Autor: 20 aastat rütmitaju uuringuid: millised väited on tõestatud ja millistega on kiirustatud? Kas rütmi tajumine on omane ainult inimesele?
Võime tajuda muusikas korrapärast põhirütmi tundub väga lihtne. Tegelikult on see aju tähelepanuväärne oskus, mis võib olla omane vaid inimesele. HUN-RENi loodusteaduste uurimiskeskuse teadlane Gábor Háden ja Amsterdami Ülikooli teadlane Henkjan Honing analüüsisid üle 20 aasta kestnud uuringuid, et mõista, kuidas rütmitaju areneb ja evolutsiooni käigus kujunes. Nende ülevaade avaldati ajakirjas Annals of the New York Academy of Sciences.
Tänu korrapärase rütmi tajumisele saame muusika taktis plaksutada, koos tantsida ja ansamblis või orkestris mängida. Teadlased uurisid kriitiliselt nelja sageli esitatud väidet:
- rütmitaju leidub peaaegu kõigis inimkultuurides;
- see areneb lapsel iseenesest;
- see aitab ajul ennustada, millal kostab järgmine löök;
- teiste loomaliikide hulgas on see võime haruldane.
Järeldus pole päris ühene. Rütmitaju alged näivad olevat olemas juba sündides ning kogemused, liikumine ja kultuur arendavad seda oskust edasi. Samas pole veel piisavalt tõendeid kõigi väidete kinnitamiseks.
Vastsündinu aju on rütmiks valmis
Vastsündinute ajutegevust mõõtnud uuringud näitavad, et nende aju reageerib, kui rütmiliselt olulises kohas heli ära jääb. See reaktsioon tekib isegi siis, kui olulist kohta ei rõhutata valjema heliga. Uuemad katsed näitavad, et seda ei saa seletada üksnes helide järjekorra õppimisega. Tõendid viitavad sellele, et vastsündinu aju suudab märgata helide korrapärast kordumist ja ennustada, millal järgmine löök peaks kostma.
„Vastsündinud ei kuula muusikat samamoodi nagu täiskasvanud, kuid nende aju näib juba olevat valmis kasutama rütmi selleks, et ennustada, millal peaks midagi juhtuma,“ ütleb Honing. „Kogemus ei loo seda võimet nullist, vaid häälestab ja rikastab seda.“
Imiku- ja lapseeas muudavad kuulmiskogemused, liikumisoskuste areng ning kokkupuude muusikaga rütmitaju täpsemaks ja paindlikumaks. Laps õpib tasapisi tajuma ka keerulisemaid rütmilisi kihte. Teadlaste sõnul ei saa sellest siiski järeldada, et vastsündinu rütmi- või meetrumitaju oleks juba täielikult välja arenenud. Aju reaktsioon ei tähenda tingimata teadlikku rütmitaju ning ajastamisoskus areneb lapse kasvades edasi.
Mida räägivad ahvid inimese rütmitajust?
Inimeste ja teiste primaatide võrdlemine aitab teadlastel mõista, millised ajastamisoskused on evolutsiooniliselt vanad ning millised on inimestel eriti hästi arenenud.
Makaagid suudavad märgata korrapärast ajastust. Pärast pikka treenimist võivad nad oma koputamise tempot muusika järgi ka kohandada. Tavaliselt ei püsi nende koputused aga löökidega täpselt samas rütmis. Samuti ei suuda nad muutuva rütmiga nii paindlikult kohaneda ega järgmisi lööke ette näha nagu inimesed.
Teiste loomade kohta on siiski veel vähe uuringuid. Muusika rütmiga sünkroniseerimist on täheldatud mõnel linnuliigil ja ühel merilõvil.
Uues ülevaates täiendavad teadlased järkjärgulise kuulmis- ja liikumissüsteemi evolutsiooni hüpoteesi, lisades sellele aju tasusüsteemi. Uut käsitlust nimetatakse GAER-hüpoteesiks. Selle järgi ei tekkinud inimese rütmitaju ühe täiesti uue ajuringe ilmumisega. See arenes tõenäoliselt järk-järgult, kui aju vanad kuulmis-, liikumis-, ennustamis- ja tasusüsteemid hakkasid üha tihedamalt koostööd tegema.
„Inimeste ja teiste primaatide erinevus ei pruugi seisneda ainult selles, kas nad suudavad oma liigutuste tempot muusikaga sobitada,“ selgitab Honing. „Oluline võib olla ka see, kas rütmiga kaasaminek on neile iseenesest meeldiv ja motiveeriv ning kas kuulmis-, liikumis- ja tasusüsteemid teevad ennustamise toetamiseks piisavalt tugevat koostööd.“
Pealtnäha lihtne, tegelikult keeruline küsimus
Autorite sõnul tuleks vastsündinute, täiskasvanute ja teiste loomaliikidega teha võimalikult sarnase ülesehitusega katseid. Praegu kasutatakse peamiselt aju ja närvisüsteemi tööd mõõtvaid meetodeid, kuid neist üksi ei piisa. Vaja on ka käitumuslikke, geneetilisi ja arvutuslikke uuringuid. Nende abil saaks paremini eristada, kas aju lihtsalt jälgib kuuldavaid helisid või ennustab ise, millal järgmine rütmilöök peaks saabuma.
„Muusikule võib rütmi leidmine tunduda väga lihtne,“ ütleb Honing. „Teaduse jaoks muudabki see näiline lihtsus teema põnevaks. Rütmitaju kaudu saame uurida, kuidas bioloogia, areng, kultuur ja evolutsioon kohtuvad ühes inimese musikaalsuse põhioskuses.“
Viide uuringule
Critical Review on the Development and Evolution of Beat Perception
Loe lisaks
Tants aitab Parkinsoni pidurdada
Ema hääl mõjutab üsas olevat last
Kas tants ja unelaulud on sünnipärased?
Miks on kuulmislangus noorte seas tõusev trend?