Hiina heide langes kolme protsendi võrra

Taastuvelektrit toodetakse ja kasutatakse üha rohkem, elektriautode ja -raskeveokite arv kasvab, nafta ja söe kasutus ning saaste kahanevad.

Hiina paiskas 2026. aasta kolmandas kvartalis õhku 3,1 protsenti vähem süsihappegaasi kui aasta varem. Langus oli suurim pärast 2022. aasta koroonapiiranguid. Samal ajal ehitab Hiina hoogsalt uusi söejaamu. Värsked õhuseire andmed näitavad, et tervist kahjustavate peenosakeste sisaldus on tänavu keskmiselt vähenenud, kuid piirkonniti on pilt erinev.

6. novembril Carbon Briefis avaldatud analüüsi järgi vähenes Hiina söetarbimine juulist septembrini mullusega võrreldes 3 ja naftatarbimine 4 protsenti. Jaanuarist septembrini vähenes CO₂-heide hinnanguliselt 0,5 protsenti. Analüüsi koostas energia ja puhta õhu uurimiskeskuse CREA juhtivanalüütik Lauri Myllyvirta ametlike näitajate ja kommertsandmete põhjal.

Söejaamu ehitatakse, kuid söeelektrit toodeti vähem

Hiina rajab tuule- ja päikeseparke kiiremini kui söeelektrijaamu. CREA ja Global Energy Monitori 2025.a raporti järgi lisandus 2024. aastal 356 gigavatti tuule- ja päikesevõimsust ning käiku anti umbes 30 gigavatti uusi söejaamu. Juba järgmisel aastal lisandus võrku aga 95 gigavatti söevõimsust.

Kütusekulu ja heite seisukohalt loeb ka see, kui palju jaamad tegelikult elektrit toodavad. Tänavu kolmandas kvartalis vähenes söeelektri toodang 3,3 protsenti. Päikese-, tuule- ja tuumajaamad tootsid kokku 110 teravatt-tundi rohkem elektrit kui aasta varem. Seda oli üle kahe korra rohkem samal ajal lisandunud elektrinõudlusega võrreldes. Kahanes ka tsemendi ja terase tootmine ning söe kasutamine keemiatööstuses.

Transpordis kulus vähem naftat

Naftatoodete tarbimine transpordis vähenes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 9 protsenti. Naftanõudlust pärssis Hormuzi väina kriis. Septembris moodustasid täiselektriautod ja pistikhübriidid kokku 67 protsenti Hiinas müüdud uutest sõiduautodest. Ka pool uutest raskeveokitest olid elektrilised. Elektrisõidukite elektritarbimine kasvas 53 protsenti ehk märksa kiiremini kui teedel liikuvate elektrisõidukite arv. See näitab, et juba kasutusel olevate elektrisõidukitega sõideti rohkem ning neid eelistati sisepõlemismootoriga sõidukitele.

Mida näitavad Hiina õhusaaste mõõtmised?

CO₂-heide näitab mõju kliimale. Õhusaaste otsese tervisemõju hindamiseks mõõdetakse muu hulgas peenosakeste sisaldust õhus. Söe põletamisel eraldub peenosakesi ning tekib vääveldioksiidi ja lämmastikoksiide, millest võib õhus moodustuda veel peenosakesi. Kuni 2,5 mikromeetri läbimõõduga osakesed ehk PM₂,₅ jõuavad sügavale kopsudesse. Pikaajaline kokkupuude suurendab muu hulgas südame isheemiatõve, insuldi ja kopsuvähi riski. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustas välisõhu saaste 2019. aastal maailmas umbes 4,2 miljonit enneaegset surma.

Hiina keskkonnaministeeriumi andmetel oli PM₂,₅ keskmine sisaldus 339 linnas tänavu jaanuarist septembrini 24,9 mikrogrammi kuupmeetri kohta ehk 3,9 protsenti madalam kui aasta varem. Samal ajal tõusis see Pekingi, Tianjini ja Hebei ümbrust hõlmavas seirepiirkonnas 12,1 protsenti. Kogu 2025. aasta keskmine oli Hiina linnades 28 mikrogrammi kuupmeetri kohta, üle viie korra kõrgem WHO soovituslikust aastakeskmisest, mis on 5 mikrogrammi kuupmeetri kohta.

Kas CO₂-heide jätkab langust, sõltub Myllyvirta hinnangul sellest, kui kiiresti kasvab energianõudlus ning kui palju uut tuule- ja päikeseelektrit suudab Hiina elektrivõrk vastu võtta. Õhuseire näitab, kuidas saastetase inimeste elukohas muutus. Nende mõõtmiste põhjal üksi ei saa öelda, kui suur osa muutusest tuli söe või nafta väiksemast kasutamisest.