Psilotsübiin ravib obsessiiv-kompulsiivset häiret

Teaduslik ülevaade kinnitab, et psilotsübiin (ehk maagilised seened) vähendab obsessiiv-kompulsiivseid käitumismustreid.

Süsteemne ülevaade näitab, et psilotsübiin vähendab obsessiiv-kompulsiivseid käitumismustreid. Ajakirjas Psychedelics avaldatud süsteemne ülevaade, mille tegid James Gattuso ja kolleegid Florey Institute of Neuroscience and Mental Health juurest, koondab kliinilisi ja prekliinilisi andmeid psilotsübiini mõjust obsessiiv-kompulsiivsetele käitumismustritele.

Süsteemse otsingu käigus tuvastati 13 asjakohast uuringut: 4 kliinilist uuringut obsessiiv-kompulsiivse häire ja kehapildi häiretega patsientidel ning 9 prekliinilist uuringut, mis kasutasid käitumuslikke loommudeleid. Tulemustest ilmnes selge muster: üks psilotsübiini annus vähendas kliiniliste patsientide sümptomeid kiiresti. Näiteks SAPAP3 geeni puudulikkusega hiiremudelis püsis sundkäitumise vähenemine nädalaid pärast ühekordset manustamist.

Sundkäitumistest potentsiaalsete terapeutiliste sekkumisteni. (Vasakul) Liigne kätepesu, mis illustreerib obsessiiv-kompulsiivsele häirele omaseid sundkäitumisi. (Paremal) Psilotsübiini sisaldavad Psilocybe cubensis’e seened, millel on psilotsiini oksüdatsioonist tingitud iseloomulik sinine värvumine. Psilotsübiini uuritakse obsessiiv-kompulsiivse häire ja sellega seotud häirete raviks. Pildid © Depositphotos, laiendatud litsents. Foto Julio Licinio.

Milliseid psilotsübiiniuuringuid kasutati?

Uurimisrühm viis läbi süstemaatilisi otsinguid PubMedi andmebaasis märtsis ja uuesti septembris 2025. Esialgsest 370 artiklist vastasid rangetele kaasamiskriteeriumidele lõpuks 13. Töö järgib PRISMA juhiseid, mis tagavad läbipaistvuse ja reprodutseeritavuse. See ülevaade on ajakohane, kuna üha enam tunnistatakse, et psilotsübiini terapeutilised rakendused võivad ulatuda kaugemale meeleoluhäiretest, hõlmates ka korduvatest, rituaalsetest käitumismustritest tingitud seisundeid.

Obsessiiv-kompulsiivsete sümptomite vähenemine

Kliinilised uuringud näitasid järjekindlat obsessiiv-kompulsiivsete sümptomite vähenemist pärast psilotsübiini manustamist. Näiteks Francisco A. Moreno ja kolleegide 2006. aasta uuringus vähenes sümptomite raskus 9 raske OCD-ga patsiendil 23–100% 4–24 tunni jooksul pärast manustamist, olenemata annusest. Frank Schneier ja kolleegid (2024) uurisid psilotsübiini toimet 12 kehapildi häirega patsiendil — üks 25 mg annus tekitas märkimisväärse sümptomite vähenemise kuni 12 nädalaks. Veelgi enam, Julien Buot ja kolleegide (2023) veebiküsitlus 135 osalejaga näitas, et ligi 30% inimestest koges püsivaid paranemismärke üle kolme kuu. Korduv tarvitamine oli seotud tugevama sümptomite paranemisega.

Tavalistel hiirtel vähendas psilotsübiin akuutsel perioodil korduvat kaevamist, kuid efekt ei püsinud. Seevastu SAPAP3 geeni puudulikkusega hiirtel — mudel, mis jäljendab OCD patofüsioloogiat — vähenes liigne enesehooldus (grooming) märkimisväärselt ja püsivalt. Sarah Brownstien ja James Gattuso (2024) tööd näitasid, et üksik psilotsübiiniannus vähendas groomimist kuni 42 päevaks, sõltuvalt doosist ja ajapunktist.

Kuidas psilotsübiin meie kehas toimetab

Psilotsübiin muundub kehas psilotsiiniks, mis toimib tugevatoimelise 5-HT2A retseptori agonistina. Kuid mitmes prekliinilises uuringus ei kadunud obsessiiv-kompulsiivset käitumist vähendav toime ka siis, kui 5-HT2A või 5-HT2C retseptorid blokeeriti. Heather Odland ja Rahul Singh näitasid, et psilotsübiini toime võib toimuda sõltumatult klassikalistest serotonergilistest radadest, mis avab võimaluse mittehallutsinogeensete analoogide loomiseks.

Psilotsübiin aktiveerib geenide avaldumist (nt c-Fos, PSD-95), soodustab dendriitogeenesi ja suurendab sünaptilist aktiivsust prefrontaalses ajukoores. See võib taastada tasakaalu häiritud kortikostriaatsetes võrgustikes, mis on OCD puhul keskne. Need muutused võivad selgitada pikaajalist sümptomite vähenemist pärast ühekordset annust.

Milliseid uuringuid on veel teha vaja

Kliinilised uuringud on seni olnud väikesemahulised ja sageli ilma platseebokontrollita. Neurokuvamise (fMRI) andmed on puudulikud. Prekliinilistes uuringutes on mehhanismide uurimine napp. Soolisi erinevusi on uuritud vähe, kuigi varased tulemused viitavad võimalikule erinevale toime kestusele meestel ja naistel. Autorid rõhutavad vajadust suuremahuliste, hästi kontrollitud kliiniliste uuringute järele, kus võrreldakse erinevaid annustamisstrateegiaid (üksik suur annus vs korduv madal annus) ja kaasatakse neurokuvamise mõõtmisi.

Psilotsübiin aitab ka teiste vaimsete häirete puhul

Psilotsübiin ei pruugi aidata ainult OCD puhul. Tulemused viitavad kasule ka kehapildi häire, trihhotillomaania, dermatillomaania ja kogumishäire puhul, mis kõik kuuluvad OCD-ga samasse diagnostilisse spektrisse. See toetab dimensioonipõhist lähenemist psühhiaatrias, mis keskendub sümptomimustritele, mitte rangetele diagnoosidele.

See süstemaatiline ülevaade näitab järjekindlat psilotsübiini obsessiiv-kompulsiivset käitumist vähendavat toimet nii inimestel kui ka loomadel, pakkudes tugevat alust tulevastele kliinilistele uuringutele. Tulemused viitavad, et psilotsübiin võib pakkuda kiiret ja püsivat sümptomite leevendust, toime ei pruugi sõltuda hallutsinogeensetest omadustest. Psilotsübiin võib muuta ajus neuroplastilisi protsesse, mis on seotud OCDga, ja tulevased uuringud peaksid olema suuremahulised, kontrollitud ja mehhanismipõhised.

Viited teadustöödele

“Psilocybin’s effects on obsessive-compulsive behaviours: A systematic review of preclinical and clinical evidence” (Psychedelics, 28. oktoober 2025). DOI: 10.61373/pp025i.0044
Saateartikkel: “From compulsive behaviors to psychedelic therapeutics: When mice and man speak the same circuit language” (Psychedelics, 28. oktoober 2025). DOI: 10.61373/pp025d.0047