Munasöömine võib aidata Alzheimeri tõbe vältida

Munad ja Alzheimeri tõbi: mõõdukas munasöömine võib aidata aju vananemist olulisel määral pidurdada ja haigust vältida, kinnitavad uuringud.

Viimaste aastate uuringud viitavad järjest tugevamalt sellele, et mõõdukas munade söömine võib olla seotud väiksema Alzheimeri tõve riskiga. Värske suur uuring USA-st näitas, et inimesed, kes sõid mune regulaarselt, haigestusid Alzheimeri tõppe märgatavalt harvemini kui need, kes mune üldse ei söönud.

Teadlased rõhutavad siiski, et tegemist ei ole „imeravimiga“, vaid ühe võimaliku osaga aju toetavast toitumisest. Eriti olulist rolli mängib siin koliin – närvisüsteemi jaoks hädavajalik toitaine, mida leidub munakollases väga palju.

Suur uuring: kuni 27% väiksem Alzheimeri risk

Ameerika Loma Linda ülikooli teadlased jälgisid ligi 40 000 üle 65-aastast inimest keskmiselt rohkem kui 15 aasta jooksul. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas The Journal of Nutrition.

Teadlaste hinnangul oli mõõdukas munatarbimine seotud märgatavalt väiksema Alzheimeri tõve riskiga:

1–3 muna kuus → umbes 17% väiksem risk
2–4 muna nädalas → umbes 20% väiksem risk
vähemalt 5 muna nädalas → kuni 27% väiksem risk võrreldes inimestega, kes mune ei söönud

Uuringu juhtivautor professor Joan Sabaté ütles:

„Võrreldes inimestega, kes mune ei söö, võib vähemalt viie muna söömine nädalas vähendada Alzheimeri riski.“

Tema sõnul oli tähelepanuväärne just see, et kaitsev mõju ilmnes juba mõõduka tarbimise korral. Teadlased leidsid, et inimestel, kes sõid mune 1–3 korda kuus, oli risk 17% väiksem, samas kui neil, kes sõid mune 2–4 korda nädalas, oli risk 20% väiksem, ütles Sabaté.

Kuidas munad aju kaitsevad?

Uuringus kirjeldasid teadlased mitut võimalikku mehhanismi, kuidas munad võiksid aju vananemist aeglustada. Eelkõige rõhutati koliini rolli.

Munad on tuntud kui ajutervist toetavate oluliste toitainete allikas, ütles Sabaté. Koliin on aine, mida organism kasutab atsetüülkoliini ja fosfatidüülkoliini tootmiseks. Tegemist on neurotransmitteritega ehk närvisignaalide ülekandeks ülivajalike ainetega, mis osalevad mäluformeerimise funktsioonis, õppimisprotsessis ja tähelepanu hoidmises. Alzheimeri tõve puhul langeb atsetüülkoliini tase ajus märkimisväärselt.

Munad sisaldavad ka luteiini ja zeaksantiini – karotenoide, mis kogunevad ajukoesse ning mida seostatakse parema kognitiivse võimekuse ja väiksema oksüdatiivse stressiga. Lisaks sisaldavad munad olulisi omega-3 rasvhappeid ning munakollased on eriti rikkad fosfolipiidide poolest, mis moodustavad ligi 30% kõigist muna lipiididest ja on hädavajalikud neurotransmitterite retseptorite toimimiseks.

Teadlaste sõnul uuriti munade tarbimist nii nähtaval kujul – näiteks omleti, praemunade või keedumunadena – kui ka varjatud kujul, näiteks küpsetistes ja pakendatud toitudes sisalduvate munadena.

Üks muna sisaldab umbes 150–170 milligrammi koliini, peamiselt munakollases.

Lisaks koliinile sisaldavad munad veel mitmeid aju jaoks olulisi aineid:

luteiin ja zeaksantiin, mis vähendavad oksüdatiivset stressi,
vitamiin B12 ja folaat,
kvaliteetne valk,
omega-3 rasvhapped.

Teadlaste hinnangul võib just nende toitainete kombinatsioon olla põhjus, miks mõõdukas munasöömine seostub parema ajutervisega.

Soome näide: koliin ja parem mälu

Artikli arutelus viidati ka varasematele Soome uuringutele, mis on näidanud seost munade, koliini ja aju tervise vahel. Soomes tehtud uuringutes täheldati, et suurem koliinitarbimine oli seotud parema mälufunktsiooni ja väiksema kognitiivse langusega vanemaealistel inimestel.

Soome teadlased on juba aastaid uurinud nn Põhjamaade toitumismudelit, kus mõõdukas loomsete toitude tarbimine kombineeritakse rohke köögivilja, kala ja täisteratoodetega. Sellist toitumist peetakse aju vananemise seisukohalt üheks kõige soodsamaks.

USA uuring: Alzheimeri risk 47% väiksem

Ka varasemad USA uuringud on jõudnud sarnaste tulemusteni. 2024. aastal avaldatud uuringus jälgiti enam kui tuhandet eakat inimest ligi seitse aastat. Selgus, et vähemalt ühe muna söömine nädalas oli seotud koguni 47% väiksema Alzheimeri riskiga.

Lisaks leiti lahangutel, et sagedamini mune söönud inimestel oli ajus vähem Alzheimerile iseloomulikke muutusi ja amüloidladestusi.

Teadlased märkisid, et osa sellest mõjust oli seletatav just koliiniga.

Foto: Leo

Kas taimetoitlastel on Alzheimeri tõbe rohkem?

Seda küsimust tuleb käsitleda ettevaatlikult. Praegu ei saa öelda, et taimetoitlus ise põhjustaks Alzheimeri tõbe. Küll aga on teadlased märganud, et rangelt loomseid toite vältivatel inimestel võib esineda sagedamini teatud toitainete puudust, mis on aju tervise jaoks olulised.

Eriti puudutab see:

koliini,
vitamiin B12,
DHA-omega-3 rasvhappeid,
mõnikord ka rauda ja tsinki.

Koliini on piisavas koguses taimsetest allikatest keeruline saada. Kuigi seda leidub näiteks ubades ja brokolis, on munad üks kõige rikkalikumaid ja paremini omastatavaid allikaid.

Vitamiin B12 puudus on aga veganitel väga sage ning B12 madalat taset on seostatud mäluhäirete ja aju atroofiaga.

Teadlased rõhutavad siiski, et hästi planeeritud taimetoit võib olla tervislik, kui vajalikud toitained saadakse lisanditest või rikastatud toitudest. Probleem tekib pigem siis, kui olulised ajule vajalikud toitained jäävad pikema aja jooksul puudu.

Kas nüüd peaks iga päev mune sööma?

Teadlased ise soovitavad mõõdukust. Uuringute põhjal näib kõige kasulikum olevat mõõdukas munatarbimine – näiteks paar kuni viis muna nädalas osana üldiselt tervislikust menüüst.

Samas rõhutatakse, et Alzheimeri riski mõjutavad väga paljud tegurid:

liikumine,
uni,
vererõhk,
veresuhkur,
suitsetamine,
haridustase,
sotsiaalne aktiivsus,
kogu toitumismuster.

Munad üksi Alzheimeri tõbe ära ei hoia, kuid võivad olla üks lihtne ja odav viis aju tervise toetamiseks.

Nagu professor Joan Sabaté märkis, on tegemist „potentsiaalse neuroprotektiivse mõjuga“, eriti siis, kui mune süüakse tasakaalustatud toitumise osana.