraneb
Ning kuigi tavainimesele ei pruugi see veel igapäevaselt väga nähtav olla, liigub süsteem sinnapoole, et ka kodumajapidamised hakkavad sellest üha rohkem osa saama.
Näide, kuidas Eesti kortermaja soojustamine ja küttesüsteemi uuendamine energiasäästusertfikaatide süsteemi sobituks
Ühes 1970ndatel ehitatud kortermajas on kehv soojustus ja vana küttesüsteem. Talvel kulub palju energiat ja arved on suured. Korteriühistu otsustab soojustada fassaadi ja katuse, vahetada aknad, paigaldada efektiivsem küttesüsteem. Spetsialist hindab, kui palju energiat pärast renoveerimist kokku hoitakse (nt 30% vähem kütet). See sääst ongi aluseks sertifikaatidele. Pärast tööde tegemist kinnitatakse sääst ametlikult ja väljastatakse sertifikaadid. Näiteks: „see maja säästab X MWh energiat aastas“. Nüüd on aeg sertifikaadid müüa. Korteriühistu ise tavaliselt ei müü neid otse, vaid seda teeb vahendaja või energiaettevõte. Ostjaks on see energiaettevõte, millel on riigi pandud kohustus energiasäästu tekitada. Sertifikaatide müügist saadud raha aitab katta renoveerimise kulusid või vähendab laenukoormust.
Tulemus kõigile osapooltele:
- elanikud: väiksemad küttearved ja mugavam kodu
- energiafirma: täidetud energiasäästu kohustus
- riik: päriselt vähenenud energiatarbimine
Loe lisaks
Hispaania stabiliseerib oma elektrivõrku
Saksamaa panus vesinikule on päästerõngas rasketööstusele
Just tuuleenergia toob elektri hinna alla
Euroopa ehitab elektrihinna langetamiseks meretuuleparke