Kas kõrge aktsiis õigustab salatubaka ostmist?

Uuring ütleb, et kaks kolmandikku Eesti elanikest peab kõrgeid aktsiise õigustuseks ebaseaduslike tubakatoodete ostmisele. Mida arvad sina?

Norstati enam kui 1000 täiskasvanud Eesti elaniku seas läbiviidud uuringus väljendas suurem osa vastajatest mõistvat suhtumist tubakatoodete ostmisele mitteametlike müügikanalite kaudu ning omistas ses osas vastutuse poliitikakujundajatele.

SSE Riga Sustainable Business Centre poolt tellitud Balti riikide ülene uuring näitab, et 68% täiskasvanud Eesti elanikest nõustub, et kõrged aktsiisid muudavad tubaka- ja nikotiinitoodete ostmise mitteametlike või odavamate allikate kaudu mõistetavaks. Tulemused, mis põhinevad 2026. aasta aprillis ja mais küsitletud 1002 vastajaga riiklikult esinduslikul valimil, osundavad märkimisväärsele lõhele hirmu ja heidutuse, teadlikkuse ja kavatsuste vahel seoses ebaseadusliku nikotiinitoodete turuga Eestis.

Kuigi enamik vastajatest (60%) ütleb, et ebaseadusliku kauba ostu-müügiga seotud riskid, sealhulgas terviseriskid, õiguslikud ja kvaliteediriskid, on piisavalt tõsised, et nad ise hoiduksid mitteametlikest allikatest ostmisest, ütleb siiski iga neljas (26%), et kaaluks seda, kui hinnad maksutõusude tõttu märkimisväärselt kasvaksid. 27% vastajatest märkisid, et ei ole kursis, et mitteametlikest allikatest ostmine kujutab endast riigikaitselist ohtu.

Inimesi, kes ütlesid, et nende kodupiirkonnas on ebaseaduslikud tubaka- või nikotiinitooted kättesaadavad, oli 27% vastanutest.

Ebaseadusliku turu kasvamise eest pannakse vastutus selgelt riigi õlgadele: 60,5% Eesti vastajatest nõustub, et riigi poliitikakujundajad kannavad aktsiisipoliitika kaudu suurimat vastutust ebaseadusliku turu kasvu eest. 43% ütleb, et ei mõistaks hukka kedagi, kes pöördub raha säästmiseks mitteametlike allikate poole, mis peegeldab laialdast ühiskondlikku ebaseadusliku käitumise sallivust ka nende hulgas, kes ise seda ei teeks.

Kes vastutab? Suhtumise erinevused eesti- ja venekeelsete vastajate vahel

Uuringutulemused toob esile selge erinevuse riigi eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Venekeelsed täiskasvanud omistavad riigile ebaseadusliku turu kasvu eest vastutust oluliselt enam (77% vs 53% eestikeelsete seas) ning on suuremal määral mitteteadlikud mitteametlikest kanalitest sooritatud ostude riikliku julgeoleku mõõtmest (36% vs 23%).

Eesti, Läti ja Leedu vastajate arvamuste erinevused ja ühisosa

Lätis nõustub 83% vastajatest väitega, et kõrged maksud õigustavad mitteametlike müügiallikate poole pöördumist. See on kolme riigi kohta kõrgeim näitaja. 37% ütleb, et kaaluks mitteametlikku ostmist hinnatõusu korral. Lätis on ka madalaim heidutusega seotud määr (51%) ja kõrgeim ühiskondlik sallivus mitteametlike ostjate suhtes (54%).

Leedu jääb enamike näitajate osas Läti ja Eesti vahele: 74% leedulastest nõustub, et maksud sunnivad inimesi mitteametlike allikate poole pöörduma, ning 31% ütleb, et kaaluks hinnasurvest tingituna mitteametlikke oste. Tähelepanuväärselt näitab Leedu tugevamat teadlikkust ebaseaduslike ostudega seotud riiklikust julgeolekuriskist, mida kinnitasid umbes pooled vastanutest.

Kõigis kolmes riigis peab 61–73% täiskasvanutest ebaseadusliku turu kasvu eest vastutavaks poliitikakujundajaid, mis viitab veendumusele, et probleem on eelkõige maksu- ja regulatiivpoliitika tagajärg, mitte individuaalne moraalne küsimus.

Uuringu viis läbi Norstat oma omnibus-paneeli raames 2026. aasta aprillis ja mais. See hõlmas 1002 vastajat Eestis, 1005 Lätis ja 1000 Leedus, kokku 3007 vastajat kolmes Balti riigis. Vastajad hindasid seitset väidet neljapunktilisel skaalal vahemikus “nõustun” kuni “ei nõustu”, lisaks oli võimalik valida “ei oska öelda”.

Allikas: SSE Riga Sustainable Business Centre