Autor: Siin on olulised nõuanded, kuidas süda külmade ilmadega tervena hoida! Tea külma ilma terviseriske ja kaitse ennast õigesti!
Lisaks paljudele teistele külma ilma ohtudele võib külm ilm tekitada riske südame tervisele. Ameerika Südameassotsiatsioon on teinud nimekirja, mida külma talveilmaga silmas pidada!
Tea külma ilma terviseriske!
- Külm põhjustab veresoonte kokkutõmbumist ja südame pärgarterite ahenemist, mis võib tõsta vererõhku ning suurendada südameataki, insuldi või isegi südameseiskuse riski.
- Raskem füüsiline tegevus võib lisada südamele koormust, millega inimesed tavaliselt harjunud ei ole. Samuti peab süda külma ilmaga tegema rohkem tööd, et kehatemperatuur normis hoida.
- Hüpotermia tekib siis, kui keha ei suuda toota piisavalt energiat, et hoida sisemist kehatemperatuuri piisavalt kõrgel. See võib olla eluohtlik. Sümptomite hulka kuuluvad koordinatsioonihäired, vaimne segasus, aeglustunud reaktsioonid, värisemine ja unisus.
- Südamehaigustega inimesed kogevad külmas sageli stenokardiat (rinnavalu või ebamugavustunne).
- Külm ilm on seotud ka külmetus- ja gripihooajaga, kuid ole ettevaatlik külmetusravimitega, eriti kui sul on kõrge vererõhk. Enne käsimüügiravimite, toidulisandite või muude ainete võtmist on kõige parem pidada nõu oma perearsti, pereõe või apteekriga.
Ettevaatusabinõud, et süda tervena hoida
- Su emal on õigus – riietu soojalt! Kui pead välja minema, kanna mitut kihti, et vältida alajahtumist ehk hüpotermiat ja külmakahjustusi. Mitmekihiline riietus hoiab kihtide vahel õhku, mis toimib isoleeriva kaitsekihina. Kanna ka mütsi või pearätti – suur osa soojusest kaob pea kaudu. Kõrvad on külmakahjustustele eriti vastuvõtlikud. Hoia soojas ka käed ja jalad, sest need kaotavad kiiresti soojust.
- Ära üle pinguta! Paksus lumes kõndimine või kelgumäest ülesronimine ei ole kerge tegevus. Keha vajab juba niigi rohkem energiat, et sooja hoida, seega liigu aeglaselt, tee pause ja ära üle pinguta.
- Lükka lund ohutult. Kui pead puhastama kõnniteid ja sissesõiduteed, alusta rahulikult ja jaota koormust. Ideaalis lükka või pühi lund, mitte ära tõsta ja viska — see nõuab veidi vähem pingutust. Kuula oma keha ja kui miski ei tundu õige, peatu.
- Joo piisavalt vett. Kuigi on külm ja sa ei pruugi tunda janu, ei ole janutunne siiski parim märguanne joomiseks. Selleks ajaks, kui janutunne tekib, võib vedelikupuudus juba väga suur olla. Isegi kui sa ei higista nii palju, vajab keha siiski vedelikku.
- Pane tähele külma-ilma-jookides olevaid lisakaloreid. Magusamaitselised latte’d ja kuum šokolaad võivad sisaldada palju soovimatut suhkrut ja rasva.
- Piira alkoholi tarbimist. Alkohol võib tekitada soojatunnet ja panna inimest alahindama külmast ilmast tekkivat lisakoormust.
- Hoolitse oma lähedaste eest! Eakatel inimestel võib olla vähem nahaalust rasva ja nõrgem võime temperatuuri tajuda, mistõttu nad võivad alajahtuda ilma, et ise ohtu märkaksid.
- Õpi tundma südameataki hoiatavaid märke ja kuula oma keha. Isegi kui sa pole kindel, kas tegu on südameatakiga, lase end kontrollida. Minutid loevad! Kiire tegutsemine võib päästa elu — võib-olla sinu enda elu. Ära viivita hädaabinumbrile helistamisega.
- Õpi elustamist! Kiirabi reageerimisajad võivad halva ilma korral olla pikemad. Ka ainult kätega tehtav elustamine võib kahekordistada või isegi kolmekordistada inimese ellujäämisvõimalusi. Päästa elu kahe sammuga: helista 112 ja asu elustama! Vt siit: https://medfirst.ee/esmaabi/elustamine/ või https://www.naiskodukaitse.ee/Elustamise_ABC_3717 või https://www.youtube.com/watch?v=MLv6uVsGzrI
Lisateavet külma ilma ja südame-veresoonkonna haiguste kohta leiad aadressilt heart.org.
Loe lisaks
Kaalu langetav rasv ehk miks eakal on külm ja lapsel palav
Koolivaheajal kasuta ekraani asemel talvekinnast
Erakordsed kuumalained võivad naasta veel tapvamatena
Kuidas leida õige D-vitamiini annus?
Photo by Aleks