Seitsmel täiskasvanul kümnest on ebapiisav terviseteadlikkus

Terviseteadlikkus on oskus leida terviseteavet, sellest aru saada, hinnata usaldusväärsust ning kasutada saadud infot otsuste tegemisel.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) esimesest Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseteadlikkuse uuringust selgus, et suurel osal Eesti elanikkonnast võib olla keeruline leida usaldusväärset terviseinfot, sellest aru saada ja neid teadmisi oma tervise heaks kasutada. Uuring näitas, et 71% vastanutest oli terviseteadlikkus ebapiisav. Eriti keeruline on terviseinfoga toime tulla vanematel inimestel ning neil, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on ebasoodsam.

Terviseteadlikkus kirjeldab inimese oskust leida tervisealast teavet, sellest aru saada, hinnata selle usaldusväärsust ning kasutada infot tervisega seotud otsuste tegemisel. Uuringus hinnati lisaks üldisele terviseteadlikkusele inimeste oskusi orienteeruda tervishoiusüsteemis ja suhelda tervishoiutöötajatega, kasutada digitaalseid vahendeid ja keskkondi ning vaktsineerimis- ja vaimse tervise alast terviseteadlikkust.

Uuringurühma juhi ning TAI riskikäitumise uuringute osakonna juhataja ja vanemteaduri Sigrid Vorobjovi sõnul annab uuring esimest korda tervikliku pildi sellest, kuidas Eesti inimesed terviseinfo hankimise, mõistmise ja kasutamisega toime tulevad. „Terviseteadlikkus on otseselt seotud inimeste tervise ja tervisekäitumisega. Ebapiisav terviseteadlikkus näitab, et paljud inimesed vajavad rohkem tuge nii terviseinfo leidmisel, mõtestamisel kui ka digikeskkondades ja tervishoiusüsteemis orienteerumisel. Terviseinfo ja -teenuste kujundamisel tuleb rohkem arvestada kõigi inimeste võimaluste ja vajadustega,“ ütles Vorobjov.

Rahvusvahelise uuringumetoodika järgi koondab mõiste „ebapiisav terviseteadlikkus“ puuduliku ja vähese terviseteadlikkuse taseme kategooriad. Üldise terviseteadlikkuse puhul oli 19% vastajate tase puudulik ja 52% vähene. Rahuldav oli terviseteadlikkus 22% ja suurepärane 7% vastajatest. Suurepärase terviseteadlikkuse osakaal oli kõrgeim 18–29-aastastel (12% meestel ja 16% naistel).

Kehvem majanduslik olukord ja terviseseisund on seotud madalama terviseteadlikkusega

Kõige suuremad erinevused terviseteadlikkuse tasemetes ilmnesid majandusliku toimetuleku ja selle järgi, kui kõrgeks inimene ise oma positsiooni ühiskonnas hindas. Oma majanduslikku toimetulekut keeruliseks hinnanute seas oli ebapiisava üldise terviseteadlikkusega 82% vastajatest, hea toimetulekuga inimeste seas 56%. Inimestest, kes hindasid oma positsiooni ühiskonnas madalaks, oli ebapiisava terviseteadlikkusega 80%, kõrgema positsiooniga vastajatest 58%.

Samuti suurenes ebapiisava terviseteadlikkuse osakaal vanusega ning oli kõrgem muu koduse keelega inimeste ja Kirde-Eesti elanike seas.

„Uuring näitas, et terviseteadlikkuse erinevused käisid käsikäes tervise ebavõrdsusega. Inimesed, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on keerulisem, vajavad sagedamini tuge ka terviseinfo mõistmisel ja kasutamisel. Tulemused kinnitavad ka seda, et inimeste tervise parandamiseks ei piisa vaid info jagamisest – keskkond peab toetama inimeste vaimset ja füüsilist tervist ka siis, kui oskused terviseinfot leida, mõista ja kasutada on piiratumad,“ sõnas Vorobjov.

Mida madalam teadlikkus, seda kehvem tervis

Terviseteadlikkus oli seotud ka inimeste terviseseisundiga. Halva või väga halva enesehinnangulise tervisega vastajatest oli ebapiisava üldise terviseteadlikkusega 84%, hea või väga hea tervisega vastajatest 57%. Madalam terviseteadlikkus oli levinum ka suurema terviseprobleemide arvuga ja sagedamini tervishoiuteenuseid kasutanud inimeste seas.

Kõige enam raskusi on vaimse tervisega seotud info kasutamisel

Vastajate terviseteadlikkus oli kõige madalam vaimse tervise valdkonnas: ebapiisava tasemega oli 85% vastajatest, sealhulgas 48% puuduliku ja 37% vähese teadlikkusega. Vaimse tervise alase terviseteadlikkuse hindamisel vaadeldi oskust leida ja kasutada vaimset heaolu toetavat teavet, märgata vaimse tervise halvenemise märke, vajadusel leida professionaalset abi ning toetada vaimse tervise probleemidega inimesi.

Digikeskkonnas terviseinfo kasutamine valmistab raskusi kaheksale inimesele kümnest

Eriti teravalt tõstatus ka digitaalse terviseteadlikkuse probleem: ebapiisav digitaalne terviseteadlikkus esines 80% vastajatest, sealhulgas 42% hinnati see puudulikuks. Vanuse kasvades suurenes ebapiisava digitaalse terviseteadlikkuse osakaal: kui 18–29-aastastel oli see 64%, siis 70-aastastel ja vanematel 94%.

„Tervishoiuteenused ja terviseinfo liiguvad järjest enam digikanalitesse. Uuring näitab, et selle arenguga peab kaasas käima inimeste toetamine ja teenuste kasutajasõbralikkus. Eakamate inimeste puhul on eriti oluline hoida digitaalsete võimaluste kõrval alles ka teised viisid info ja teenusteni jõudmiseks,“ ütles Vorobjov.

Uuring annab esimest korda ülevaate Eesti täiskasvanute terviseteadlikkusest

Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseteadlikkuse uuring viidi läbi 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta veebruarini. Algsesse juhuvalimisse kuulus 10 000 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku ning lõppanalüüsi kaasati 2442 vastajat. Tulemused kaaluti soo ja vanuse järgi Eesti täiskasvanud rahvastikule vastavaks. Kohandatud vastamismäär oli 26%.

Uuring on osa rahvusvahelisest Health Literacy Survey 2024–2026 uuringust, mida koordineerib M-POHL võrgustik ja milles osaleb 21 riiki. Eesti uuring valmis projekti Joint Action Prevent Non-Communicable Diseases ehk JA PreventNCD tööpaketi „Sotsiaalne ebavõrdsus“ raames ning seda kaasrahastas Euroopa Liit.

Raport: Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseteadlikkuse uuring | Tervise Arengu Instituut