Artriit ja seksuaalsus – kas tabuteema või mitte?

Reumaatiline haigus mõjutab seksuaalelu. Valu, liigesjäikus, väsimus, muutunud kehakuvand ja ravimite kõrvaltoimed raskendavad intiimsust.

Tabuteema – kellele siis? Ühiskonnale? Kuid ma ei seksi ju ühiskonnaga! Ma vaid elan ühiskonnas. Ma olen vaba tegema kõike ja käituma nii, et mina ja minu partner oleksime õnnelikud – ning paarina tugevad. Ja seksil on siin väga oluline osa. Nii kirjutab reumatoloogiaga seotud spetsialistidele mõeldud ajakirjas „HP News“ Codruta Filip, kena noor naine, patsient ja Rumeenia reumavastase organisatsiooni esindaja.

Teema on laialt päevakorda tõusnud. Patsiendid tahavad olla õnnelikud vaatamata oma haigusele – ja kes saaks öelda, et neil selleks õigust pole!

Muutumas on nii patsiendid ise kui patsiendi ja arsti suhe. Codruta ütleb, et kui varem arst andis juhised ja patsient järgis neid, siis nüüd on sellest suhtest saamas üha enam partnerlus, kus töötatakse koos. Sa pead tundma, et võid oma arstiga või mõne teise tervisevaldkonna spetsialistiga vabalt ja usalduslikult rääkida. Loomulikult tahaks sa ka seksuaalsuse osas esimesena rääkida oma reumatoloogiga või mõne teise arstiga – sest kes tunneb sinu haigust siis paremini kui tema? Aga kas ta teab SELLEST midagi – haiguse mõjust, loobumistest, probleemidest? Hoolib ta üldse? Saab ta kuidagi aidata? Palju küsimusi, vähe vastuseid…

Kuidas arstiga seksist rääkida?

Codruta ütleb, et talle tundus võimatu olevat raviarstidega seksi teemal rääkida – välja arvatud günekoloogiga. Kuid osa probleeme, mis on seotud just reumaatiliste haigustega, pole ka günekoloogi jaoks kuigi tuttavad ning ta ei oska alati nõu anda.

Ta toob näite: artriidi tõttu puusaliigestes on tal valus misjonäripoosi jaoks jalgu laiali ajada… See on tavaline nii reumatoidartriidi, osteoartroosi kui teistegi haiguste puhul. Artriidi korral põlvedes on rasked kõik asendid, kus peaks põlvedele toetuma. Aga kui haigus on selgroos?

Igal juhul tundus reumatoloogiga seksi teemal rääkimise mõtegi hullem kui surm. Kuidas ta reageerib? Seda enam, et reumatoloogiks oli mees.

Lõpuks jõudis ta otsusele – ma räägin. Juba aega kokku leppides teatas ta, et vajab veidi pikemat jutuajamist väga isiklikul teemal. Kõige raskem samm oli sellega astutud.

Kui siis jutuajamine kätte jõudis, avastas ta, et arst on väga avatud olekuga ning väga valmis temaga arutlema. Tema reumatoloog oli väga üllatunud, et patsient alles nüüd teema jutuks võttis. Arst tunnistas, et ta tahtis juba mõnda aega seksuaalelu teemadel ka rääkida, kuid kartis Codruta reaktsiooni ning kahtles, kas ta on valmis sedalaadi delikaatseks jutuajamiseks. Arst ei arvanud, et seksiteema tabu peaks olema – pigem ikka vajalik.

Hirmudel pole alust

Arst on ka ikkagi inimene, arvab Codruta ja tõdeb, et tema hirmudel polnud alust. Ta sai hoopis teada, et tema arst on üks neist paljudest arstidest, kes patsiendist tõesti hoolivad. Lisaks leidis ta naisterahvast taastusraviarsti, kes lihaseid treenida aitas ning mugavamate asendite osas nõu andis. Ja tuli välja, et tema pole sugugi esimene, kes selliste küsimustega arsti poole pöördus. Codruta arvabki, et temal on arstidega väga vedanud.

Codruta soovitab: „Avameelne suhtlus on hädavajalik ning on esimeseks sammuks mis tahes probleemi lahendamisel. Ära väldi seksiteemat, isegi kui tunned end ebamugavalt! Arstid on tavaliselt võimelised nõu andma igasugustes haigusega seotud küsimustes ning püüavad sinu ebamugavustunnet ka vähendada.

Küsi arstilt: „Kas saame rääkida ka minu probleemidest seoses seksuaaleluga? Et kuidas haigus seda mõjutab? Millal seda saaks teha?“

Kirjuta kõik esilekerkinud küsimused paberile juba enne arstiga kohtumist.

Küsi kõige kohta – kuidas haigus seksuaalelu mõjutab, millist mõju võivad avaldada ravimid või operatsioon, millised asendid on parimad ja millised ei sobi üldse.

Püüa veenda arsti, et sul on vaja ka teiste spetsialistide abi ning spetsialistide omavahelist koostööd. Näiteks arstid, õed, nõustajad, kes töötavad taastusravi, füsioteraapia, psühholoogia, töötervishoiu, günekoloogia, seksuoloogia vallas.“

Video elust enesest

Euroopa reumatoloogiakongressil oli seksuaalelule pühendatud eraldi sessioon, mille ingliskeelne pealkiri „Lets talk some more about sex“ räägib enda eest.

Connie Ziegler Taani reumaliidust alustas oma esinemist lavastatud videolõiguga, mis kujutab reumahaiget noort naist seksiks ettevalmistusi tegemas. Ta on käinud vannis, et oma liigesed-lihased lõdvestada ja liikuma saada. Ta on abivahenditega end vastavalt riietanud. Siis püüab ta purgist kätte saada vajaliku arvu valuvaigistavaid tablette. See võtab aega ega lähe kuigi lihtsalt – kord tahab purk käest kaduda, kord tuleb välja rohkem või vähem tablette…

Siis on käes sukkade kord. Vähemalt nii arvan mina. Pika varrega haaratsi abil veetakse aga jalga hoopis sidemed-põlvekaitsed, seejärel samasugused kaitsed küünarnukkidele. Ja alles siis hüüab naine mehele: „Kallis, ma olen nüüd valmis!“

Niipaljukest siis spontaansest seksist, kommenteerib Connie. Mees on ilmselt selle aja peale läinud telekast jalgpalli vaatama, naljatleb ta. Tajun saali reaktsioonist kogu videolõigu näitamise ajal, et nuta või naera – näidatud situatsioonid on väga elulised, reaalsed, igapäevasest elust äratuntavad.

Intiimelu ravi näitajaks

Connie ütleb: on ilmne, et reumaatilise haiguse diagnoos muudab elu, sealhulgas ka seksuaalelu. Kuigi patsientidele on see tõepoolest ilmne, siis miks keegi tervishoiusüsteemist sellest ei räägi? Patsiendid jäetakse sageli haigusega seotud seksuaalelu probleeme üksi lahendama.

Valu, võimetus teha kiiresti igapäevaseid toimetamisi, mis kunagi tundusid lihtsad ja loomulikud, meeleolu langus – kõik see mõjutab elu. Liigesed muutuvad haiguse tagajärjel, sinu välimus muutub, ravimid mõjutavad keha – ja on paratamatu, et ka sinu minapilt muutub. Sa ei tunne ennast väga atraktiivsena, kuigi seda tunnet on väga vaja. Raske on ennast veenda oma atraktiivsuses isegi siis, kui partner kinnitab, et ta armastab sind ikka. Partneril on ka omad hirmud – ta teab, et on valus ning kardab armastatule lisavalu põhjustada.

Pealegi võtavad kõige tavalisemad kodused toimetused palju aega, lapsed nõuavad tähelepanu – ja lõpuks keerleb kõik ümber haiguse. Nii juhtub, et vereanalüüside vastused muutuvad paljudele huvitavamateks kui seks.

Connie ettepanek on, et igasugustes uurimustes, mis ravi tõhusust kirjeldavad, peaks seksielu kvaliteet olema üheks tulemusnäitajaks.

Patsiendid kui paremad armastajad

Aastal 2006 ütleb Connie ühes intervjuus: „Meie siin Taanimaal ütleme, et reumatoidartriidiga patsiendid on paremad armastajad. Me kasutame oma kujutlusvõimet, kuna osad asendid on meie jaoks võimatud.“

Ravimite mõju voodielule

Steroidid võivad iha vähendada. Osad ravimeid põhjustavad ka limaskestade kuivust. Selle vastu saab abi vee baasil tehtud libestusgeelidest. Vaseliin ja teised õli baasil preparaadid võivad tekitada ärritust ja kahjustada kondoomi.

Enamik artriidirohtudest ei mõjuta antibeebipillide tõhusust, kuid seda tasub üle küsida. Kui on rasestumissoov, siis tuleb ravimite tarvitamise osas enne arstiga nõu pidada.

Liigeste asendamise operatsioonid

Liigeste asendamine võib seksuaalelu isegi parandada. Arvestada tasub, et taastumine peale operatsiooni võtab küll omajagu aega.

Connie sõnum arstidele

Õpetage ja nõustage neid, kes seda soovivad!
Küsige ja kuulake!
Andke konkreetset nõu!
Vaja on kirjaliku infot või siis kirjapandult viidet, kust infot saab, sest paljud asjad lähevad meelest. Veel parem, kui teate viidata mõnele filmile või internetis olevale klipile.

Sõnum patsientidele

Samal sessioonil esinenud reumatoloogiaõde Sarah Ryan Suurbritanniast ütleb, et patsient ise tavaliselt juttu ei alusta. Ja põhjuseks peab tema privaatsuse puudumist. Seega peavad ka arstid ja teised spetsialistid julgemalt oma patsiente küsitlema. Selleks on olemas ka vastavad küsimustikud.

Arstidel soovitab ta vaadata uurimust Effects of Rheumatoid Arthritis on Sexual Activity and Relationship. Hill, J jt, 2003 ja sellega kaasnevaid artikleid.

Ta räägib ka lihaste treeningu ja füsioteraapia tähtsusest – see parandab liigeste liikuvust, lihaste toonust ning meeleolugi. Seksielu ja valu on vastastiku väga seotud – kui seksielu paraneb, siis vähenevad ka valud. Ja ka vastupidi muidugi.

Codruta Filip, patsient ja Rumeenia reumavastase organisatsiooni esindaja.

Artikkel ilmus Terviselehes 2011. aastal. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=terviseleht20110614.2.13.2 ja https://eestinoortereumaliit.wordpress.com/2011/06/16/artikkel-14-juuni-terviselehes-artriit-ja-seksuaalsus-kas-tabuteema-voi-mitte/