Veerand korduvatest raseduse katkemistest on põhjustatud tervetelt emadelt ja isadelt päritud DNA muutustest.
Uuringu tulemused võivad aidata paaridel leida võimalusi järgmise raseduse planeerimiseks.
Umbes ühel naisel 20-st ehk 5 protsendil katkeb elu jooksul rohkem kui üks rasedus enne 20. rasedusnädalat. Paarid, kes kogevad korduvat raseduse katkemist, ei saa sageli vastuseid küsimustele, miks rasedused katkesid ja kuidas seda edaspidi vältida. Ultraheli ei näita 95 protsendil juhtudest mingeid kõrvalekaldeid.
San Franciscos asuva California ülikooli (UCSF) ja Stanford Medicine’i teadlased sekveneerisid ja analüüsisid 118 pere puhul ema, isa ja katkenud rasedusest pärineva loote kogu genoomi. Nii leidsid nad 30 juhul, et raseduse katkemise tõenäoline põhjus on geneetiline. Tulemused viitavad sellele, et geneetilised häired, mis tavaliselt tuvastatakse pärast sündi, võivad põhjustada raseduse katkemist juba palju varasemas arengujärgus – mõnikord enne, kui lootel ilmnevad tuvastatavad kõrvalekalded.
Geneetilised häired võivad olla raseduse katkemise põhjuseks
„Paljudel paaridel, kes kogevad korduvat raseduse katkemist, ei õnnestu tavauuringutega põhjust kindlaks teha,“ ütles uuringu üks vanemautoreid Aleksandar Rajkovic, arst ja teadusdoktor ning UCSF-i patoloogia, sünnitusabi, günekoloogia ja reproduktiivteaduste professor.
„Kogu genoomi sekveneerimise abil näib aga olevat võimalik anda neile paaridele täpsemat teavet raseduse uuesti katkemise riski kohta ja aidata neil teha pere planeerimisel paremaid otsuseid.“
Ajakirjas Genome Medicine avaldatud uuring viitab sellele, et kogu genoomi sekveneerimisest võib olla praktiline kasu. Rajkovici sõnul on aga vaja rohkem ja suuremaid uuringuid, enne kui seda analüüsi hakatakse tavapäraselt pakkuma või kui kõik kindlustused selle eest tasuvad.
Uuringu autorite hulka kuulusid ka UCSF-i professor Marina Sirota ning uuringu esimene autor Mona Aminbeidokhti, kes töötab Rajkovici laboris järeldoktorina.
Mida kromosoomiuuringust ei näe?
Enamikule naistest, kellel on katkenud mitu rasedust, tehakse tavapärased vereanalüüsid ja emaka piltdiagnostiline uuring. Kui katkenud rasedusest pärinevat lootekudet on võimalik uurida, kontrollitakse ka loote kromosoome. Tervel lootel on 23 paari kromosoome. Puuduvad või lisakromosoomid on üks teadaolevaid raseduse katkemise ja kaasasündinud väärarendite põhjuseid.
Need uuringud annavad vastuse siiski vaid väikesele osale naistest. Umbes 70 protsendil raseduse katkemise juhtudest on loote kromosoomid normaalsed.
„Raseduse katkemine võib olla paljudele paaridele väga ränk kogemus ja teadmatus selle põhjuste suhtes teeb olukorra veel raskemaks,“ ütles Rajkovic.
Uude uuringusse kaasasid UCSF-i, Stanfordi, Pittsburghi ülikooli ning Oregoni tervise- ja teadusülikooli arstid 118 peret, kus oli katkenud mitu rasedust. Enamikul juhtudel ei olnud ultraheliuuringul näha kõrvalekaldeid ja kõigil juhtudel oli kromosoomiuuringu tulemus normaalne.
Igas peres sekveneerisid teadlased lootekoe, ema ja isa kogu genoomi. Seejärel võrdlesid nad kolme genoomi, et leida loote DNA muutused ja teha kindlaks, kas need olid päritud vanematelt või tekkinud juhuslikult munaraku, seemneraku või loote arengu käigus.
30 juhul võisid DNA muutused, mõnikord mitmes geenis korraga, raseduse katkemist selgitada. Teadlased leidsid 28 geenis kokku 39 erinevat muutust. Neist 28 geenist 13 oli juba varem seostatud surnultsünni või surmaga vahetult pärast sündi. Ülejäänud 15 geeni polnud varem raseduse katkemisega seostatud.
„Selles uuringus tuvastasime geneetilisi tegureid, mida varem ei olnud raseduse katkemisega seostatud,“ ütles Rajkovic. „Nüüd teame, et raseduse katkemist võivad põhjustada muutused paljudes eri geenides. Neid geene on tõenäoliselt palju rohkem, kui me selles väikeses valimis leidsime.“
Geenimuutused võivad pärineda mõlemalt vanemalt
Neist 30 juhust, millele leiti geneetiline seletus, oli 25 puhul DNA muutus päritud ühelt või mõlemalt vanemalt. Mõnel juhul päris loode väheste sümptomitega või sümptomiteta emalt või isalt geenivariandi, mis osutus arenevale lootele surmavaks. Teistel juhtudel kandis kumbki vanem sama geeni üht vigast koopiat ja loode päris mõlemad. Kahes peres leiti muutus üksnes ühe vanema muna- või seemnerakkudes. Sama vanema muudes rakkudes seda ei leitud.
„Nendest andmetest on oluline mõista, et oma osa võib olla mõlemal vanemal,“ ütles Rajkovic. „See ei puuduta üksnes ema.“
Paljud tuvastatud geenid olid seotud vere ja südame arenguga. See näitab, kui oluline ja tundlik on südame-veresoonkond loote arengu ajal.
Kuidas tulemused aitavad järgmist rasedust planeerida?
Rajkovici sõnul annab lootel leitud geenivariantide päritolu kindlakstegemine paaridele väärtuslikku teavet selle kohta, kui tõenäoline on raseduse uuesti katkemine. Kui paar teab, et üks või mõlemad partnerid kannavad geenivarianti, mis võib põhjustada raseduse katkemist, võivad nad valida implantatsioonieelse geneetilise testimise (PGT). Sellega kontrollitakse, kas kehavälise viljastamise (IVF) teel saadud embrüod kannavad kõnealust geenivarianti.
Selles uuringus osalenud paaridele tulemusi ei edastatud. Teistes UCSF-i uuringutes on seda tehtud.
„Järgnenud uuringutes andsime paaridele teada kogu genoomi analüüsi tulemused ja jälgisime, kuidas nad seda teavet kasutasid,“ ütles Rajkovic. „Teame vähemalt mõnda paari, kelle puhul muutis see järgmise raseduse jälgimist ja käsitlust.“
Ühes peres tuvastasid teadlased muutused geenis, mida oli juba seostatud loote raske lümfisüsteemi häirega. Seejärel kasutas paar implantatsioonieelset geneetilist testimist ja neile sündis terve laps. Selline sekkumine sobib üksnes juhul, kui on kindlalt teada, et geenivariant põhjustab haigust. See näide illustreerib, kuidas geenianalüüsi leid võib aidata teha otsuseid lapse saamise kohta.
Kogu genoomi sekveneerimine ei kuulu veel korduva raseduse katkemise korral tavapäraste uuringute hulka ja selle hüvitamine sõltub ravikindlustusest. Rajkovic loodab, et kui uued uuringud sellise sekveneerimise väärtust kinnitavad, muutub analüüs tavapärasemaks.
Võiks kaaluda kogu genoomi sekveneerimise võimalust
„Paarid, kellel on katkenud kaks või enam rasedust, võiksid oma arstiga arutada kogu genoomi sekveneerimise võimalust,“ ütles Rajkovic.
Järgmisena kavatseb uurimisrühm kaasata rohkem ja erinevama taustaga peresid. Teadlased plaanivad uurida ka mõlema partneri immuunsüsteemi, ainevahetust ja elukeskkonda, et leida muid korduva raseduse katkemise riskitegureid.
„Geneetika ei selgita iga raseduse katkemist,“ ütles Sirota. „Meie eesmärk ei piirdu uute geenide tuvastamisega. Tahame eri andmeid ühendava arvutusanalüüsi abil mõista, millised geneetilised muutused tegelikult raseduse katkemist põhjustavad, kuidas need mõjutavad üksteist koos keskkonnategurite ja ema organismi eripäradega ning kuidas saame neid teadmisi kasutada diagnoosimise ja nõustamise parandamiseks, et järgmistel rasedustel oleks parem väljavaade.“
Viide uuringule
Genetic variants in recurrent euploid pregnancy loss
Loe lisaks
Pestitsiidid ja laste surmad on seotud
Kofeiin võib imikute äkksurma ennetada
Platsentaprobleemid ja ATH on seotud
Foolhape kahandab raskete väärarengutega sünnid pea olematuks
Loote seljaaju kahjustuse tüvirakuravi on ohutu
Ema hääl mõjutab üsas olevat last
Vaagnapõhja lihased kohe korda AI abiga!
Kofeiin võib imikute äkksurma ennetada
Miks mango tulevastele emadele ja eakatele eriti kasulik on?
