Autor: Tuleb välja, et inimesed on teistele loomadele ohtlikumad kui loomad meile. Enamasti räägitakse ikka sellest, kui ohtlikud on loomad inimestele seetõttu, et inimene võib mõne loomalt saadud viiruse, seene või bakteriga nakatuda. Tegelikult anname me ise kodu- ja metsloomadele edasi rohkem viiruseid kui me neilt saame, selgus UCL-i (University College London) teadlaste viiruste genoomi analüüsist.
Teadlased analüüsisid kõiki avalikult kättesaadavaid viiruste genoomide järjestusi, et rekonstrueerida, kuidas viirused on ühest peremeesorganismist teise hüpanud.
Suurem osa esilekerkivatest nakkushaigustest on põhjustatud loomade seas ringlevatest viirustest. Kui need viirused kanduvad mets- ja koduloomadelt inimestele, siis nimetatakse seda zoonoosiks. Need võivad põhjustada haiguspuhanguid, epideemiaid ja pandeemiaid nagu ebola, gripp või Covid-19. Arvestades zoonootiliste haiguste tohutut mõju rahvatervisele, on inimesi üldiselt peetud pigem viiruste saajateks kui allikaks.
Uurimisrühm analüüsis ligi 12 miljonit viirusgenoomi, mis on praeguseks hoiustatud avalikes andmebaasides. Nad rekonstrueerisid viiruste evolutsioonilood ja “hüpped” 32 viirusperekonna vahel ning otsisid, millised viiruse genoomide osad “hüpete” ajal muteerusid.
Inimene on ohuks teistele loomadele ka viiruste mõttes
Teadlased leidsid, et viiruste ülekandeid inimestelt loomadele toimus kaks korda sagedamini kui vastupidi. See muster oli järjepidev enamikus vaadeldud viirusperekondades. Lisaks leidsid nad veelgi rohkem viiruste “hüppeid” loomalt loomale, mis ei hõlmanud inimesi.
Foto Akın Akdağ.
Professor Francois Balloux ütles: “Peaksime inimesi käsitlema kui ühte sõlme tohutus peremeesorganismide võrgustikus, mis vahetavad lõpmatult patogeene. /…/ Uurides ja jälgides viiruste levikut loomade ja inimeste vahel mõlemas suunas, saame paremini mõista viiruse evolutsiooni ja loodetavasti olla paremini valmis uudsete haiguste tulevasteks puhanguteks ja epideemiateks, aidates samal ajal kaasa kaitsemeetmetele.”
Leiud näitavad ka, et “hüpetega” kaasneb geneetiliste muutuste või viiruste mutatsioonide hulga kasv, sest viirused peavad kohanema, et oma uusi peremehi paremini ära kasutada.
Doktorant Cedric Tan (UCL Geneetika Instituut ja Francis Cricki Instituut) ütles, et viiruste ülekanne võib lisaks loomade ohtuseadmisele mõjutada ka toidujulgeolekut, kui kariloomi on vaja tappa epideemia vältimiseks, nagu on viimastel aastatel juhtunud linnugripi H5N1 tüvega. “Kui inimeste poolt kantav viirus nakatab uut loomaliiki, võib viirus edasi areneda isegi siis, kui see inimeste seast hävitatakse, või isegi välja arendada uusi kohastumusi enne kui see inimesi uuesti nakatab. Mõistmine, kuidas ja miks viirused arenevad, et hüpata erinevatesse peremeestesse laiemas elupuus, võib aidata meil mõista, kuidas inimestel ja loomadel tekivad uued viirushaigused.”
https://www.nature.com/articles/s41559-024-02377-w #Humans#viruses#animals
1 Kommentaar
Kommentaarid on suletud.