Kas Jumal oli Maad ja elu luues pigem bioloog või filosoof?

Kui me eeldame, et Jumal on olemas – sõltumata ettekujutusest tema olemusest – siis millisele inimtegevuse suunale ta Maad ja elu luues lähemal seisis?

Küsimus, kas Jumal oli planeeti Maa ja sellel elu luues pigem bioloog või filosoof, pakub alguspunkti arutelule selle üle, kas maailma loomine põhines (tema enda loodud) bioloogilistel seadustel ja eluvormide arengul või pigem mõtisklustel, eetikal ja suurel ning seni hoomamatul maailmapildil. Arutelu võib toimuda usuliste ja teaduslike vaatenurkade tasandil, ent on võimalik teha oletusi Jumala loomingu olemuse kohta laiemalt.

Jumal kui bioloog

Kui Jumalat vaadelda kui bioloogi, võib eeldada, et Jumal kasutas loomisprotsessis tema enda kehtestatud loodusseadusi ja tänapäeva mõttes teaduslikke teadmisi, sealhulgas geneetikat, evolutsiooniteooriat ja ökoloogiat. Jumal ei ole pelgalt vaimselt kõrge ja teoreetiline, vaid tegutses praktiliselt, arvestades eluvormide kasvu, paljunemist ja kohandumist keskkonnaga.

Poolt-argumendid

1. Elu areng loodusseaduste järgi: Kui Jumal oli vähemalt loomise ajal bioloog, siis võib elu tekkimine ja areng toimuda loodusseaduste järgi, mida me täna nimetame evolutsiooniks. Jumal võis luua esialgsed alused, nagu DNA ja geneetiline kood, mis võimaldavad elul areneda ajas ja ruumis. See vaade on kooskõlas teadusliku arusaamaga, et elu on kujunenud loodusseaduste järgi.
2. Loodus ja loodusseadused kui Jumala tööriistad: Kui Jumal on bioloog, siis võib vaadelda loodust kui tema tööriista elu loomiseks. Ta lõi seadused, mille kaudu elu saab areneda, paljuneda ja kohanduda. Erinevad eluetapid ja liigispetsiifilised omadused (nt bioloogiline mitmekesisus) võivad olla Jumala teadlikud teosed ja läbimõeldud disainid, mis on loodud evolutsiooniliste mehhanismide kaudu.
3. Bioloogiliste süsteemide täpsus ja tasakaal: Elu keerukus ja tasakaal looduses, näiteks ökosüsteemide suhe ja elusorganismide kooseksisteerimine, võib viidata sellele, et Jumal kasutas eluvormide toimimise tagamiseks põhjalikke bioloogilisi teadmisi. Mõned teadlased leiavad, et elu täiuslik toimimine nõuab tarkuse taset, mida võiks võrrelda bioloogi süva-arusaamaga looduse mehhanismidest.

Vastuargumendid

1. Loomise eesmärgipärasus ja kõrgem tähendus

Kui Jumal oli bioloog, võib tekkida küsimus, miks oleks Jumal loonud elu, mis sõltub juhuslikest mutatsioonidest ja keskkonnast. Bioloogia järgi toimuvad muutused evolutsioonis juhuslikult ja ellujäämise nimel, mitte tingimata vastavalt kõrgele eesmärgile või eetilistele väärtustele. Tulemuseks võib olla elu, mis tundub sageli valulik ja ebaõiglane, mis ei ühti paljude religioonide õpetustega Jumala headusest ja kõige kõrgemast eesmärgist.

2. Üksnes teaduslik arusaam ei pruugi selgitada kõikide elu aspektide sügavat olemust

Bioloogia keskendub elu mehhanismidele ja toimimisviisile, kuid ei pruugi ulatuda elu eesmärkide, väärtuste ja filosoofiliste küsimusteni. Bioloogiline vaade ei pruugi anda rahuldavaid vastuseid küsimustele, mis puudutavad elu tähendust, eetikat või Jumala lõplikku eesmärki, mis on sageli filosoofilise ja teoloogilise mõtlemise valdkond.

Photo by Philippe Donn.

Jumal kui filosoof

Kui Jumal on pigem filosoof, siis elu loomine põhineb mitte ainult looduslike protsesside järgimisel, vaid ka moraalsete, eetiliste ja eksistentsiaalsete küsimuste mõtestamisel. Jumal kui filosoof ei keskendu ainult loodusseadustele, vaid ka suurele maailmapildile, kus elu loomine on seotud kõrgemate väärtuste, eesmärkide ja tähendustega.

Poolt-argumendid

1. Kõrge eesmärgipärasus ja moraalsus   Kui Jumal on filosoof, siis võib elu loomine olla seotud suurte eesmärkide ja moraalsete valikutega. Elu ei ole lihtsalt bioloogiline juhus, vaid mõtestatud ja eetiline tervik, mis on loodud suureks eesmärgiks. Näiteks võiks elu eesmärk olla moraalse kasvu, tarkuse otsimise või igavese õnne saavutamise tee. Filosoofiliselt oleks elu loomine Jumala poolt eetilise ja eksistentsiaalse teadlikkuse rakendamine, et inimesi suunata kõrgemate väärtuste poole.
2. Vabadus ja moraalne vastutus  Jumal filosoofina võib olla loonud elu, et anda elusolenditele, eriti inimestele, vabaduse valida oma tee. Elu ei ole rangelt määratletud bioloogiliste seadustega – kõige elusa osa on ka inimesed, kes mõtlevad oma eksistentsi ja valikute üle. Tõeline moraalne vastutus ja vabadus tulenevad filosoofilistest küsimustest, nagu eetika, moraal ja valikuvabadus.
3. Elu tähenduse ja eesmärgi otsing  Filosoofina oleks Jumal loonud elu mitte ainult bioloogiliste mehhanismide kaudu, vaid ka tähenduse ja eesmärgi otsimise kaudu. Inimesed otsivad vastuseid elu põhiküsimustele nagu “Mis on elu eesmärk?” ja “Kuidas elada õiget elu?”, mis viitab suurele filosoofilisele arusaamale. Elu loomiseks võis Jumal seada eesmärgiks andma inimestele võimaluse uurida, õppida ja arendada oma mõtlemist ja väärtusi.

Vastuargumendid

1. Konkreetsete mehhanismide puudumine  Kui Jumal oli filosoof, siis võib küsida, kuidas konkreetsed elu mehhanismid ja loodusseadused saavad olla moraali ja eetika küsimustega seotud. Filosoofia ei anna konkreetseid vastuseid sellele, kuidas elu täpselt toimib ja areneb. See tekitab lõhet näiteks teoloogia ja teaduse vahel, kus filosoofiline Jumal ei pruugi arvestada looduse täpsete mehhanismidega, mis on vajalikud elu toimimiseks ja paljunemiseks.
2. Bioloogia praktilisus ja filosoofia abstraktsus  Kui Jumal oli pigem filosoof, siis võiks tekkida küsimus, kuidas filosoofiline arusaam elu loomise suhtes suudab arvestada elu keerukuse ja praktilisusega looduses. Filosoofiline arusaam elu eesmärkidest ja väärtustest ei pruugi olla piisav, et luua tegelikke bioloogilisi protsesse, mis võimaldavad elu olemasolu ja arengut igapäevaelus.

Kokkuvõte

Kui Jumalat vaadelda bioloogina, siis võiks sellest järeldada, et elu tekkis tema enda loodud looduslike protsesside kaudu, mis vastavad evolutsiooniteooriale ja loodusseadustele. See vaade põhineb teaduslikel tõenditel, kuid ei pruugi pakkuda rahuldavat vastust küsimustele elu moraalsest või kõrgemast eesmärgist või tähendusest. 

Kui Jumal on filosoof, siis on elu loomine seotud kõrgema eesmärgi, eetika ja moraali mõistmisega, andes inimestele vabaduse mõelda ja areneda. Kuid see võib jätta kõrvale elu praktilised ja bioloogilised mehhanismid, mis on samuti olulised elu toimimiseks.

Sellele kummalisele küsimusele aitas vastust kirjutada ChatGPT.

Vaata kindlasti ka siia:

Usk ja looduskaitse – lugemissoovitused! Roheline Piibel, ökoteoloogia, Laudato Si jpm huvitavat!

Loe ka 10 põhjust, miks tänapäeva inimene peaks raamatuid lugema ja https://terviseleht.ee/10-pohjust-miks-tanapaeva-inimene-peaks-raamatuid-lugema/