Infektsioonid on diabeetikutele väga suur terviseoht

Teist tüüpi diabeediga inimestel on perearstiabi vajavate infektsioonide risk 51% ja haiglaravi vajavate infektsioonide risk 91% suurem.

Infektsioone tuleks käsitleda diabeediga inimeste jaoks olulise terviseohuna, hoiatavad eksperdid. Nende sõnul ei kajasta praegused ravijuhised suurt ja seni alahinnatud haiguskoormust, haiglaravi vajadust ja surmariski. Sellisele järeldusele jõuti mahukas uuringus, mis avaldati ajakirjas Diabetes ja mida tutvustati Ameerika Diabeediassotsiatsiooni (American Diabetes Association) teaduskonverentsil New Orleansis. Teadlased kutsuvad kiiresti uuendama diabeedi ravijuhiseid, et pöörata tähelepanu seni alahinnatud riskile.

Seni suurimas sellel teemal tehtud uuringus leiti, et 1. tüüpi diabeedi, 2. tüüpi diabeedi ja eeldiabeediga inimestel on suurem nakkushaiguste risk kui neil, kellel diabeeti ei ole. Suurenenud risk puudutab nii perearsti juures ravitavaid infektsioone, haiglaravi vajavaid nakkusi kui ka infektsioonidega seotud surmajuhtumeid.

Selgus, et 2. tüüpi diabeediga inimestel on infektsioon ehk nakkushaigus südame-veresoonkonnahaiguste ja vähi järel sageduselt kolmas surma algpõhjus.

Londoni City St George’i ülikooli teadlased, kes uuringut juhtisid, kutsuvad nüüd üles lisama infektsioonide ennetamise, varajase avastamise ja ravi nii Ühendkuningriigi kui ka rahvusvahelistesse diabeediravijuhistesse.

Diabeedi ja nakkuste seoste suuruuringu tulemused

Anonüümiseks tehtud andmete põhjal analüüsisid teadlased enam kui 800 000 Inglismaal elava inimese nakkushaiguste esinemist. Uuringus kasutati 33 829 1. tüüpi diabeediga inimese, 527 151 2. tüüpi diabeediga inimese ja 273 216 eeldiabeediga inimese andmeid. Neid võrreldi enam kui miljoni vanuse, soo ja etnilise päritolu järgi sobitatud kontrollisikuga. Osalejaid jälgiti viie aasta jooksul.

tüüpi diabeediga inimestel oli nakkushaiguste risk kõige suurem. Võrreldes diabeedita inimestega oli neil 81% suurem tõenäosus haigestuda infektsiooni, mille diagnoosis ja ravis perearst, ning 337% suurem risk sattuda infektsiooni tõttu haiglaravile.
tüüpi diabeediga inimestel oli perearstiabi vajavate infektsioonide risk 51% ja haiglaravi vajavate infektsioonide risk 91% suurem. Eeldiabeediga inimestel olid vastavad riskid 35% ja 33% kõrgemad.

Uuringu juht, City St George’i ülikooli epidemioloogiaprofessor Julia Critchley ütles:

„Infektsioonid on kogu diabeedispektri ulatuses oluline terviseoht, mis on olnud kogu aeg meie silme ees. Need on sagedased, tõsised ja sageli ennetatavad, kuid kliinilistes ravijuhistes pööratakse neile vähe tähelepanu.

Diabeediga inimeste arv kasvab maailmas ohtlikult kiiresti ning oleks karuteene, kui me ei käsitleks nakkusriski diabeediravi keskse osana. See ei tohi jääda kõrvaliseks teemaks.“

ja 2. tüüpi diabeediga patsientidel olid kõige sagedasemad haiglaravi vajavad nakkused alumiste hingamisteede infektsioonid, näiteks kopsupõletik. 2. tüüpi diabeediga inimeste puhul olid infektsioonidega seotud surma kõige sagedasemad põhjused sepsis ja alumiste hingamisteede infektsioonid.

Veresuhkru tase ja kõikumine mõjutavad nakatumise riski

Teadlased leidsid ka, et nakkusriski mõjutavad nii veresuhkru tase kui ka selle kõikumine. 1. tüüpi diabeedi korral seostus kõrgem veresuhkur suurema nakkusriskiga. 2. tüüpi diabeedi korral on aga oluline mitte niivõrd keskmine veresuhkru tase, vaid selle kõikumine ajas. Just suuremad kõikumised olid seotud raskete infektsioonidega, mis vajasid haiglaravi.

See viitab sellele, et isegi näiliselt hea veresuhkrukontrolliga patsientidel võib nakkusrisk olla suur, kui veresuhkru näidud erinevate arstivisiitide vahel märkimisväärselt kõiguvad.

Teadlaste hinnangul tuleb infektsioone käsitleda diabeediravis sama olulise teemana kui südame-veresoonkonna või ainevahetusega seotud tüsistusi. Nad leiavad, et ravijuhised peaksid selgesõnaliselt käsitlema nakkusriski, rõhutama parema veresuhkrukontrolli tähtsust, julgustama patsiente sümptomite ilmnemisel kiiresti abi otsima ning kohandama esmatasandi tervishoiu triaažisüsteeme nii, et diabeediga inimesed saaksid kiiremini hindamisele ja ravile.

Professor Critchley lisas:

„Diabeediga seotud suurenenud nakkusrisk peaks olema märksa tugevamalt esile toodud Ühendkuningriigi, Euroopa ja USA ravijuhistes. Ravijuhiste ajakohastamine ülemaailmsel tasandil suurendaks tervishoiutöötajate teadlikkust, aitaks infektsioone varem ära tunda ja kiiremini ravida ning vähendaks seeläbi välditavaid haiglaravisid ja surmajuhtumeid.“

Infektsioonide ohtlikus seisneb põletikutekitamises

Infektsioonid ei ole diabeedi korral ohtlikud ainult nakkushaiguse kui sellise tõttu, vaid ka seetõttu, et nakkused võimendavad organismis põletikulisi protsesse. Teist tüüpi diabeeti iseloomustab juba niigi kroonilise põletiku seisund, mis kahjustab veresooni ja soodustab tüsistuste teket. Iga infektsioon vallandab täiendava põletikureaktsiooni, mis võib halvendada veresuhkru kontrolli, suurendada südame-veresoonkonna tüsistuste riski ning aeglustada paranemist. Seetõttu on diabeediga inimestel eriti oluline vältida infektsiooni tõttu tekivaid lisapõletikke – järgida vaktsineerimissoovitusi, hoolitseda suu tervise eest, liikuda piisavalt, toituda põletikuvastaselt, ravida põletikukoldeid varakult ning pöörduda nakkusnähtude ilmnemisel kiiresti arsti poole.