Autor: Eestis on apteegid tegutsenud 15. sajandist. Apteekrid peavad kehastuma nii psühholoogiks kui ka andma füüsilist tervist puudutavat nõu.
Eestis on apteegid järjepidevalt tegutsenud juba 15. sajandist. Need asutused täidavad ühiskonnas paljude jaoks märkamatult äärmiselt tähtsat rolli. Pea igapäevaselt kitlites toimetavad apteekrid peavad kehastuma nii psühholoogiks kui ka andma füüsilist tervist puudutavat nõu.
Lauri Baar on apteegis töötanud ligi 15 aastat. Kogenud apteekri jaoks polnud farmaatsiaõpingud aga esmavalik, kuid teadis, et see on midagi, mille järele vajadus ei kao, sest rahvastik vananeb pidevalt ja ravimeid vajab aina suurem hulk inimesi.
Nagu mitmetes valdkondades, on ka apteekides vaikselt esile kerkimas järelkasvuprobleem, kuid asjalood peituvad ka selles, et farmatseudiks või proviisoriks õppimine ei tähenda ilmtingimata tööd ainult apteegis. Baari sõnul on tööpõld laiem, kui arvatakse.
„Apteekriks õppinul on võimalik lisaks apteegile minna tööle ka ravimitööstusesse, kus saab valida tootmise või kontoritöö vahel. Lisaks on ka riigiasutustes mitmeid sektoreid, kus on alati farmaatsiateadmisi tarvis. Farmatseudi haridusega inimene tööpuudust kindlasti kartma ei pea,“ nendib Baar.
Apteekri amet on enamat kui vaikne nohistamine leti taga
Vaatamata erinevatele ametialastele valikutele, otsustas Baar siiski apteekriameti kasuks. Eriti väärtustab ta selle juures rahulolu, kui on suutnud inimest aidata. „Kuigi päevad ja töö võivad paista eemalt vaadates üksluised, siis tegelikult ei tea iial, kes võib sisse jalutada, ehk mis probleemiga apteeki pöördutakse,“ räägib Baar. „Tihti on olukordi, mis on kui pusle kokkupanek. Kui suudad selle ära lahendada ning inimene annab hiljem teada, et sellest oli talle ka päriselt abi, saab sellest väga suure eduelamuse,“ lisab farmatseut õhinaga.
Baar naljatleb, et kui tihtipeale eeldatakse, apteeker on väga pedantne ja introvertlik, kes väga inimestega suhelda ei taha, siis suures plaanis on see kinni siiski inimese loomuses ning ka amet ise on ajas edasi liikunud. „Tänapäevane töö apteegis tähendab rohkem avatust ja suhtlemisoskusi, mitte ainult vaikselt nohistamist leti tagant,“ selgitab farmatseut.
Igapäeva teeb põnevaks farmaatsiavaldkonna pidev areng
Ühtlasi areneb valdkond väga kiiresti ja iga päev võib mõni uus infokild varasemad teadmised või ravipraktika kummutada. „Minule isiklikult meeldib selle eriala juures selle komplekssus, näiteks koosmõjud, kuidas erinevad ained võivad inimese organismi mõjutada: selle seisundit parandada või isegi halvendada. Lisaks on kõik pidevas muutumises, sest need meetodid või ained, mis ühel päeval olid veel igapäevased, võivad järgmiseks päevaks olla iganenud, lausa ohtlikud,“ nendib Baar.
Apteeki sisenedes on apteeker reeglina oma leti taga ning uurib midagi ekraanil. Kui mõni võib eeldada, et apteeker lööb lihtsalt aega surnuks, siis tegelikult on apteekri tööpõld palju laiem, kui lihtsalt erialane nõustamine ja ravimite väljastamine. „Kui esmapilgul paistab, et apteeker ei tee arvutis midagi, siis tegelikult on arvutis vaja kontrollida inventuuri seisu, realiseerimisaegu, kaupa tellida ja väga palju muud. See osa, mida inimesed leti eest ei näe, hõlmab ka ravimite valmistamist, kauba vastuvõtmist, korrastamist, tellimuste täitmist ja üleüldist apteegi hügieeninõuete korrashoidu,“ selgitab farmatseut Lauri Baar.
Apteeker Baar läheb iga päev meeleldi tööle
Sellegipoolest möönab Baar, et ettekujutus apteekritööst oli alguses romantilisem, kui see igapäevaselt on. Eks apteeker Melchiori seiklused jätavad ametist samuti tempokama mulje. „Arvasin, et apteekrid peavad palju rohkem rohtusid ise valmistama, võib-olla see oligi varem nii ja lihtsalt tööstuse levikuga on suudetud enamik asju masstootmisesse panna ja pole lihtsalt vajadust kõike ise teha,“ nendib Benu apteegi farmatseut. Sellegipoolest pole ravimite valmistamine apteekide tagatubades kuhugi kadunud. „Mäletan, et valveapteegis töötades oli seal lausa eraldi apteeker tööl, kelle töö oligi päev läbi ainult ravimeid valmistada,“ kirjeldab apteeker.
Apteeker Baar läheb iga päev meeleldi tööle. Kui ta peaks uuesti eriala valima, läheks ta ikka farmatseudiks õppima. Kuigi töös on ka korduvaid ülesandeid, peab ta seda siiski väga huvitavaks. „Apteeker peab olema empaatiline, avatud erinevatele vaatenurkadele ja valmis ka konflikte lahendama, sest apteegis võib kohata kõiki inimtüüpe. Haigused ei vali, kellele nad külge hakkavad,“ ütleb Baar lõpetuseks.
Allikas: Benu apteegid
Loe lisaks
Apteeker vastab küsimustele maksa tervise kohta
Apteeker tuletab meelde kaamoseaega sobivad tervisenipid
Esmaabi tõuksist saadud vigastuste korral
Kuidas ravimtaimi õigesti kasutada
Seletamatud sinikad võivad viidata tõsisele tervisemurele