Külm dušš on kasulik keskkonnale ja tervisele

Hea juhend, kuidas külma duši alla astuda! Alusta rahulikult ja keera vesi nii külmaks, kui sulle sel päeval sobib – vastavalt enesetundele.

Paljud inimesed teavad, et nende käitumine kahjustab keskkonda, kuid neil on raske oma harjumusi muuta. „See kehtib eriti siis, kui nad tunnevad, et peavad millestki loobuma või rohkem raha kulutama,“ ütleb psühholoog dr Lena Glaser. Psühhoterapeudina puutub ta oma töös sellise vastumeelsusega muutuste suhtes regulaarselt kokku.

Väikesed muutused, mis sobituvad igapäevaellu

Oma hiljuti psühholoogiateaduskonnas valminud doktoritöös uuris Glaser, kas inimesed on rohkem valmis omaks võtma harjumusi, mis tulevad kasuks nii kliimale kui ka nende tervisele, kui neid harjumusi on lihtne igapäevaellu sobitada ja need pakuvad isiklikku kasu. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks uuris ta regulaarse külma duši all käimise mõju.

„Kui räägitakse käitumise muutmisest kliima kaitsmiseks, keskendub arutelu tavaliselt transpordile, toitumisele või ringlussevõtule,“ ütleb Glaser. Ent neis valdkondades kohtavad ulatuslikud meetmed, nagu lendude keelustamine või töökohtade sööklates üksnes taimetoidu pakkumine, sageli vastuseisu. Mõnele tundub koguni, et tema elustiilivalikuid püütakse kontrollida, kuigi ta teab, et lendamine süvendab kliimamuutust ning liigse koguse liha söömisel on kahjulikud tagajärjed nii keskkonnale kui ka tervisele.

„Kui tahame, et inimesed oma käitumist muudaksid, vajame empaatilisemat lähenemist,“ leiab Glaser. Ta juhib tähelepanu sellele, et vee temperatuur ja veetarbimine tulevad kliimameetmeid käsitlevates aruteludes harva jutuks, kuigi duši all käimise harjumuste muutmisel on ringlussevõtuga võrreldav keskkonnamõju.

„Külma duši all käimine ei ole just meeldiv, kuid see on väike muutus. Duši all käime ju niikuinii.“ See on ka suhteliselt lihtne samm, mis võib aidata raha säästa.

Pea kolmandik vähem haiguspäevi

Uuringus osales 719 inimest vanuses 18–65 aastat, kellel paluti 12 nädala jooksul käia duši all nii külma veega, kui nende dušš võimaldas. Osalemise eelduseks oli hea tervis ja see, et nad ei käinud juba külma duši all.

Esimese kahe nädala jooksul loobusid paljud osalejad, kuid seejärel väljalangejate osakaal vähenes. „See viitab sellele, et inimesed harjuvad sellega järk-järgult,“ järeldab Glaser.

Uuringu edenedes teatasid jätkanud osalejad, et tunnevad end nii vaimselt kui ka füüsiliselt üha paremini. Glaseri sõnul kajastusid need subjektiivsed paranemised ka haiguse tõttu töölt puudutud päevade arvus: keskmiselt oli osalejatel neid päevi 31% vähem kui kontrollrühmal.

Šveitsi uudisteagentuuri Keystone-SDA kajastuse järgi, mille avaldas SWI swissinfo.ch, tundsid külma duši rühma osalejad end haigena keskmiselt 26% vähematel päevadel kui kontrollrühma liikmed, kes jätkasid tavapärast duši all käimist. Seega eristati uuringus kaht näitajat: haigena tuntud päevade arvu ja haiguse tõttu töölt puudutud päevade arvu.

Hea nii keskkonnale kui ka rahakotile

Kui osalejatelt küsiti külma duši vahetu kasu kohta, ütlesid nad, et tundsid end erksamana ja värskemana. Samuti olid nad uhked, et olid end sundinud tegema midagi ebamugavat. „Sellised kogemused võivad motiveerida,“ ütleb Glaser.

Aja jooksul aitab külma duši all käimine ka raha säästa. Inimesed kipuvad duši all vähem aega veetma, mistõttu väheneb nende veetarbimine. Samuti kulub vähem energiat, sest vett ei ole vaja soojendada.

Kui duši all käimiseks kasutatakse 45 liitrit vett, säästab vee temperatuuri alandamine 40 °C-lt 15 °C-le 1,3 kWh energiat. See tähendab väiksemaid kommunaalarveid ja CO₂-heite mõõdetavat vähenemist. Uuringu 12 nädala jooksul vähendasid osalejad oma CO₂-heidet 15 kilogrammi võrra inimese kohta, mis vastab ligikaudu 100 kilomeetri autoga sõitmise heitele. Teisisõnu on külma duši all käimine mõistlik nii keskkonna kui ka raha seisukohast.

Üldisemalt ütleb Glaser: „Kui inimesed näevad käitumise muutmises isiklikku kasu ega tunne, et nad peavad millestki loobuma või millestki ilma jääma, on nad rohkem motiveeritud selle juurde jääma.“

Ei ole teada, kas osalejad jätkasid külma duši all käimist ka pärast uuringu lõppu. Samuti pole selge, kui keskkonnateadlikud olid nad oma elu teistes valdkondades või kas nad kompenseerisid külma duši ebamugavust sellega, et lubasid endale muul moel midagi head. Selline käitumine võib keskkonnakasu vähendada või selle koguni olematuks muuta.

Leia endale sobiv veetemperatuur!

Glaseril on julgustavaid uudiseid kõigile, kes endiselt pelgavad külma duši alla astuda: ka väikesed muutused vee temperatuuris võivad avaldada positiivset mõju. See ei pea olema „kõik või mitte midagi“. Kesktee leidmine on täiesti sobiv.

„Kui sunnime end loobuma kõigist mugavustest ja naudingutest, hakkab see lõpuks kahjustama meie heaolu ja vaimset tervist. Ning haigeks jäämine ei aita samuti keskkonda.“

Foto: Eric Goverde

Igaüks, kes soovib külma dušši proovida, võib alustada järk-järgult, katsetada oma piire ja neid aja jooksul ehk veidi edasi nihutada.

„Vesi ei pea olema iga päev ühtviisi külm. Me ei tunne end iga päev sama vaprana ja see on täiesti okei,“ ütleb Glaser.

Kodus proovides võiks uuringu juhist käia duši all „nii külma veega kui võimalik“ tõlgendada veidi teisiti: keera vesi nii külmaks, kui sulle sel päeval sobib.

„Oluline on kuulata oma keha ja pöörata tähelepanu enesetundele. Kuid mõnikord tasub end veidi tagant tõugata.“

Allikad: Baseli ülikooli uudis, Lena Glaseri doktoritöö, SWI swissinfo.ch / Keystone-SDA kajastus.