Autor: Rootsi psühholoog, rulataja ja punkmuusik prof Gerhard Andersson teeb vaimse tervise teraapia kättesaadavaks digitaalse revolutsiooni abil
Professor Gerhard Anderssoni teekond punkmuusikust netipsühhoteraapia pioneeriks
Ajakirjas Genomic Psychiatry avaldatud Genomic Pressi intervjuus räägib Rootsi psühholoogiaprofessor Gerhard Andersson oma üllatavast teekonnast rulatajast punkmuusikust teadlaseks, kes muutis põhjalikult seda, kuidas maailmas vaimse tervise parandamise abile ligi saadakse. Kõik sai alguse 1998. aastal, kui kaks magistranti tema kabineti uksele koputasid ja pakkusid välja idee, mis näis esmapilgul hullumeelne: ravida peavalusid interneti kaudu. Sellest kohtumisest kasvas välja uurimissuund, mis on mõjutanud miljoneid inimesi üle maailma.
Foto Gerhard Andersson
Kas tehisintellekt võiks psühholoogilist abi pakkuda
Anderssoni teadlastee sai hoo sisse Uppsala ülikoolis kliinilise psühholoogia õpingute ajal. Kolmandal kursusel osales ta koos kursusekaaslasega noorukite depressiooni leviku uuringus. „See äratas minus huvi teadustöö vastu,” meenutab ta, rõhutades, et esimene publikatsioon pani aluse tema karjäärile. Täna on ta Rootsi enim tsiteeritud psühholoog, h-indeksiga 123.
Murrang toimus aga siis, kui kaks magistranti pakkusid välja internetipõhise ravi katsetamise. Sellest sündis üks esimesi kontrollitud internetiteraapia uuringuid, mis kasvas hiljem enam üle kui 200 kliiniliseks katseks. See töö on teinud digitaalsest teraapiast tõsiseltvõetava vaimse tervise teenuse ning avanud uksi ka arutelule, kuidas näiteks tehisintellekt võiks veelgi demokratiseerida psühholoogilise abi kättesaadavust.
Digiteraapia peab olema tõenduspõhine
Anderssoni jaoks oli oluline, et digitaalsed sekkumised saaksid sama teadusliku kinnituse nagu traditsiooniline teraapia. Tema uuringud näitavad, et terapeudi juhendamisel veebis tehtud teraapia võib anda sama häid tulemusi kui silmast silma kohtumised, ent terapeudi ajakulu on väiksem.
„Tingimuste ja projektide nimekiri on pikk,” ütleb ta, viidates uuringutele, mis on hõlmanud nii meeleoluhäireid, ärevust, kroonilist valu, tinnitust kui ka üksildust erinevates kultuurides ja vanuserühmades.
Lisaks teadusartiklitele on tema mõju näha uues teadkastepõlvkonnas – ta on juhendanud 64 doktoranti, kellest paljud viivad tema tööd edasi üle maailma. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega, sealhulgas rahvusvahelise internetipõhiste sekkumiste uurimise ühingu elutööpreemiaga (2017) ning Põhjamaade meditsiinipreemiaga (2014).
Vaimsete probleemide digiteraapia jõuab tervishoiusüsteemi
Anderssoni töö pole jäänud vaid akadeemiliseks – tema meeskonna väljatöötatud programmid on Rootsis ja mujal maailmas saanud osaks tavapärasest tervishoiust. Nii on tõenduspõhised digitaalsed sekkumised leidnud tee igapäevasesse praktikasse. Tema püsiv koht Clarivate’i „Kõige mõjukamate teadlaste” nimekirjas (2016–2024) kinnitab, et tema panus ei piirdu vaid teooriaga.
See edu tõstatab aga küsimuse: miks võetakse digitaaltervise lahendusi mõnes riigis kiiremini omaks kui teistes? Ja kuidas peaksid seadusandlikud raamistikud muutuma, et toetada innovaatilisi raviviise?
Individuaalselt kohandatud vaimne teraapia
Intervjuus rõhutab Andersson, et psühholoogiline abi ei pea alati piirduma ametlike diagnoosidega. „Kliiniliselt oluliste psühholoogiliste probleemide kontseptsioon on perspektiiv, mis laiendab diagnoosikeskset lähenemist,” selgitab ta. Tema praegune uurimishuvi hõlmab tehisintellekti ja teadmiste omandamist teraapilise protsessina, mis ei piirdu ainult sümptomite vähendamisega.
Selline laiem vaade võib sillutada teed ennetavatele vaimse tervise programmidele ja varajastele sekkumistele. Digiplatvormid ja masinõpe võiksid tulevikus pakkuda võimalust luua iga inimese jaoks individuaalselt kohandatud teraapiateekondi.
Kitarri ja rulaga professor
Intervjuu toob välja ka Anderssoni inimliku külje. 59-aastaselt sõidab ta rulaga 2–3 korda nädalas ning mängib kitarri trios, mille repertuaar ulatub rokist iiri muusikani. See kombinatsioon teaduslikust rangusest ja loomingulisest eneseväljendusest seab kahtluse alla levinud arusaama töö- ja eraelu tasakaalust akadeemilises maailmas.
„Olen päris hea ühelt ülesandelt teisele ümberlülitumises,” ütleb Andersson. Tema päevad võivad hõlmata hommikusi loenguid, pärastlõunast ravitööd ja õhtuseid rulasõite. Sama mitmekesine on tema töö juhendajana – ta on toetanud noori teadlasi juba bakalaureuseõppest doktorikraadini välja, kasvatades nii oma mõju globaalsel vaimse tervise maastikul.
Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!
Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!
Innovatsioon ja inimesed
Anderssoni intervjuu kuulub sarja Innovators & Ideas, mis toob esile teadlased, kelle töö kujundab tuleviku. Sarja eesmärk on ühendada tipptasemel teadustöö ja isiklikud lood, et näidata teadlasi mitte ainult professionaalidena, vaid ka inimestena.
Intervjuu „Gerhard Andersson: Innovating psychotherapy research by using the internet” on vabalt kättesaadav alates 9. septembrist 2025 ajakirjas Genomic Psychiatry: https://doi.org/10.61373/gp025k.0086 ja https://genomicpress.kglmeridian.com/view/journals/genpsych/aop/article-10.61373-gp025k.0086/article-10.61373-gp025k.0086.xml.