Platsentaprobleemid ja ATH on seotud

Laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) võib olla seotud raseduse lõpuosas esinevate platsenta terviseprobleemidega.

Iowa Ülikooli tervishoiukeskuse teadlaste uue uuringu kohaselt võib laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) olla seotud platsenta terviseprobleemidega raseduse lõpuosas. Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud tulemused osundavad rasedusaegsele riskitegurile, mis on seotud laste ATH-ga. Ühtlasi annab see võimaluse ATH ennetust ja ravi parandada.

ATH on levinud närvisüsteemi arenguhäire, mis mõjutab kuni 10% Ameerika Ühendriikide 3–17-aastastest lastest. Eestis ei ole ATH leviku uuringuid tehtud. Hinnanguliselt esineb ATH umbes 8%-l alla 18-aastastest lastest. TAI andmetel registreeriti 2024. aastal ATH diagnoos 3690 kuni 14-aastasel lapsel. ATH sümptomid, sealhulgas tähelepanuraskused, hüperaktiivsus ja impulsiivsus, võivad mõjutada negatiivselt inimese elu paljusid tahke, sealhulgas õppe- ja tööalaseid saavutusi. Selle närvisüsteemi arenguhäire võimalikke põhjuseid mõistetakse siiski puudulikult.

Varasemad uuringud viitasid, et ATH ja teised närvisüsteemi arenguhäired võivad saada alguse enne sündi ning võivad olla seotud platsentaprobleemidega. Neist vihjetest lähtudes uuris Iowa Ülikooli tervishoiukeskuse teadlaste töörühm, kuidas platsenta kasvufaktori (PlGF) taseme muutused olid seotud nende raseduste tulemusena sündinud laste hilisemate ATH diagnoosidega. PlGF on raseduse ajal oluline platsenta tervise biomarker.

Madal PlGF-i tase kolmandal trimestril oli seotud suurema ATH riskiga

„See uuring täiendab tõendite hulka selle kohta, et närvisüsteemi arengu riskid saavad alguse juba üsas, ning viitab, et platsental võib olla oluline roll närvisüsteemi arengu tulemuste kujundamisel,“ ütleb uue uuringu esimene autor Serena (Banu) Gumusoglu, Iowa Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia ning psühhiaatria abiprofessor. „See avab põneva võimaluse, et tegurid, mille seos raseduse ja ema tervisega on teada, näiteks PlGF, võivad anda meile teavet ka selle kohta, kuidas lapse aju areneb.“

Platsenta-aju telg võib mõjutada närvisüsteemi arengut

Platsenta ülesanne on varustada last vere ja toitainetega, eemaldada jääkaineid ning kaitsta teda toksiinide, viiruste ja bakteritega kokkupuute eest. Platsentaarne kasvufaktor ehk PlGF on platsentas toodetav oluline valk, mis on ühtlasi platsenta tervise näitaja ja mida kodeerib PGF geen. PlGF aitab platsenta veresoonte endoteeli rakkudel paljuneda ja elus püsida. Madal PlGF-i tase on teadaolev hoiatusmärk rasedustüsistuste, näiteks preeklampsia kohta.

Iowa Ülikooli töörühm kasutas ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia osakonna perinataalses perekondlikus koepangas säilitatud emade vereproove 176 rasedusest, et uurida, kas PlGF-i tase oli seotud ka ATH tekke riskiga aastaid hiljem.

Töörühm mõõtis PlGF-i taset säilitatud emade vereproovides, mis olid kogutud nende raseduste kõigil kolmel trimestril. Seejärel seostati emade vereproovid laste terviseandmetega, võimaldades töörühmal jälgida, millistest rasedustest sündinud lastel diagnoositi ATH ja millistel mitte.

„Nende raseduste puhul, millest sündinud lapsel diagnoositi hiljem ATH, nägime, et PlGF-i tase ei tõusnud kolmandal trimestril tavapärasel viisil,“ ütleb Gumusoglu, kes on ka Iowa Hawkeye intellekti- ja arenguhäirete uurimiskeskuse (Hawk-IDDRC) liige. „PlGF-i taseme langus ühe standardhälbe võrra oli seotud lapse hilisema 2,6 korda suurema ATH riskiga.“

Oluline on just kolmanda trimestri PIGF tase

Uuring ei näidanud PlGF-i tasemes olulist erinevust esimesel ega teisel trimestril. Lisaks ei erinenud ATH-ga ja ATH-ta laste rühmade vahel ka endoteliin-1 tase. See on teine valk, mis on seotud veresoonte tervise ja talitlusega raseduse ajal.

Oluline on, et seos kolmanda trimestri madala PlGF-i taseme ja ATH vahel püsis ka pärast seda, kui teadlased võtsid arvesse preeklampsia, loote kasvupeetuse või varase enneaegse sünnitusega rasedusi. Need seisundid on juba teadaolevalt seotud nii ATH kui ka madalama PlGF-i tasemega.

„See on oluline, sest näitab, et me ei tuvasta lihtsalt „probleemseid“ rasedusi,“ ütleb Gumusoglu. „Meie tulemused osutavad platsenta väikestele muutustele, mille puhul puudus kliiniline diagnoos, kuid millest sündinud lastel ilmnesid siiski erinevused närvisüsteemi arengus.“

Järgmised uuringud peavad seose ATHga kinnitama või ümberlükkama

Gumusoglu rõhutab, et tegemist on esialgsete tulemustega, mis pärinevad ühe meditsiinikeskuse üsna väikesest rasedate rühmast ega võimalda tõsikindlalt kindlaks teha, kas madal PlGF-i tase võib ATH põhjustada. Selle seose tuvastamine annab teadlastele siiski uusi ideid võimalike mehhanismide kohta, mis ühendavad platsenta tervist ja laste aju arengut ning mida saab laboris katsetada. Gumusoglu sai hiljuti Klingensteini fondi stipendiumi, et toetada uuringuid, milles ta selgitab välja, kas PlGF-i taseme vähendamisest tiinetel hiirtel piisab nende järglaste närvisüsteemi arengu muutmiseks.

„See töö seostab tavapäraselt sünnitusabi valdkonda kuuluvaks peetud probleemi – ebanormaalse PlGF-i taseme – laste närvisüsteemi arengu tulemustega aastaid hiljem,“ ütleb ta. „Kui meie tulemus leiab kinnitust suuremas valimis ja kui hiirtega tehtavad uuringud toetavad põhjuslikku seost, viitaks see võimalusele, et PlGF-i taseme mõõtmine raseduse ajal võiks aidata tuvastada lapsi, kellele oleks kasulik alustada arengu jälgimist varem.“

Lisaks Gumusoglule kuulusid uurimisrühma Alexandria Betz, DO, Andy Storm, MD, Donna Santillan, PhD, ja Mark Santillan, MD, PhD. Mark Santillan ja Donna Santillan juhivad sünnitusabi ja günekoloogia perinataalset perekondlikku koepanka, mis oli selle töö jaoks hädavajalik ressurss.