Ameeriklased tahavad jälle rohkem abielluda

Kuigi kohtinguelu võib tunduda keeruline ja majanduslik ebakindlus lükkab suhteplaane edasi, usub enamik USA vallalisi püsivasse armastusse.

Ameerika vallaliste huvi püsisuhete ja abiellumise vastu on pärast aastatepikkust langust uuesti suurenemas, näitab värske uuring „Singles in America“. Samal ajal ollakse partneri valimisel nõudlikumad, abiellutakse meelsamini hilisemas eas ning ligi kolmandik vallalistest eelistaks pikaajalist suhet, millega ei kaasneks abielu.

Indiana Ülikooli Kinsey instituudi ja kohtinguettevõtte Match korraldatud küsitluses osales ligi 5000 vähemalt 18-aastast USA vallalist. Uuringu järgi sooviks tulevikus abielluda 45% vastanutest. 2010. aastal oli neid vaid 33%.

Soov abielluda on kasvanud, kuid abieluni jõudmisega ei kiirustata. Vastajate arvates võiks enne pulmi kauem koos olla ning abiellumiseks sobiv vanus on varasemaga võrreldes tõusnud.

Püsisuhet soovitakse, kuid aktiivselt otsivad seda vähesed

Uuringus ilmnes esmapilgul vastuoluline pilt. Ligi kolmveerand ehk 72% vallalistest ütles, et on kohtingutest või suhtest huvitatud või vähemalt sellele avatud. Aktiivselt otsis püsisuhet aga ainult 16%. Veel 45% vastanutest ei otsinud parajasti aktiivselt suhet, kuid oleks valmis sellesse astuma, kui kohtaks sobivat inimest.

Seda võib kirjeldada kui optimismi ja tegevusetuse vahelist vastuolu: inimesed usuvad armastusse, ent paljud ei soovi partneri otsimisele pidevalt aega ja jõudu kulutada. Uuringu põhjal võib seda tõlgendada ka teadlikuma valikulisusena – suhet ei taheta lihtsalt suhte pärast.

Suhet üldse mitte soovivate inimeste osakaal kasvas 2021. aastaks 32%-ni, kuid langes 2026. aastal 24%-ni.

Põhitulemused

45% vallalistest soovib tulevikus abielluda; 2010. aastal oli neid 33%.
72% on kohtingutest või suhtest huvitatud või neile avatud.
Ainult 16% otsib aktiivselt püsisuhet.
30% sooviks pikaajalist püsisuhet ilma kavatsuseta abielluda.
76% usub, et romantiline armastus võib kesta igavesti.
74% usub, et mõned suhted on justkui ettemääratud.
61% arvab, et igaühe jaoks on olemas ideaalne partner või hingesugulane.

Foto: Katerina Holmes

Partnerile esitatakse rohkem nõudmisi

USA vallalised teavad järjest selgemalt, millist kaaslast nad otsivad. Pikaajalise partneri omaduste kohta nimekirja pidavate inimeste osakaal suurenes 25%-lt 2021. aastal 34%-ni 2026. aastal.

Kõige tähtsamaks peeti usaldust. Partnerit valides nimetas 39% vastanutest kolme olulisema omaduse seas seda, et inimesega saaks rääkida usalduslikult ja talle võiks oma muresid jagada. Emotsionaalset küpsust pidas üheks tähtsamaks omaduseks 28%.

Terve suhte peamiste tunnustena nimetati:

vastastikust austust – 53%;
avatud suhtlemist – 52%;
turva- ja kindlustunnet – 40%.

„Andmetes ilmneb huvitav pinge: tänapäeva vallalistel on partnerile selged ootused, kuid armastus suudab neid ikkagi üllatada,“ ütles Indiana Ülikooli Kinsey instituudi juht ja uuringu üks eestvedajaid dr Justin Garcia.

„Ligi pooled on armunud inimesesse, kelle vastu nad alguses tõmmet ei tundnud. Vestlused, ühised huvid ja väärtused võivad muuta seda, kuidas me teist inimest näeme. Teadmine, mis on teile oluline, ei tähenda, et teaksite täpselt, kellesse armute.“

Armastus esimesest silmapilgust ja tasapisi tekkiv kiindumus

Usk armastusse esimesest silmapilgust suurenes 41%-lt 2010. aastal 62%-ni 2026. aastal. Sellist armumist oli enda sõnul kogenud 47% vastanutest, võrreldes 30%-ga 2010. aastal.

Samas näitas uuring, et armastus ei pea tingimata tekkima kohe. Ligi pooled vallalised olid armunud inimesesse, keda nad alguses ligitõmbavaks ei pidanud. 2010. aastal oli sama kogenud 30% vastanutest.

Esialgse huvipuuduse muutis armumiseks kõige sagedamini:

hea vestlus – 47%;
ühised huvid – 41%;
ühised väärtused – 35%;
sõpruse kujunemine.

Ka valmisolek anda inimesele pärast kesist esimest kohtingut uus võimalus suurenes. Teisele kohtingule läheks sellises olukorras 41% vallalistest, samal ajal kui 2021. aastal oli neid 35%.

Raha võib suhteid nii lähendada kui ka edasi lükata

Majanduslik ebakindlus mõjutab ameeriklaste suhteplaane korraga kahes vastassuunas. Ühest küljest ütles 52% vallalistest, et raske majanduslik olukord on suurendanud nende soovi leida inimene, kellega oma elu jagada. 2013. aastal vastas nii 27%.

Teisalt arvab järjest rohkem inimesi, et enne pikaajalise suhte loomist tuleb saavutada kindel sissetulek, koguda sääste, maksta ära võlad, edendada karjääri või osta kodu.

Igapäevaelu kolme peamise stressiallika sekka paigutas majandusseisu või raha 54% vastanutest. Kui küsiti, mis muudaks nende elu õnnelikumaks, valis 56% kolme tähtsama vastuse hulka suurema sissetuleku.

Seega võib majanduslik ebakindlus suurendada vajadust läheduse ja ühise turvatunde järele, kuid samal ajal tekitada tunde, et inimene pole suhteks või pere loomiseks veel valmis.

Abielluda soovitakse rohkem kui lapsi saada

Kasvav abiellumissoov ei tähenda samaväärset soovi lapsi saada. Ainult 38% alla 50-aastastest vallalistest ütles, et tahab tulevikus lapsi. Meestest soovis lapsi 42% ja naistest 32%.

Pool vastanutest nimetas majanduslikku kindlustunnet üheks peamiseks lapse saamise otsust mõjutavaks teguriks. Laste saamise edasilükkamise põhjustena nimetati enda rahalist olukorda ja muret maailma olukorra pärast.

Märgatavalt on vähenenud ka valmisolek kaaluda teisi pere loomise võimalusi. Kehavälise viljastamise ehk IVF-ravi kaaluks 18% vastanutest, võrreldes 44%-ga 2017. aastal. Munarakkude külmutamise kaalujate osakaal langes 33%-lt 17%-ni ja lapsendamise kaalujate osakaal 53%-lt 27%-ni.

Noorte hoiakuid mõjutab tugevalt sotsiaalmeedia

Uuring näitas ka traditsiooniliste soorollide mõningast tugevnemist. Rohkem kui pooled ehk 51% vastanutest arvasid, et naine peaks olema laste peamine hooldaja. 2013. aastal oli samal seisukohal 34%.

Eriti tugevalt tuli see arusaam esile Z-põlvkonna meeste seas: neist pidas naist laste peamiseks hooldajaks 70%. Samal ajal arvas 72%, et nende enda suhtes oleks täiesti vastuvõetav, kui mees jääks lastega koju.

Z-põlvkonna vastajad nimetasid romantiliste suhete soorolle käsitlevate hoiakute kõige tavalisema mõjutajana sotsiaalmeediat. Selle mõju hinnati suuremaks kui sõprade, pereliikmete või varasemate suhete mõju.

Erinevad vaated ei välista enam suhet

Partnerile esitatavate nõudmiste kasvust hoolimata ollakse mitme erinevuse suhtes varasemast sallivamad. Teistsuguste usuliste vaadetega inimesesse oleks valmis armuma 57% vastanutest, võrreldes 43%-ga 2019. aastal.

Teistsuguste ühiskondlike seisukohtadega partnerile oli avatud 56% ja erineva rahakasutamise viisiga inimesele samuti 56%.

Poliitiline kuuluvus on aga muutunud keerulisemaks teemaks. Üldine valmisolek teistsuguste poliitiliste vaadetega inimesega kohtamas käia pole palju muutunud, kuid erakondlik eelistus või silt – vabariiklane, demokraat või sõltumatu – on varasemast sagedamini põhjus, miks võimalik partner kohe kõrvale jätta. Eriti selgelt ilmnes see Z-põlvkonnas.

„Meie andmed näitavad, et aja jooksul on vallalised muutunud paindlikumaks selles, milline võib hea suhe välja näha,“ ütles uuringu teine eestvedaja, Kinsey instituudi vanemteadur dr Amanda Gesselman.

„Varem suhet määratlenud eluetapid on muutunud vähem oluliseks. Selle asemel väärtustavad vallalised rohkem seda, milline inimene nende partner on, ning on pärast sobiva inimese leidmist valmis kujundama individuaalsema tuleviku. Kõigis vanuse- ja soorühmades ning olenemata seksuaalsest sättumusest otsivad peaaegu kõik pikaajalist partnerit, keda saab usaldada, kellega koos naerda ja kellega kogeda tugevat seksuaalset külgetõmmet.“

Ei-ütlemine muutub peenemaks

Ainult 35% USA vallalistest ütles, et nad oleksid valmis teisele inimesele silmast silma teatama, et ei soovi temaga enam kohtuda. Tekstisõnumiga oleks valmis seda ütlema 37%.

Järjest tavalisemaks on muutunud kaudsed viisid, millega antakse märku, et uut kohtumist ei soovita. Nende hulka kuuluvad ettepanek arve pooleks teha, kohtingu lõpetamine sõnadega „oli meeldiv kohtuda“ ning suudluse asemel käepigistuse või kallistuse pakkumine. Tasapisi suhtlusest eemaldumine ja igasuguse selgituseta kadumine ehk ghosting on püsinud aja jooksul ligikaudu sama levinuna.

Kui aga vastajatelt küsiti: „Kuidas te sooviksite, et kohtingukaaslane annaks teada, et ta ei taha teiega enam kohtuda?“, eelistas 60% mingisugust otsest silmast-silma suhtlust.

AI ehk tehisaru muutub kohtinguelu osaks

Ligi neli USA vallalist kümnest ehk 39% on tehisaru juba oma kohtinguelu edendamiseks kasutanud. Kõige sagedamini kasutatakse seda suhtlemise parandamiseks, sobivamate partnerite leidmiseks või sõnumite jaoks ideede saamiseks.

Tehisaru kasutamine on koondunud selgelt noorematesse vanuserühmadesse. Kohtingutega seoses on tehisaru kasutanud 67% Z-põlvkonna vallalistest, 46% millenniaalidest, 24% X-põlvkonna esindajatest ja 5% beebibuumi põlvkonna esindajatest. Mehed olid tehisaru kasutanud naistest sagedamini: vastavalt 47% ja 30%.

Samas pidas 34% vastanutest suhte loomist välistavaks ohumärgiks seda, kui inimene kasutab tehisaru oma kohtinguprofiili fotode muutmiseks. Veel 30% ei meeldiks, et teine inimene kasutaks tehisaru kõigi oma vestluste pidamiseks.

Kuigi 30% usub, et tehisaru võib inimestevahelisi sidemeid parandada, leiab 66%, et see ei suuda neid asendada.

Mida uuringu tulemusi lugedes arvestada?

„Singles in America“ on 15 aastat kestnud uuringusari, mille käigus on küsitletud kokku üle 80 000 USA inimese. 2026. aasta demograafiliselt tasakaalustatud veebiküsitlus korraldati märtsis ja aprillis ning sisaldas 120 küsimust.

Vallalisena käsitleti inimesi, kes ei olnud abielus, ei elanud partneriga koos ega olnud registreeritud või püsisuhtes.

Kuigi valim oli suur, kirjeldab küsitlus inimeste enda esitatud hoiakuid ja kogemusi. See ei näita tingimata, kuidas inimesed tulevikus tegelikult käituvad, ega tõesta, mis täpselt nende hoiakute muutumise põhjustas.

Samuti tuleb arvestada, et uuringut rahastas kohtinguettevõte Match ja see korraldati koostöös Indiana Ülikooli Kinsey instituudi teadlastega. Tulemused avaldati uuringuraportina.

Eestis on põhjalikult uuritud pere-, kooselu- ja abiellumiskäitumist, kuid vallaliste tänapäevast kohtinguelu pole „Singles in America“ ulatuses regulaarselt kaardistatud. Eriti vähe on Eesti esinduslikke andmeid ghost’imise, kohtinguäppide, partneri „kontrollnimekirjade“, seksuaalse sobivuse ja tehisaru kasutamise kohta partneriotsingul. Siin on üsna selge uurimislünk.