Kuues meel on päriselt olemas

Äsja avastatud kuues ehk neurobiootiline meel seob soolemikroobid otse ajuga ning pakub uusi teadmisi käitumise, rasvumise ja isu kohta.

Murranguline avastus muudab senist arusaama soolestiku ja aju suhtlusest. Teadlased kirjeldasid uut süsteemi, mida nad nimetavad „neurobiootiliseks meeletajuks“. See on mehhanism, mis võimaldab ajul reaalajas reageerida soolestikus elavate mikroobide signaalidele.

Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine.

Duke’i Ülikooli Meditsiinikooli neuroteadlaste Diego Bohórquezi (PhD) ja M. Maya Kaelbereri (PhD) juhitud ning ajakirjas Nature avaldatud uuring keskendub neuropoodidele – tillukestele sensorrakkudele, mis vooderdavad jämesoole epiteeli. Need rakud tuvastavad levinud mikroobivalku ja saadavad ajule kiireid sõnumeid, mis aitavad vähendada söögiisu.

Kuues ehk neurobiootiline meel mikroobide ja aju vahel

Aga see on alles algus. Uurimisrühm usub, et see neurobiootiline meel võib olla laiem platvorm mõistmaks, kuidas soolestik mikroobe tajub ning mõjutab kõike alates söömisest ja tujust kuni selleni, kuidas aju omakorda mikroobikooslust kujundab.

„Meid huvitas, kas keha suudab mikroobseid mustreid tajuda reaalajas mitte ainult immuun- või põletikuvastuse kaudu, vaid närvikaudsete vastustena, mis juhivad käitumist reaalajas,“ ütles Bohórquez, Duke’i Ülikooli meditsiini ja neurobioloogia professor ning uuringu vanemautor.

Peategelaseks on siin flagelliin, iidne valk, mida leidub bakterite viburites – sabataolistes struktuurides, mida bakterid liikumiseks kasutavad. Toidu seedimise ajal vabastavad mõned soolestikubakterid flagelliini. Neuropoodid tuvastavad selle koostöös retseptoriga nimega TLR5 ning saadavad sõnumi ajju läbi vagus- ehk uitnärvi, mis on üks peamisi suhtluskanaleid soolestiku ja aju vahel.

Rasvumine ja põletikud võivad sõltuda ka ainult ühest retseptorist

Teadlased, keda toetas USA Riiklik Terviseinstituut (NIH), esitasid julge hüpoteesi: bakteriaalne “sabavalk” flagelliin võib jämesooles neuropoodide kaudu käivitada söögiisu vähendava signaale, mis lähevad ajju ja mis on seega mikroobide otsene mõju käitumisele.

Uuringuks paastusid hiired öösel ja neile manustati väike kogus flagelliini otse jämesoolde. Need hiired sõid pärast vähem ja säilitasid hea tervise.

Kui teadlased kordasid katset hiirtega, kellel puudus TLR5-retseptor, ei muutunud midagi – hiired jätkasid söömist ja võtsid kaalus juurde. See viitab, et TLR5-retseptori kaudu signaale edastatav tee aitab reguleerida söögiisu. Tulemused viitavad, et flagelliin saadab signaali „me oleme täis“, mis võimaldab soolestikul ajule märku anda, et söömine võib lõppeda. Ilma selle retseptorita see sõnum ajuni ei jõua.

Kas uus rasvumise ravi?

Avastuse tegid uuringu juhtautorid Winston Liu (MD, PhD), Emily Alway (mõlemad arstiteaduse doktorantide programmist) ning järeldoktor Naama Reicher, PhD. Nende katsed näitasid, et selle signaaliraja häirimine muutis hiirte söömiskäitumist, viidates sügavamale seosele soolestiku mikroobide ja käitumise vahel.

„Üks järgmine loogiline samm on uurida, kuidas konkreetsed dieedid muudavad mikroobide kooslust soolestikus. See võib olla võtmetükk mõistatuse lahendamisel haiguste puhul nagu rasvumine või psüühikahäired,“ ütles Bohórquez.

Inglisekeelse kokkuvõtte autor on Shantell Kirkendoll

Viide: „A gut sense for a microbial pattern regulates feeding“, Winston W. Liu jt., Nature, 23. juuli 2025, DOI: 10.1038/s41586-025-09301-7

Reklaam Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!